[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 08. juuli 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Loodus

Luuderohi looduses
Autor: Maie Meius
Reede, 03. aprill 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Harilik luuderohi (Hedera helix) on Eestis esinev haruldane II kategooria kaitsealune taim, oma levila piiril olev vähese levikuga reliktne liik.

Algus 20. märtsil

Eestis esineb harilik luuderohi oma areaali põhjapiiril, kasvades vaid Hiiu- ja Saaremaal. Eesti taimede levikuatlase andmetel on luuderohul leiukohad Hiiumaal Kõpu poolsaarel ja Saaremaal peamiselt saare lääneosas, mõned leiukohad on ka Saaremaa põhjaosas. Mandri-Eesti looduses luuderohtu seni pole.

Keskkonnaametilt käesoleva teksti koostamiseks saadud andmed näitavad, et meie looduses on 120 hariliku luuderohu leiukohta, neist enamik asub Sõrves ja Lääne-Saaremaal. Harilik luuderohi on meie looduses väga haruldane, vaatamata pealtnäha suurele leiukohtade arvule. Luuderohuga kohtumine meie looduses on võimsam emotsioon kui imetleda seda taime Kuressaare linnas. Neid inimesi, kes on luuderohtu looduses kohanud, ei ole väga palju.

Kaitseme haruldusi

Eelmisel sügisel jõudis kohalikku meediakanalisse ajakirjanik Raul Vinni lugu selle kohta, et lageraie tegijad hävitavad Sõrves kaitsealuseid taimi. Selgus, et antud leiukoht polnud registris ning seega sellest ei teatud. Teemat lahati aktiivselt ka Loodusaja listis, mis ühendab erinevaid loodushoidlikke inimesi.

Leiti, et toimus loodusväärtuste hävitamine, samas jäädi vastuseta, kas sellise teo eest ka keegi vastutab. Teksti Loodusaja listi vahendaja kirjutas: „Oleme Sõrves aru saamas, et juriidiliselt on kõik õige ja loodusväärtuste hävitamise protsessis midagi muuta ei saa.“

Selle loo taustal tekkis küsimus, kuidas me oma harulduste kaitsmisele saame kaasa aidata. Ja seda just Sõrve luuderohust või selle hävitamisest lähtudes.

Keskkonnaameti liigikaitse spetsialist Tõnu Talvi selgitas, et kaitse korraldamisel vahet ei ole, kas kaitsealune liik on era- või riigimaal. Ja registrisse esitamise teate keskkonnaagentuurile saab teha igaüks, kes kaitsealuse liigi leiab ja selgub (nt maa-ameti kaardirakendusest infot vaadates), et see leiukoht ei ole registris.

Peamine probleem on ju selles, et kaitsealuste liikide leiukohti ei edastata registrile, seda võib keegi teada, kuid sellest on vähe abi, kui riiklikus registris seda ei ole.

Niisiis on oluline meie haruldusi tunda ja nendega kohtumisel leiukohtadest registrisse teada anda.

Kuidas seda saavad teha vabatahtlikud, selgitab keskkonnaameti liigikaitsebüroo juhataja Marju Erit: „Kindlasti saavad vabatahtlikud aidata kaasa kaitsealuste liikide kaardistamisele, eriti oluline on see väljaspool kaitstavaid alasid (sh kaitsealad, rahvuspargid, hoiualad), sest sealne info on kõige puudulikum.

Üks võimalus on saata vaatlus loodusvaatluste äppi või kasutades veebilehte. Rohkem infot saab: https://lva.keskkonnainfo.ee/ .

Kaitsealuste liikide info jõuab sealt meile ja meie kaudu keskkonnaregistrisse. Kui leiate midagi väga ohustatut või arvukat, võib info otse keskkonnaametile esitada. Oluline on võtta GPS-i või mobiili abil leiukoha koordinaadid ning teha liigist foto, kas või mobiiliga. Oluline on saata meile vaatluse kuupäev, vaatleja nimi, asukoht (koordinaadid), liigi nimi, isendite arvukus. Juhised saate (lehe allosas EELIS-e rubriigis: Andmetele esitatavad nõuded ja Näidisvorm andmete esitamiseks): www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/liigikaitse.“

Tunne loodust

Üks Sõrves kasvavatele luuderohtudele appi rutanud loodusesõber, suvesõrulane Reet Sau ütleb: „Kuna mu isa oli pärissõrulane, siis tunnen, et mu hinge ja vaimu kodu on seal ning käin Sõrves igal võimalusel. Eriti armastan ma sealseid metsi.“

Reet arvab, et ilmselt paljud ei tunne piisavalt taimi (ega ka linde ja üldse loodust), seega on väga vajalik neid sel alal valgustada. Kuid õnneks on ka neid, kes ikkagi tunnevad ja teavad.

„Luuderohtu tunnen just nii palju, et ma tunnen ta ära,“ ütleb ta. „Tean, et ta on igihaljas ja Eesti on tema levikuala piirimail. Kuna siin on nii jahe, siis ta õitseb üsna hilja, augustis-septembris ja kui on olnud hea aasta, kannab ka marju. Olen neid ise näinud detsembris. Tänu tema igihaljusele ma ta ilmselt nii hästi leidsingi, ta hakkas väga hästi silma.
Loodusharulduse registrisse kandmiseks oleks kindlasti tarvis vabatahtlike osalust.
Oma leide saab saata e-Elurikkusesse, niimoodi jõuaks aina enam vaatlusi registrisse. Ma leian, et võiks natuke rohkem hoolida ka II ja eriti III kategooria taimedest, nt orhideedest.“

Reet räägib oma loo Sõrves luuderohuga kohtumisest ja selle päästmisest: „Olin aastavahetuseks (2018/2019) maale tulnud koos elukaaslasega, et linnast puhata ning metsa vaikust nautida. Aasta viimasel päeval läksime vaatama, millises mahus on võetud metsa kohe meie maa kõrvalt. Raie oli üsna värske. See oli kurb vaatepilt, tüükaid ja roopaid oli palju. Mõned üksikud puud olid jäetud kasvama, tuultele valla. Ja siis hakkaski silma, et üks puu on päris imelik. Pikk sirge tüvi, aga suur puhmas latv.

Kui juurde läksime, avastasin, et see on luuderohi – vaatepilt nagu minidžungel. Ümberringi leidsime veelgi luuderohu jälgi, kahjuks suurem osa pooleks raiutuna, sest puud, mille najal ta kasvas, olid maha võetud. Imekombel ja juhuse tahtel oli see üks puu jäetud kasvama. Kujutan ette, kui võimas ja vana luuderohumets selles metsas oli kasvanud. Nüüd on järel vaid riismed. Olen teda käinud ikka vaatamas ja seni on ta vastu pidanud. Paljud neist üksikutest puudest on nüüdseks ümber kukkunud, aga see mänd veel peab – justkui toetaksid teineteist.“

Taime leidmine oli õnnelik juhus ja tänu sellele on ta nüüd registris ja päästetud.


*  *  *

Teise kategooria looduskaitsealused liigid esinevad Eestis väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning nende arvukus langeb või on langemas ja levila aheneb.

Selle kategooria kaitsealuste taimede korjamine, kinkimine-müümine ning nende kasvukohtade hävitamine või kahjustamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist antud kohas.

Pole lubatud levitada infot nende liikide täpse kasvukoha kohta, sest selle teatavakssaamine võib põhjustada objekti kahjustamist. II kategooria kaitsealuse liigi kasvukoha säilitamiseks võidakse moodustada looduskaitseala.


Täna loetuimad
Salmekad soovivad jalakäijate silla likvideerimist (6)
Klassivennad pääsesid korraga lavakunstikooli
Orissaare postkontor on tänasest taas avatud (5)
Kessus katsetatakse uudset digilahendust (1)
Tiitel Lääne-Eesti parim toiduaine tuli Saaremaale (5)
Ühest rikkalikust saagist (2)
Valla majandus- ja haldusosakonna juhatajaks valiti Olari Vainokivi (6)
Velomatkal avastatakse tundmatuid külasid (2)
JUHTKIRI - Kui grimmi lõhn on kauneim
Cosmoskva on tagasi!
Doktriini-Eesti ja vaba Eesti
Nädala loetavuse top 5
Auto põrutas Tallinna tänaval läbi aia  (19)
Liikluse sulgemine kesklinnas võidakse ümber vaadata (39)
Mälestades vend Haljandit (4)
Uudo Sepp teeb esimesi samme maaklerina (18)
Salmekad soovivad jalakäijate silla likvideerimist (6)
Kommentaarid
Salmekad soovivad jalakäijate silla likvideerimist (6)
Valla majandus- ja haldusosakonna juhatajaks valiti Olari Vainokivi (6)
Tiitel Lääne-Eesti parim toiduaine tuli Saaremaale (5)
Liikluse sulgemine kesklinnas võidakse ümber vaadata (39)
Orissaare postkontor on tänasest taas avatud (5)
Velomatkal avastatakse tundmatuid külasid (2)
Kessus katsetatakse uudset digilahendust (1)
Auto põrutas Tallinna tänaval läbi aia  (19)
Mälestades vend Haljandit (4)
Purjus mees sülitas politseinike suunas (12)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud