Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 22. juuni 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930




Loodus

Luuderohi linnas ja looduses
Autor: Maie Meius
Reede, 20. märts 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eesti tuntud botaaniku ja dendroloogi Aleksei Paiveli (1929–2003) hinnangul on Kuressaarele kolm iseloomulikku põõsaliiki: must leeder, harilik sumahh e äädikapuu ja ruaani sirel.

Ei tea Eestis teist sellist linna, kus kasvaks nii rikkalikult musti leedreid ja äädikapuid kui Kuressaares, samas mitmete vanematega hübriidne ruaani sirel (hiina sirel) (Syringa chinensis Willd) on ka siin harva kohatav.

Nende kolme liigi kõrvale võib julgesti tõsta ka neljanda Kuressaare linnale iseloomuliku taimeperekonna luuderohu (Hedera sp). Looduslikult esineva hariliku luuderohu (Hedera helix) kõrval on meie elamute ümbrusesse ja aedadesse istutatud ilutaimena ka luuderohu kultuurliike.

Siin meeldib neile kasvada ja igihaljaste roheliste taimedena loovad meeleolu igavas halluses.

Paar aastat tagasi oktoobrikuus ühel vihmasel pühapäeval võtsime ette nn luuderohureidi Kuressaares, püüdes saada pildi sellest, kus luuderohtu kasvab, palju teda on.

Jõudsime läbi käia vaid väikese osa linnast. Panin kirja kümneid aadresse, kus seda huvitavat taime võib kohata. Tervikpilti sellega pole suutnud luua, luuderohu kaardistamine Kuressaares oleks põhikooli õpilasele huvitav jõukohane uurimistöö.

Oma reidil vaatlesime luuderohtusid, kes olid ronijuurtega kinnitunud erinevatele puudele või muudele tugedele ja ulatusid ligi kümne meetri kõrguseni. Samuti polstrina katmas nii elumajade kui hoovimajade ja garaažide seinu.

Kohati olid ja on luuderohud võimsad, ulatudes majade teise korruseni.

Luuderohi on hilissügisel õitseja. Kuressaares õitseb luuderohi ohtralt ja rikkalikult, ka luuderohu marju saab näha.

Kas marjad, botaaniliselt luuviljad, meie kliimas ka valmivad, seda ei oska öelda. Olen püüdnud teada saada, kui vanad on linnas kasvavad luuderohutaimed, millal luuderohi aedadesse toodi, kuid seda pole vähemalt need inimesed, kellelt küsisin, mäletanud. Arvati, et ta on Kuressaares vahest eelmise sajandi kaheksakümnendatest alates. Huvitav oleks teada, millal.

Harilik luuderohi

(Hedera helix) kuulub araalialiste sugukonda luuderohu perekonda. Eluvormilt on ta kuni 30 meetri (Eestis 10 m) kõrgusele tõusev või maapinnal roomav pikaealine igihaljas liaan.

Ta väikesed kollakasrohelised õied paiknevad kerajates sarikõisikutes, mis on tavaliselt omakorda koondunud püramiidjaks pööriseks. Luuderohi õitseb sügisel – septembris, oktoobris ja veel novembriski.

Ta õisikud pole väga dekoratiivsed ja silmatorkavad, kuid õied on heaks meeallikaks ja õitseva luuderohu ümbruses võivad sumiseda mesilased ja teised putukad.

Küll aga on erilised ja dekoratiivsed luuderohu tumerohelised nahkjad igihaljad lehed. Maapinnal asuvad lehed on 3–5-hõlmalised ja kõrgemal on lehtedel rombjas kuju.

(Vahemärkusena lisan, et luuderohu hõlmalise lehe kujutis ehib Viidumäe märki ja ka Tartu üliõpilaste looduskaitseringi hõbedane märk oli sama kujuga.)

Luuderohu puitunud vars on tõusev või roomav. Ta ronib ronijuurte abil mööda puid või teisi tugesid. Luuderohu juurestik pole eriti arenenud, teda paljundatakse vegetatiivselt pistokstest ja selline tegevus on tulemuslik.

Looduslikult on harilik luuderohi levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Ta kasvab niisketes soistes segametsades, salu- ja lodumetsades, on külmahell, kuid varju taluv liik.

Haruldane kaitsealune

Eestis esineb harilik luuderohi oma areaali põhjapiiril, kasvades vaid Hiiu- ja Saaremaal. Eesti taimede levikuatlase andmetel on luuderohul leiukohad Hiiumaal Kõpu poolsaarel ja Saaremaal peamiselt saare lääneosas, mõned leiukohad ka põhjaosas.

Mandri-Eesti looduses luuderohi seni puudub. Eestis on ta haruldane II kategooria kaitsealune taim kui oma levila piiril olev vähese levikuga reliktne liik.

Hariliku luuderohu kõige põhjapoolsem looduslik kasvukoht Läänemere ääres asub Kõpu poolsaarel. 13 aastat tagasi Hiiumaa kaitstavate taimeliikide kohta koostatud trükisest leian andmed, et meie naabersaarel, täpsemalt Kõpu poolsaarel, on kaks luuderohu leiukohta.

Kõpu tuletornist pisut põhja pool asuvas kasvukohas roomab taim maapinnal sambla varjus ja kõik puudele tõusta üritanud võsud on karmidel talvedel külmunud.

Oma teises leiukohas, Kõpus, tunneb luuderohi end paremini ja ronib kuusetüvedel kuni 10 meetri kõrgusele. Väidetavalt luuderohi Hiiumaal looduses õitsenud ei ole. Küll aga õitseb ta Sõrves ja mujalgi Saaremaal.

Gustav Vilbaste raamatus „Eesti taimenimetused“ märgib: „Saaremaal on tal Sõrves sagedamini nimeks luuderohi, mis on tekkinud sellest, et teda on tarvitatud luujooksvahaiguse ravimisel: taime varsi ja lehti on keedetud ja keedises vannitatud haiget. Sama on tehtud jooksvahaiguse ravimisel – sellest nimi jooksvarohi.“

Rahvapäraselt tuntakse luuderohtu ka nimedega aknavääne, jeesuseristirohi, jooksjarohi, ehvei, eefeu.

Kui aastaid tagasi kohalikus ajalehes teatati looduslikus kasvukohas õitsevast luuderohust, oli see sündmus suur loodusime, sest eelmisest õitsemisest oli möödas üle 60 aasta.

Mitme loodusinimese sõnul pole nüüd juba aastaid looduses kasvav õitsev luuderohi haruldane. Meie kliima sobib sellele taimele järjest enam. Looduses luuderohu, eriti õitseva luuderohu nägemine on kaunis vaatepilt. Teda ohustab metsade kuivendamine ja raie.

(Järgneb)


Täna loetuimad
Nädal tõi politseile autode lõhkumisi ja peksmiseid
Kuressaares avatakse Norra-Eesti suhetele pühendatud välinäitus
Mart Maastik valiti Isamaa eestseisusesse
Saaremaa pälvis hõbedase märgi
Veesõidukeid saab vaadata e-teenindusest
Nädala loetavuse top 5
Jaanituled 2021 (1)
Vormis nuhk ja väsinud poliitik
Valla kultuuri- ja spordiosakonna juhatajaks valiti Kristel Peel (6)
Ilmateenistus andis teise taseme ilmahoiatuse (21)
Saaremaa sai sadamatega merele veelgi avatumaks (7)
Kommentaarid
Lumetõrje info teenuskeskustest (20)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (143)
Ilmateenistus andis teise taseme ilmahoiatuse (21)
Kuidas elada üle joomahullutav jaanipäev? (3)
Jaanituled 2021 (1)
Valla kultuuri- ja spordiosakonna juhatajaks valiti Kristel Peel (6)
Vald soovib kulukat kohtupidamist Pariisis  (10)
JUHTKIRI - Lasteaia hind (7)
Salme Konsum avati kaks korda (8)
Saaremaa sai sadamatega merele veelgi avatumaks (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud