[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 27. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Loodus

Kolm loomalugu
Autor: Maie Meius
Laupäev, 11. jaanuar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Elusloodus meie ümber on mitmekesine, selles on suuremaid ja väiksemaid loomi, taimi, muid elusorganisme, elupaiku.

Küllaltki sageli on meil põhjust imetleda looduse „tarkust“, mis evolutsiooni tulemusena on viinud ühe või teise kohastumise arenguni. Täna tahan lugejatega jagada kolme loomalugu.

Ämblikud ei ole putukad

Järgneva loomaloo sissejuhatusena kirjeldan ämblikke lähemalt, sest arvatavasti ei teata sellest loomarühmast eriti palju ning paljudes inimestes on ämblike suhtes pigem kartus kui positiivne tunne.

Ämblikulised, rahvapäraselt ämblikud, on ämblikulaadsete selts, kus on üle 42 000 liigi, neist Eestis esineb üle 520 liigi. Teadusharu, mis uurib ämblikke, nimetatakse arahnoloogiaks, vastavat loomarühma uurivat eriteadlast aga arahnoloogiks.

Ämblikud kuuluvad koos putukate, vähkide ja hulkjalgsetega (sada- ja tuhatjalgsed) lülijalgsete loomarühma. Seega on ämblikel putukatega ühiseid esivanemaid. On päris hea ja lihtne tunnus, kuidas teha kindlaks, kas väike loomake on putukas või ämblik. Nimelt, putukatel on kuus jalga, ämblikel kaheksa.

Ämblike puhul on tegemist ökosüsteemides äärmiselt oluliste loomadega. Olles putukate peamised vaenlased, söövad nad igal aastal ära ühelt hektarilt suurusjärgus 100 kg putukaid.

Krabiämbliklased on sugukond ämblikuliste seltsist, kes ei püüa saaki võrguga. Krabiämblikeks kutsutakse neid seepärast, et nende esimesed kaks paari jalgu hoiavad kaugemale kui järgmised ja annavad neile krabilaadse välimuse.

2015. aastal saadeti mulle huvitav foto, mille oli teinud Eesti maaülikooli professor Mait Kriipsalu Kudjape endisel prügimäel. See prügila sai koostöös Eesti maaülikooli ja Rootsi Linnaeuse ülikooli teadlastega avalikus kasutuses rohealaks ja avati septembris 2013. Endine prügila on jätkuvalt teadlaste huviorbiidis.

Endist prügimäge on mitmel aastal uurinud ka Aste põhikooli õpilased ja saanud kaante vahele huvitavaid uurimistöid. 2016. aastal koostatud uurimistöö „Metaanlagukattega Kudjape prügilas arenevate selgrootute (Invertebrata) loomade liigiline mitmekesisus ja arvukus“ viis noored uurijad Rasmus Vendeli ja Martin Leepere ning nende juhendaja Ülle Soomi Hollandisse teaduskonverentsile.

16. oktoobril 2016 külastas Mait Kriipsalu taas Kudjape prügilat ja märkas, et kogu mägi oli muinasjutuliselt kaetud ämblikuniidistikuga, mis pärast vihma päikeses helkis.

Ta juhendatav magister tegi uuringuid oma magistritöö jaoks ja tähistas kohad, kus tegi oma mõõtmisi, tokkidega. Magistri proovivõtupaiku tähistava toki ots aga kihises sel päeval elust: see oli kaetud ämblikega.

Sobilikud elupaigad

Ämblikuliigi määramiseks pöörduti Mart Meriste, eesti arahnoloogi poole. Mart kirjutas vastusena: „Vaatasin lõpuks need ämblikud üle ja paistab, et kõik kuuluvad ühte ja samasse krabiämblike (Thomisidae) liiki, kel ladina keeli nimeks Xysticus cristatus. Liik on kogu Euroopas laialt levinud ja enamikus piirkondades on ta ka kõige levinum krabiämbliklase liik. Eriti meeldivad talle häiritud elupaigad, milleks on ilmselt ka suletud prügila. See liik levib meelsasti oma võrguniidil lennates ja ma pakun, et tol päeval oli selleks sobiv ilm (suhteliselt soe, vaikse, kuid ühtlase tuulega).

Enamasti ronivad ämblikud lendutõusmiseks mõne kõrgema kõrre otsa, et püüda tuult ja vältida maapinnalähedasi turbulentse. Prügila oli aga niidetud ja ainsateks kõrgemateks objektideks olid teie tokid. Erinevalt kõige tavalisematest aeronautidest, kangurlastest (Linyphiida), on aga krabiämblikel hästi arenenud nägemine, mis võimaldas mingis raadiuses olevatel isenditel üksiku toki asukoha kindlaks teha. Taimestiku pinnal olevad niidid tähistavad luhtunud lennukatseid ja võib arvata, et suur osa neist on sootuks kangurlaste tehtud.“

Miks nad siis rändavad? Ämblikud otsivad paremaid paiku, kus on rohkem süüa ja muud tingimused ka sobivad, ja kasutavad selleks õhusõitu. Kui noored ämblikud hakkavad täiskasvanuks saama, siis jääb kitsaks, siis ongi vaja uus elupaik leida.

Nad lendavad ka sesoonselt, näiteks kevadel pärast üleujutuse taandumist luhta, kus on palju saakloomi.

Miksikesest leidsime järgmise lõigu, mis selgitab eespool kirjeldatud  nähtust lähemalt: „Hilissügise viimastel soojadel päevadel, nn vananaistesuvel on õhk sageli täis pikki tuules edasikanduvaid helkivaid niite. Need kuuluvad noortele ja mõnikord ka väiksemakasvuliste liikide vanadele ämblikele, kes sel kombel ühest kohast teise rändavad. Õhusõiduks valmistuv ämblik ronib mingile kõrgele esemele ning laseb välja võrguniidi. Kui see on saavutanud küllaldase pikkuse, laseb ämblik esemest, millel ta istus, lahti. Nüüd võtab õhuvool võrguniidi koos ämblikuga kaasa ning ämblik reisib tuulest kantuna uutesse elupaikadesse.“

Neile, kes tahavad ämblikest rohkem teada saada, soovitan  lugeda ämblikuteadlase Mart Meriste artiklit „Õnnetoovad loomad“ (Sirp, 27.04.2018).

Hundid ja põdrad

Juulikuus 2018 jagati FB-s huvitavat teksti „Hundid ja põdrad“. See on minu arvates huvitav lugu ja jagan seda meelsasti lugejatega.

On hiline juulikuu õhtupoolik Pärnumaal (ca kell 20), Enn raiub rootorniidukiga heina maha (mitte laiskusest nii hilja, vaid seetõttu, et poollooduslikke võib niita alates 10. juulist).

Niitmisjärg Nigula põhjaotsa metsast on u 30 m kaugusel. Metsast tuiskab välja põder koos pruuni vasikaga (vanadest kogemustest lähtudes: sülle enam ei võtaks) ja kohe järel kaks hunti, tulevad kõrvuti. Enn võttis hoogu maha, et põdralehm koos järglasega vabalt mööda saaks... aga ei. Põder muutis liikumissuunda ja jooksis koos vasikaga teisele poole traktorit ning surus oma vasika niiduki (niiduk on kattega) ja traktori vahele. Hundid järele, sabad miskipärast jalgevahel, hambad irevil. Saak lähedal, vaja rünnata.

Põdraemps tõrjus esimest hunti peaga, teist üritas esijalgadega veheldes eemale hoida. Mittejahimeestel ju püssi pole, seega kõlbas traktoris olev haamer vasika kaitseks. Põmm-põmm-põmm! traktori ukse pihta (vana Vene kõva plekk) ning hundid taandusid ja loobusid sellest suutäiest ning jooksid pettunult tagasi Nigula põhjaosa metsa poole ja jäidki metsa.

Põdralehm oli jätkuvalt ettevaatlik: jättis vasika traktori niiduki juurde Ennu valvsa silma ja kaitse alla ning läks nuusutades vaatama, mis kurjamitest sai. Oht tundus selleks korraks möödas olevat ning mõlemad metsauhkused liikusid rahulikult teises suunas. Idapoolse endise taluhoovi kõrval seisis Ennu auto ning igaks juhuks liikusid mõlemad selle suunas ja seejärel talu hoovi.

Rääkisin selle loo edasi loodusemees Mart Mölderile ja küsisin, kas ka tal on mõni huvitav loomalugu. Mart rääkiski, et ka tal oli kirjeldatud loole sarnane juhus. „Kui ma Õeste põllul veel kartuleid kasvatasin, tuli mu aia äärde suur isahirv ja jäi mind ca 20 m kauguselt vaatama. Võis talle päris silma vaadata. Suurte ja uhkete sarvedega loom. Vaatas mind rahulikult paarkümmend minutit ja siis läks raske sörgiga otse edasi. Seejärel tulid metsast jälgi mööda kaks koera. Üks oli suure tõukoera moodi, teine väike krants. Läksid löntsides ja väsinult otse jälgi mööda. Viskasin neid kartuliga. Tegid väikse ringi ja läksid jälle jälgede peale. Usun, et see hirvepull tuli ka minu juurde abi paluma.“

Täna loetuimad
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (10)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (5)
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (4)
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja (2)
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema  (7)
JUHTKIRI - Muutmine muutmise pärast
Rahvastikuregister – vajalik igas olukorras  (2)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Arhitekti projekt kui ehitaja piibel
3000 m jooksu võitsid Mairo Mändla ja Eliise Hoogand
Mustjala päevakeskuse arhitektuurikonkursi võitis ideekavand “Öu”
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (3)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (45)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Politsei tabas metallivarga ja purjus mopeedijuhi (3)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (10)
Kommentaarid
Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (24)
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja (2)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (5)
Kool ja lapsevanemad tahavad Vanalinna kooli remonti esimesel võimalusel (19)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (45)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (10)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema  (7)
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (4)
Taruvaras kimbutab taas Saaremaa mesinikke (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud