[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 05. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Loodus

Loodushetki Abruka saarel sammalde ja seentega (1)
Autor: Maie Meius
Laupäev, 09. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Abruka loodus pakub huvi nii loodusteadlastele kui neile huvilistele, kes soovivad loodust paremini tundma õppida, looduses liikuda ja sellest elamusi saada. Nii on botaanilisi uurimisretki tehtud Abrukal teadaolevalt alates 19. sajandi algusest.


Uurijatele pakkus ja pakub huvi saare mitmekesine elustik ja kooslused.

Ühe huvitavamaid taimeavastusi tegi Theodor Lacschewitz, kes leidis Abruka kuusemetsast haruldase orhideeliigi lehitu pisikäpa (Epipogium aphyllum) koguni kaks korda: 1907. ja 1918. aastal. Seda avastust pole keegi hiljem suutnud korrata, kuigi on üritatud.

Kus asus see kuusemets, kas haruldane orhidee võiks Abrukal oma salapärast elu elada, on seni jäänud vastuseta. Avastust pole otsimisele vaatamata toimunud. Aga igatsus teda kohata püsib orhideesõpradel senini.

Pisikäpaga kohtumine võib olla õnnelik juhus, nagu lotovõit: kui metsa otsima ei lähe, pole võimalikki teda leida. Kui lotopiletit ei osta, pole lootustki võita.

Pealegi valis Eesti Orhideekaitse Klubi 2019. aasta orhideeks lehitu pisikäpa, et selle liigi seisundist Eestis rohkem teada saada.

Augustikuu esimesel laupäeval käisime taas Abruka saarel, et vaadata üle mõned kasvukohad, mis võiksid lehitule pisikäpale sobida. Ta eelistab kasvada varjukates niisketes kuusikutes ja kuuse-segametsades, mõnikord ka lehtmetsades. Seentoidulisena pole valgus talle oluline.

Liikusime jalgratastel, sest Abruka teed on heas korras. Vahepeal tegime jalgsipõikeid metsa, et taimele sobivad kohad üle vaadata.

Abrukal on pisikäppa ta lühikesel õitsemisajal otsimas käidud varemgi, kuid ta on jäänud leidmata. Nii juhtus ka augustikuu esimesel laupäeval meie kolmeliikmelisel tiimil.

Aga mets pakkus kukeseeni ja neist sai korraliku seenesousti.

Erinevad samblaliigid

Abruka aga pakub muidki vaatamisväärsusi. Saare peateest Vahase poole, Männareikale suunduva tee ääres kasvava vahtra tüvel märkasime südamekujulisena kasvavat sammalt.

Võtsin samblasüdame äärest tükikese brüoloog Mare Leisile saatmiseks, et sambla nimi teada saada.

Saadetud foto järgi tundis Mare sambla perekonna ära ja ütles, et tegemist on helviksamblaga. Eestis on seda kahte liiki – suhteliselt sageli esinev harilik kariksammal (Frullania dilatata) ja haruldane tamarisk-kariksammal (Frullania tamarisci).

Hilisem samblaproovi määramine näitas, et vahtra tüvel südamekujuliselt kasvav sammal on suhteliselt tavaline harilik kariksammal. Abruka samblaproov leidis koha Eesti maaülikooli herbaariumis.

Abruka salumetsas nii kividel, maapinnal kui vanadel puudel esineb mitmekesine sellele kooslusele iseloomulik samblafloora.

Varem olen herbariseerinud järgmisi liike: suur tuhmik, lame õhik, kähar salusammal (pärnalt), hammas tähtsammal, lodu-lehiksammal, harilik teravtipp (maapinnalt), metsehmik, hammas-tähtsammal (kivil).

See loetelu näitab, kui huvitavaid nimesid on sammaldele pandud. Väga ilusti kõlavad ka sammalde ladinakeelsed nimed (vt eespool).

Brüoloog Kai Vellak on uurinud Abruka samblafloorat ja kirjutas Abruka samblafloora kohta: „Abruka sammalderikkad salumetsad köitsid juba Teodor Lippmaa tähelepanu ning üks tema teadustöödest oli pühendatud Abruka metsade samblasünuusidele (prantsuskeelne artikkel aastast 1935).

Lisaks leidis Lippmaa Abruka metsadest Eestile ka uusi samblaliike (artikkel Eestis Looduses 1936), sealhulgas ka rohelise hiidkupra, mis kasvab vanades niisketes kuuse-segametsades väga kõdunenud puidul.

Hilisemad selle liigi otsingud Abrukal on jäänud tulutuks. Roheline hiidkupar kuulub Euroopa loodusdirektiivi II lisasse ja tema taasleidmine Abrukalt oleks väga tore, kuigi praeguseks vähetõenäoline, sest aja jooksul on Abrukalt kadunud vähesedki varem seal kasvanud kuused (1968. a torm). Eestis kaitse all olevatest liikidest on Abrukalt teada longus rippsammal ja harilik valvik, mõlemad III kaitsekategooria liigid.“

Esmakordselt nägin looduses harilikku tanuseent (Phallus impudicus) eelmise suve juulikuus. Läksin Abruka metsa sooviga näha pori-porikolda (Circaea alpina L.), olin teda seal varem kohanud.

Pori-nõiakold on haruldane II kategooria taimeliik, keda tahtsin õitsevana pildistada. Aga ei leidnud seda taime üles ja pöördusin tagasiteele. Korraga tundsin raipehaisu, arvasin, et mingi looma korjus on lähedal. Haisutekitajat otsima hakates märkasin hoopis tanuseent. Tema see oligi.

Harilik tanuseen kasvab metsades, eriti laialehiste puude all, puisniitudel ja põõsastikes. Abruka metsas on ta sageli kohatav seeneliik, teadis Gerta öelda.

Seeneraamatus kirjutatakse, et noorelt (kinnise munaja viljakehana) on tanuseen värskelt söödav.

Täna loetuimad
Purjus naine sõitis autoga kraavi (1)
Saaremaa Valsi juht paneb ameti maha (9)
Ringkonnakohus mõistis Rannaaugu sadama ehitaja petmises süüdi (2)
Romukampaania laineid ei löönud (8)
Mis toimub Eesti tipus? (4)
Rein Kirst: hoogustada tuleks metsanduse arengut (15)
Dilara operatsiooniks saadi raha kokku 10 päevaga (1)
Inglipuu: 600 lapse jõulusoovid on veel täitmata
Annetamistalgutel toetati enim Saaremaa lemmikloomade turvakodu (3)
JUHTKIRI - Elu hind (1)
Muusika paneb hingekeeled helisema
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (53)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (32)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (1)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (13)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (53)
Annetamistalgutel toetati enim Saaremaa lemmikloomade turvakodu (3)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (21)
Romukampaania laineid ei löönud (8)
Kalastuskaartide taotlemine kolib üha enam internetti (1)
Rein Kirst: hoogustada tuleks metsanduse arengut (15)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (65)
Mis toimub Eesti tipus? (4)
Saaremaa Valsi juht paneb ameti maha (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud