[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 13. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Loodus

Loodushetki Abruka saarel sammalde ja seentega (1)
Autor: Maie Meius
Laupäev, 09. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Abruka loodus pakub huvi nii loodusteadlastele kui neile huvilistele, kes soovivad loodust paremini tundma õppida, looduses liikuda ja sellest elamusi saada. Nii on botaanilisi uurimisretki tehtud Abrukal teadaolevalt alates 19. sajandi algusest.


Uurijatele pakkus ja pakub huvi saare mitmekesine elustik ja kooslused.

Ühe huvitavamaid taimeavastusi tegi Theodor Lacschewitz, kes leidis Abruka kuusemetsast haruldase orhideeliigi lehitu pisikäpa (Epipogium aphyllum) koguni kaks korda: 1907. ja 1918. aastal. Seda avastust pole keegi hiljem suutnud korrata, kuigi on üritatud.

Kus asus see kuusemets, kas haruldane orhidee võiks Abrukal oma salapärast elu elada, on seni jäänud vastuseta. Avastust pole otsimisele vaatamata toimunud. Aga igatsus teda kohata püsib orhideesõpradel senini.

Pisikäpaga kohtumine võib olla õnnelik juhus, nagu lotovõit: kui metsa otsima ei lähe, pole võimalikki teda leida. Kui lotopiletit ei osta, pole lootustki võita.

Pealegi valis Eesti Orhideekaitse Klubi 2019. aasta orhideeks lehitu pisikäpa, et selle liigi seisundist Eestis rohkem teada saada.

Augustikuu esimesel laupäeval käisime taas Abruka saarel, et vaadata üle mõned kasvukohad, mis võiksid lehitule pisikäpale sobida. Ta eelistab kasvada varjukates niisketes kuusikutes ja kuuse-segametsades, mõnikord ka lehtmetsades. Seentoidulisena pole valgus talle oluline.

Liikusime jalgratastel, sest Abruka teed on heas korras. Vahepeal tegime jalgsipõikeid metsa, et taimele sobivad kohad üle vaadata.

Abrukal on pisikäppa ta lühikesel õitsemisajal otsimas käidud varemgi, kuid ta on jäänud leidmata. Nii juhtus ka augustikuu esimesel laupäeval meie kolmeliikmelisel tiimil.

Aga mets pakkus kukeseeni ja neist sai korraliku seenesousti.

Erinevad samblaliigid

Abruka aga pakub muidki vaatamisväärsusi. Saare peateest Vahase poole, Männareikale suunduva tee ääres kasvava vahtra tüvel märkasime südamekujulisena kasvavat sammalt.

Võtsin samblasüdame äärest tükikese brüoloog Mare Leisile saatmiseks, et sambla nimi teada saada.

Saadetud foto järgi tundis Mare sambla perekonna ära ja ütles, et tegemist on helviksamblaga. Eestis on seda kahte liiki – suhteliselt sageli esinev harilik kariksammal (Frullania dilatata) ja haruldane tamarisk-kariksammal (Frullania tamarisci).

Hilisem samblaproovi määramine näitas, et vahtra tüvel südamekujuliselt kasvav sammal on suhteliselt tavaline harilik kariksammal. Abruka samblaproov leidis koha Eesti maaülikooli herbaariumis.

Abruka salumetsas nii kividel, maapinnal kui vanadel puudel esineb mitmekesine sellele kooslusele iseloomulik samblafloora.

Varem olen herbariseerinud järgmisi liike: suur tuhmik, lame õhik, kähar salusammal (pärnalt), hammas tähtsammal, lodu-lehiksammal, harilik teravtipp (maapinnalt), metsehmik, hammas-tähtsammal (kivil).

See loetelu näitab, kui huvitavaid nimesid on sammaldele pandud. Väga ilusti kõlavad ka sammalde ladinakeelsed nimed (vt eespool).

Brüoloog Kai Vellak on uurinud Abruka samblafloorat ja kirjutas Abruka samblafloora kohta: „Abruka sammalderikkad salumetsad köitsid juba Teodor Lippmaa tähelepanu ning üks tema teadustöödest oli pühendatud Abruka metsade samblasünuusidele (prantsuskeelne artikkel aastast 1935).

Lisaks leidis Lippmaa Abruka metsadest Eestile ka uusi samblaliike (artikkel Eestis Looduses 1936), sealhulgas ka rohelise hiidkupra, mis kasvab vanades niisketes kuuse-segametsades väga kõdunenud puidul.

Hilisemad selle liigi otsingud Abrukal on jäänud tulutuks. Roheline hiidkupar kuulub Euroopa loodusdirektiivi II lisasse ja tema taasleidmine Abrukalt oleks väga tore, kuigi praeguseks vähetõenäoline, sest aja jooksul on Abrukalt kadunud vähesedki varem seal kasvanud kuused (1968. a torm). Eestis kaitse all olevatest liikidest on Abrukalt teada longus rippsammal ja harilik valvik, mõlemad III kaitsekategooria liigid.“

Esmakordselt nägin looduses harilikku tanuseent (Phallus impudicus) eelmise suve juulikuus. Läksin Abruka metsa sooviga näha pori-porikolda (Circaea alpina L.), olin teda seal varem kohanud.

Pori-nõiakold on haruldane II kategooria taimeliik, keda tahtsin õitsevana pildistada. Aga ei leidnud seda taime üles ja pöördusin tagasiteele. Korraga tundsin raipehaisu, arvasin, et mingi looma korjus on lähedal. Haisutekitajat otsima hakates märkasin hoopis tanuseent. Tema see oligi.

Harilik tanuseen kasvab metsades, eriti laialehiste puude all, puisniitudel ja põõsastikes. Abruka metsas on ta sageli kohatav seeneliik, teadis Gerta öelda.

Seeneraamatus kirjutatakse, et noorelt (kinnise munaja viljakehana) on tanuseen värskelt söödav.

Täna loetuimad
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (10)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (6)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (30)
Saaremaa politseinikud pälvisid tunnustusi
Eesti 100 parimast restoranist üks asub Muhus ja kaheksa Saaremaal (9)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (2)
Maakonna arengukonverentsil on kõne all kolme valla tulevik
Vald lammutab Vilsandi vana bioloogiajaama (8)
SÜG-i õpilased lähevad kodukandi tööandjatega tutvuma
Lugeja küsib, jurist vastab
Kuressaares meenutatakse vabadussõjalasi (1)
Raul Rebane: edukaks ei saa pingutamata
Noored katsetasid videomängude ööl uusi mängukonsoole
JUHTKIRI - Õhusõit on ajavõit
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (10)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (6)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (30)
Pereansamblid pidasid festivali
Kommentaarid
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (30)
Eesti 100 parimast restoranist üks asub Muhus ja kaheksa Saaremaal (9)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (10)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (2)
Vald lammutab Vilsandi vana bioloogiajaama (8)
Kuressaares meenutatakse vabadussõjalasi (1)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (6)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (5)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (18)
Selgusid lauatennise karikavõitjad (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud