[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 18. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Loodus

Hilissuviseid atraktiivseid taimeliike
Autor: Maie Meius
Laupäev, 14. september 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

EV 100 tähistatakse üle vabariigi erinevate ettevõtmistega aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Meie Maa veergudel olen lubanud tutvustada esialgu 50 taimeliiki, et inimesed saaksid taimi paremini ära tunda ja meelde jätta. Seni on tutvustatud 47 liiki, täna lisanduvad järgmised kolm: ädalalill, kanarbik ja pihlakas.

Ädalalille arvatavasti ei tunne väga paljud inimesed ja kuulevad temast esimest korda. Pihlakat tuntakse ilmselt hästi, ta kaunid punased-oranžid marjakobarad hilissuvel ei jää kellelegi märkamata.Sel sügisel on pihlakad eriti atraktiivsed rohkete marjakobarate tõttu. Kanarbiku valisin tutvustamiseks seepärast, et ta on kevadest sügiseni väga ilus ja samas ka väga põnev taimeliik, kellest võiks rohkem teada.

Ja nende lugudega ongi endale võetud kohustus või õigemini kingitus vabariigi sünnipäevaks üle antud, 50 taimeliiki on tutvustatud. Andkem autorile tagasisidet, kas sellest oli ka kasu.

Augustikuu keskel käisime koos orhideesõbra Tambetiga Pihtla tee ääres asuval rannaniidul käpalisi uurimas. Aeg oli küll pisut hiline nende õitsejate jaoks, kuid leidsime siiski nii käpalisi kui ka teisi huvitavaid taimeliike: soohiilakat, soo-neiuvaipa, lemmelille ja harilikku võipätakat.

Nagu arvata võis, olid need ära õitsenud ja seetõttu otsustasime järgmisel aastal tulla tagasi pisut varem, vähemalt juulikuus, et näha neid õitsevana. Ja siis jäi pilk peatuma kaunitele valgetele õitele, mis kuulusid harilikule ädalalillele (Parnassia palustris).

See kaunis lill kasvab niisketel niitudel ja puisniitudel, madal- ja siirdesoos, ta on Eestis tavaline taimeliik. Siiski võib arvata, et paljud inimesed pole ädalalille märganud ja seetõttu väärib ta tutvustamist.

Vanarahvas on andnud ädalalillele fantaasiaküllaseid nimesid, mis sageli viitavad ka lillekese omadustele: raudnael, maksarohi, südamelill, sügislumelill, ehalill, heinanael, hädallill, kuradisilm, maanõel, mihklilill, soolill, sootäht, sooneitsi, sügiselill, valge ristinael jt. Raamatus “Eesti taimenimetused” kirjutatakse: „Ädalalill on oma nime saanud sellest, et ta hakkab õitsema sooniitudel siis, kui ädal on juba kasvanud. Ädalalill olevat seesama „raudnael“, kes jaagupipäeval (25.07.) kasvavat heinasse ja nürivat vikati. Südamelilleks kutsutakse ädalalille aga sellepärast, et teda tarvitatud südamehaiguse vastu teena.”

Ädalalill kuulub kivirikuliste sugukonda ädalalille perekonda. Eluvormilt on ta mitmeaastane 10–40 cm kõrgune rohttaim. Ädalalille valgete kroonlehtedega õis on viietine, asub üksikult varre tipul.

Kroonlehed on 5–15 mm pikad, nende laius on 4–12 mm, 5–15 rohelise või tumeda soonega.

Ädalalill õitseb juulis ja augustis, ta õis on mee lõhnaga, millega meelitab putukaid tolmeldama. Ädalalille varred on püstised, harunemata. Ädalalille varrel kasvav üksik leht on ennast varre ümber tuutuks keeranud, kuid enamik südajasmunajaid lehti on ädalalillel juurmise kodarikuna. Kirjanduse andmetel on taim maitselt kibe, kootava toimega.

Roosõieliste sugukonda pihlaka perekonda kuuluv harilik pihlakas (Sorbus acuparia) on tavaline taimeliik kogu Eestis. Samasse pihlaka perekonda kuuluvad ka Saaremaal üsna tavaline pooppuu ja väga haruldane, looduskaitse II kategooriasse kuuluv, enamasti Lääne-Saaremaal esinev, tuhkpihlakas. Lisaks nimetatutele on pihlaka perekonnas neljaski liik – soome pihlakas, kes on hariliku pihlaka ja pooppuu hübriid, väga haruldane liik.

Pihlakal on rohkesti rahvapäraseid nimesid: pehelgas, pehilak, pihlik, pihlapuu, pihlakpuu jt. Eluvormilt on pihlakas mitmeaastane heitlehine lehtpuu, kes kasvab alusmetsas ka põõsana. Ta kõrgus võib olla 10–20 m, elab tavaliselt 80–100-aastaseks.

Pihlakas on atraktiivne koguni kaks korda aastas: kevadel, kui ta mais ja juunis õitseb, ning sügisel, kandes värvilisi marjakobaraid. Ta mõrumandli lõhnaga valged õied asuvad suurtes paljuõielistes kännastes.

Õisiku läbimõõt on 5–10 cm. Pihlakal on paaritusulgjad liitlehed, mille lehekestel on peenike saagjas serv ja alt on need veidi karvased.

Sügiseks saab õiest oranž või oranžpunane mõrkja maitsega vili, mida me kõnekeeles marjaks nimetame, kuid botaaniliselt on tegemist õunviljaga. Paljudele lindudele marjad maitsevad: neid söövad kuldnokad, rästad, varblased, siidisabad.

Pihlaka marju kasutavad inimesed mahla, keediste ja veinide tegemisel. Marjaaeg on septembrist novembrini.

Eriti hästi maitsevad need pärast öökülmi, kuid kuivatamiseks on marjade korjamise aeg september, enne öökülmi. Marju kasutatakse vitamiiniteena ja ka ravimina mitmete tervisehädade puhul.

Dr Aili Paju on oma raamatus „Kui taimed räägiksid“ pihlakale pühendanud koguni viis lehekülge teksti. Seda soovitan huvilistel lugeda.

Ta lõpetab pihlakateksti järgmiselt: „Ja tänapäevalgi võib näha mõne luksusauto esi- või tagaklaasi juures pihlakaoksakest – siis usuvad selle maailma vägevadki pihlaka kaitsevõimesse.” Lisan veel, et lillede keeles väljendab pihlakas arukust.

Nõmmedel ja rabadel leviv harilik kanarbik (Calluna vulgaris) on hästi tuntud ja teatakse ka tema nime. Kanarbik on päris kindlasti üks eestlaste tuntumaid ja armastatumaid taimeliike.

Tal on „Eesti taimenimetuste” raamatus koguni terve lehekülg rahvapäraseid nimesid: eerikad, kamarbik, kana arg, kanabrohi, kanerma, nõmm, nömm, nömmeoksad, kaneprohi, kanarohi, kanaharjak jt.

Eestis on kanarbik laialdaselt levinud tavaline taimeliik, kes kasvab eelkõige kuivadel lagedatel valgusküllastel kasvukohtadel: nõmme- ja palumetsas, niitudel, kuivemates rabades ja rabametsades. Ta vajab eluks happelist keskkonda ja valgust. Kanarbik elab sümbioosis seentega, moodustades juurtel mükoriisa.

Kanarbik kuulub kanarbikuliste sugukonda kanarbiku perekonda. Eluvormilt on ta mitmeaastane igihaljas puittaim, 10–60 cm kõrge kääbuspõõsas, kes on kohastunud liigkuivusele. Kanarbikutaim võib elada 20–22 aastat vanaks. Kanarbiku õied on helevioletsed, mis on koondunud kobarjate harudega pööristesse.

Kanarbik õitseb juuli lõpust septembrikuu alguseni. Ta õied on nektaririkkad, lõhnavad ja meelitavad ligi väga palju putukaid, sh mesilasi. Kanarbik on tuntud hea meetaimena, kes annab tumedat mett.

Kirjalike allikate järgi saab ühelt hektarilt kanarbikuväljalt kuni 200 kilo mett. Kanarbiku õitsemise lõppu on raske märgata, sest sügise saabumisel ta õite värvus lihtsalt luitub.

Rahvameditsiinis on kanarbik tuntud ravimtaim, mida võib kasutada mitmete tervisehädade leevendamiseks.

Kanarbikku võib kasutada ka värvimisel – annab kollaseid ja pruune toone, ning naha parkimisel. Ta on kasutatav ka iluaianduses – harilikust kanarbikust on aretatud kultuursorte, kelle õite värvus varieerub: valge – roosad kõigis varjundites – punane.

Harilik kanarbik on Norra rahvuslill. Internetist leidsin järgmise teksti: „Kanarbik sümboliseerib enesekeskseid, igati tähelepanu otsivaid inimesi. Bachi õieteraapias kasutatakse kanarbikuravi, et kergendada inimestevaheliste kontaktide loomist. Õietilgad õpetavad teisi kuulama ja mõistma ning olema abivalmis.“

Kokkuvõtteks: kanarbik on üleni positiivne laia kasutusspektriga ilus vähenõudlik taim.


Täna loetuimad
Kus lõpeb nali? (6)
Olgem kriisiks valmis (1)
18. novembri suurpealetung Sõrves
Haiglas räägitakse naha vananemisest
Öun Drinks käis Rootsimaal Malmös mahemessil (1)
Ajalooüritusel räägiti vaikivast ajastust (1)
Fotopäev tõi kokku fotograafiahuvilised
Kuressaare linnuses saab taas pulmaplaane pidada
Tulekul on helmeskeede töötuba
Kodukindlustuse juhtumite arv tõuseb kütteperioodil
Ott Tänak Austraalias Toyotat aidata ei saanud
JUHTKIRI - Fotograafia ja ajamasin
Viikingid tegid Pärnule tuule alla
Nädala loetavuse top 5
Kus lõpeb nali? (6)
Olgem kriisiks valmis (1)
18. novembri suurpealetung Sõrves
Haiglas räägitakse naha vananemisest
Öun Drinks käis Rootsimaal Malmös mahemessil (1)
Kommentaarid
Kus lõpeb nali? (6)
Torgu tahab teenuskeskuse juhi väljavahetamist (18)
Olgem kriisiks valmis (1)
Öun Drinks käis Rootsimaal Malmös mahemessil (1)
Ajalooüritusel räägiti vaikivast ajastust (1)
Pulmamess pakkus ideid elu tähtsamaks päevaks (5)
Prokurör: laste väärkohtlemise tõendamine on keeruline (4)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (69)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (23)
Suurem osa raha valla eelarvest läheb haridusse (13)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud