[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 18. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Loodus

Kukemagun, harilik kuldvits ja harilik käokannus
Autor: Maie Meius
Laupäev, 31. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

EV 100 tähistatakse üle vabariigi erinevate ettevõtmistega aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Meie Maa veergudel olen lubanud tutvustada esialgu 50 taimeliiki, et inimesed saaksid taimi paremini ära tunda ja meelde jätta. Seni on tutvustatud 44 liiki, täna lisanduvad järgmised kolm: kukemagun, harilik kuldvits ja harilik käokannus.

Saaremaa suuremate maanteede ääred on korralikult niidetud, rohelised, ja möödasõitjatele need enam lilleilu ei paku. Küll aga mitmete vähemtähtsate maanteede peenardel võib näha erinevaid õitsejaid: ristiku-, lutserni- ja mesikaliike ning sigurit, harilikku kuldvitsa, harilikku nääri, arujumikat, põldjumikat, soolikarohtu, moorputke, sügisest seanuppu, raudrohtu, oblikaliike, pujuliike, vesikanepit jt. Mitmeaastaste taimedena on nad niitmisest toibunud ja õitsevad jälle. Silmasin ka moone.

Helepunane õievärvus on meie looduses väga haruldane, kirjutab prof Viktor Masing raamatus „100 tavalisemat taime“. Sellise krooni värvuse tingivad enamasti antotsüaniidid, mis annavad värvusi heleroosast tumepurpuri või violetini. Erepunane on lindtolmlejate õite tunnusvärv, kuid sellise tolmlemisviisiga taimi meie looduses pole.

Helepunaste õitega põllutäis moone on kaunis vaatepilt, mida huvilised jäädvustavad fotodena. Samas tean, et siidpehmeid tuules voogavaid õisi polegi kerge fotole saada.

Perekond magun – Papaver – kuulub sugukonda magunalised.

Eestis esineb neli maguna (mooni) liiki: unimagun, liivmagun, kukemagun ja põldmagun. Selleks, et teada saada, kas tegemist on kukemaguna või põldmagunaga, peab uurima maguna (mooni) kupart.

Kukemaguna kupar on äraspidimunajas, põldmaguna kupar laiusest mitu korda pikem. Muidugi on taimemääraja parim abiline sellele loodushuvilisele, kes tahab liiginimeni jõuda. Mina sain pildile Kuressaare-Leisi tee ääres kasvava kukemaguna.

Kukemagun (Papaver rhoeas) on ühe- või kaheaastane õistaim, kes õitseb maist augustini. Taimed on 16–90 cm kõrged, piimmahlaga. Moonid on atraktiivsed looduses, kuid vaasis neid sageli ei näe.

Moonides sisalduv piimmahl hangub, taim ei saa vett ja murtud lilled vaasis närtsivad. Samas tean soovitada, et kui varte otsi hoida enne vaasi panemist kuumas vees, sulab hangunud piimmahl ja moonid võivad nädala vaasis püsida.

Kukemagun kasvab põldudel ja aedades umbrohuna. Ta eelistab kuivi lubjarikkaid muldi. Kukemagun esineb Eestis nii tulnukana kui kultuurist metsistunult.

Sel suvel märkasid inimesed, et Kuressaare-Kuivastu tee ääred olid kohati kui lillepeenrad: õitsesid moonid. Küsisin maanteeameti Lääne regiooni juhtivspetsialistilt Toomas Magusalt, kas teeäärtele külvatigi moone. Toomas vastas, et remonditi teid ja selle käigus külvati teeäärtele muruseemet. Selles oli ka mooniseemneid ja enne teeääri ei niideta, kui need on ära õitsenud.

Kust muruseeme osteti, seda Toomas ei teadnud. Igatahes selline ilus juhus, mis paljudele inimestele taimeelamusi pakkus.

Kägu ja selle sõna vormid on paljude taimede perekonnanime osa. Näiteks kasvavad meie looduses käokann, käokannus, käokeel, käoking, käopõll ja käopäkk. Vahel see „kägu“ keerutab ja parajal hetkel ei meenugi taime eestikeelne nimi, kuid ladinakeelne taimenimi on kindlamalt teada.

Harilik käokannus (Linaria vulgaris), ka põhjamaade lõvilõuaks kutsutud taimeliik, kuulub mailaseliste sugukonda nii nagu ka iluaedades kasvatatav lõvilõug. Rahvapäraseid nimesid on tal palju, näiteks imelik, imetsemiserohi, ingverid, liivalill, metslõvilõug, räbulill, viinalill, õue tõberohi, roovihein, sapirohi jm. Rahvapäraste nimede rohkuse põhjal võib arvata, et inimesed tundsid teda.

Harilik käokannus on mitmeaastane taim, tavaline liik kogu Eestis. Ta kasvab kuivematel niitudel, liivikutel, karjäärides, mererannas klibuvallidel, teede ääres, põlluservadel, kus on kergemad mullad ja avatud kasvukoht.

Käokannuse kollased õied asuvad varre tipus tiheda kobarana, õied on kannusega, mis on õiekroonist pikem. Väliselt meenutavad käokannuse õied lõvilõuga.

Käokannust tolmeldavad kimalased, kes suudavad „lõugade“ vahelt sisse tungida. Ta on lahke andja: meeproduktiivsus on kuni 260 kg/ha. Käokannus õitseb juunist septembrini, vahel kuni külmadeni.

Lehed varrel on tihedalt, need on paari cm pikkused ja 1–4 mm laiad. Käokannus on tavaliselt 10–70 cm kõrge, kuid soodsates oludes võib ta kasvada meetrini.

Kirjanduses leidub viiteid, et rahvameditsiinis on käokannus tarvitatav mitmete tervisehädade korral. Nii pidavat keedis käokannusest edendama juuksekasvu, kaotama kõõma.

Värskest või kuivast taimest valmistatud salv aitavat nahahaiguste puhul. Käokannuse lehtedel on värskelt ebameeldiv lõhn, taimed peletavat kärbseid eemale, seepärast kasutati värskeid taimi loomadele allapanuks, et kaotada laudast kärbseid ja teisi putukaid. Loomad ei söö käokannust ja jätavad ta kasvama.

Harilik kuldvits (Solidago virgaurea) on üks hilissuvistest õitsejatest, kes tavalise taimeliigina on sage kõikjal Eestis, ka Muhu-, Hiiu- ja Saaremaal. Ta kasvab erinevates metsatüüpides, niitudel, metsaservadel ja -sihtidel, metsalagendikel, teeservades, kraavikallastel, kuivadel nõlvadel.

Kohati on ta võtnud oma alla märkimisväärselt suuri alasid, on dekoratiivne ja pakub värviilu.

Raamatus „Põhjamaa taimed“ on ta kohta öeldud: „Täies hiilguses kuskil kaljulõhes või raiesmikul õitsev kuldvits on otsekui leegitsev kollane tõrvik, aga hämaras palumetsas võib sama taim kasvada ka tagasihoidliku lehekodarikuna.

Õitsemiseks vajab ta, nagu paljud teised metsataimed, valgust ning alles metsa harvendamine või lageraie paneb ta õitsema.“

Kuldvitsal on rohkesti huvitavaid rahvapäraseid nimesid, näiteks arnikas, meestepuna, Püha Peetruse kepp, umbvalurohi, voolmerohi, hoolmeterohi, kullakäli, naestepuna, narrits, venindhaigerohi. G. Vilbaste raamatus „Eesti taimenimetused“ leidub märge, et harilik kuldvits on peamiselt just see taim, mida peetakse arnikaks ja mida kasutatakse sagedasti ravimiks mitmesuguste haiguste arstimisel.

Päris arnika on ravim- ja ilutaim, kes meil looduslikult ei kasva, küll aga võib olla istutatud kiviktaimlasse. Mõlemad nimetatud taimeliigid on sarnased, kuid arnika õied on suuremad kui kuldvitsa õied.

Kuldvits kuulub korvõieliste sugukonda kuldvitsa perekonda. Eluvormilt on ta mitmeaastane 5–130 cm kõrge rohttaim. Kuldvitsa õied on kuldkollased, moodustades kuni poolteise cm läbimõõduga korvõisiku.

See koosneb keelõitest ja putkõitest nii nagu korvõielistel tavaliselt ikka. Korvõisikud on koondunud liitõisikusse, milles on kuni 120 korvõisikut. Kuldvits õitseb juulist septembrini, ta õisi tolmeldavad putukad, kes saavad õitest rikkalikult nektarit. Kuldvitsa peetakse heaks meetaimeks.

Eespool oli juttu kuldvitsa kasutamisest rahvameditsiinis. Hariliku kuldvitsa õitest saadakse kollast värvainet, mida on kasutatud riidevärvina. Kirjanduses leidub ka märkmeid, et taime lehti on kasutatud tee aseainena.


Täna loetuimad
Kus lõpeb nali? (8)
Olgem kriisiks valmis (2)
18. novembri suurpealetung Sõrves
Haiglas räägitakse naha vananemisest
Fotopäev tõi kokku fotograafiahuvilised
Öun Drinks käis Rootsimaal Malmös mahemessil (2)
Ajalooüritusel räägiti vaikivast ajastust (2)
Kuressaare linnuses saab taas pulmaplaane pidada (1)
Tulekul on helmeskeede töötuba (1)
Kodukindlustuse juhtumite arv tõuseb kütteperioodil
Ott Tänak Austraalias Toyotat aidata ei saanud (1)
JUHTKIRI - Fotograafia ja ajamasin
Viikingid tegid Pärnule tuule alla
Nädala loetavuse top 5
Kus lõpeb nali? (8)
Olgem kriisiks valmis (2)
18. novembri suurpealetung Sõrves
Haiglas räägitakse naha vananemisest
Fotopäev tõi kokku fotograafiahuvilised
Kommentaarid
Kus lõpeb nali? (8)
Muhus ja Ruhnus on probleeme elukoha leidmisega (17)
Hambaravihüvitis on aidanud (7)
Ott Tänak Austraalias Toyotat aidata ei saanud (1)
Tulekul on helmeskeede töötuba (1)
Kuressaare linnuses saab taas pulmaplaane pidada (1)
Ajalooüritusel räägiti vaikivast ajastust (2)
Öun Drinks käis Rootsimaal Malmös mahemessil (2)
Olgem kriisiks valmis (2)
Torgu tahab teenuskeskuse juhi väljavahetamist (18)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud