[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 19. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Loodus

Saladuslik pisikäpp ja atraktiivsed õitsejad augustis
Autor: Maie Meius
Laupäev, 17. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

EV 100 tähistatakse üle vabariigi erinevate ettevõtmistega aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Meie Maa veergudel olen lubanud tutvustada esialgu 50 taimeliiki, et inimesed saaksid taimi paremini ära tunda ja meelde jätta. Seni on tutvustatud 42 liiki, täna lisanduvad järgmised kaks: lehitu pisikäpp ja harilik sigur.

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valib aasta orhideed alates 2010. aastast. Aasta orhideeks valimisega juhib EOKK inimeste tähelepanu sellele looduse kaunitarile, misläbi loodetakse selgitada tema reaalset levikut ja korraldada efektiivset kaitset.

2019. aasta orhideeks valis EOKK liigi, kes on meie kodumaistest liikidest üks kaunimaid, omapärasemaid ja ka haruldasimaid käpalisi – lehitu pisikäpa (Epipogium aphyllum).

Pisikäpp on Eestis hajusa levikuga, umbes pooled ta senistest leiukohtadest asuvad Ida-Virumaal. 1995. aastal leiti pisikäpp Hiiumaal Kõpu poolsaarel, aastal 2007 Saaremaal Võhma lähedal metsasihil. 1907 ja 1918 leiti pisikäpp ka Abruka metsast, kahjuks pole seni hilisemaid leide olnud.

Orhideetundjate arvates on tänavune aasta lehitule pisikäpale ebasoodne, mitmetes teadaolevates leiukohtades on vaid üksikuid võsusid leitud: ilmselt oli ilmastik nii eelmisel kui ka sel aastal ta jaoks ebasoodne, liiga kuiv.

See on esimene kord, kui aasta orhidee austava nimetuse sai kõige rangemasse, I kaitsekategooriasse kuuluv liik. Lehitu pisikäpp on nii haruldane käpaline, et teda pole seni kohanud isegi kõik EOKK liikmed.

Pisikäpaga kohtumine võib olla õnnelik juhus ja seepärast on alljärgnev kirjeldus teavitamiseks, et kui keegi pisikäpale juhuslikult peale satub, tunneks ta haruldase käpalise ära ja teataks leiust klubi juhatusele.

Nagu nimestki võib järeldada, on see taimeliik lehtedeta. Roheliste lehtedeta klorofüllitu taim saab toitained seenniidistiku abil teistelt taimedelt.

Lehitu pisikäpp on habras 7–21 (30) cm kõrgune taim, mis õitseb juuli lõpus, augusti alguses lühikest aega. Ühel kreemikat värvi taimevarrel võib olla 1–4, harva rohkem, rippuvat kollakasvalget õit, mille huul ja kannus on valged roosa mustriga.

Õied on suhteliselt suured, läbimõõt võib ulatuda üle kahe sentimeetri. Eestis kasvavatest orhideeliikidest on vaid kaunil kuldkingal ja tolmpeadel suuremad õied.

Lehitu pisikäpa populatsioonid on enamasti väikesed, ühes leiukohas võib esineda ühest taimest paarikümneni. Lehitu pisikäpp kasvab varjukates puutumatutes salu-, palu-, sooviku- või kõdusoometsades, roheliste taimede vahel vabal metsakõdul või samblavaibas.

Enamasti pole inimestel sellistesse kohtadesse vajadust minna, seepärast on taimega kohtumine ebatavaline sündmus, lausa ime.

Inglased nimetavad lehitut pisikäppa kummitusorhideeks – ghost orchid – ta ilmub, kuhu ja millal tahab. Arvatakse, et igal aastal pisikäpa maapealsed võsud ei ilmugi, vaid ta teeb seda ainult soodsate tingimuste korral, kui oli soe ja niiske kevad.

Soomes nimetatakse lehitut pisikäppa austavalt metsaemaks (metsänemä). Seda on ta mõnes mõttes ka tegelikult: tavaliselt moodustatakse I kategooria kaitsealuse liigi kasvu- või elukohta kaitseala.

Suurimaks ohuteguriks lehitule pisikäpale kui metsataimele ongi eelkõige metsamajanduslik tegevus, nende seas lage- ja harvendusraie. On otstarbekas lisada, et I kaitsekategooria liikide täpseid kasvukohti või elupaiku ei tohi avalikustada.

Kes tahab haruldasi ja kaitsealuseid Eesti taimi tundma õppida, aga ise põllule või metsa ei jõua, võib sõita Tartusse. Ülikooli botaanikaaias kasvab erinevates osakondades Eestis kaitstavast 261 taimeliigist kokku 136, sealhulgas viisteist käpaliste liiki.

Seni nende hulgas üliharuldast lehitut pisikäppa veel pole, sest seni pole teda suudetud kultuuris paljundada. Nii et lehitut pisikäppa kohata, kordan, on ime.

Kes soovib 2019. aasta orhideest rohkem teada saada, võib lugeda Arto-Randel Serveti artiklit ajakirjas Sinu Mets: metsa õppeleht, nr 55, 4. juuni 2019, ja Tiiu Kulli artiklit, mille leiab 2019. aasta Eesti Looduse juulikuu numbris.

Harilik sigur (Cichorium intybus) on augustikuus autoaknast väljavaataja kindel pilgupüüdja, sest see kõrgekasvuline kaunite helesiniste õisikutega taim teeserval on atraktiivne. Samas võib arvata, et kõik ei tea ta nime.

Harilik sigur kuulub korvõieliste sugukonda, siguri perekonda. Rahvapäraselt kutsutakse teda tsigur, seekoor, sigguri-juured – need on peamiselt saksakeelse Cichorie moonutised.

Harilik sigur on eluvormilt mitmeaastane rohttaim, mille kõrgus on 0,4–1,5 m. Korvõieliste sugukonna tunnuseks on kausikujulised õisikud, mille serval on suuremad viljatud keelõied ja keskel putkõied. Sellest formaadist on ka erandeid: siguri õisikus esinevad ainult keelõied, mis moodustavad korvõisiku, putkõisi nendes pole.

Siguri õied on (hallikas)helesinised, harva ka roosakad või valkjad. 3–5 cm läbimõõduga korvõisikud asuvad üksikult või mitme kaupa varre ja selle harude tipul ja ülemiste lehtede kaenlas.

Sigur õitseb pikalt, juulikuust septembrini, ta on putuktolmleja taim. Sigur pakub putukatele rikkalikult nii õietolmu kui nektarit. Taim järgib kindlaid ööpäevarütme: õied avanevad ja sulguvad alati samal kellaajal.

Siguri piimmahlaga varred on püstised, kandilised, seest õõnsad. Taimel on tugev harunenud juur, mis tungib sügavale.

Siguri lihakaid suhkruid ja insuliini sisaldavaid kibedamaitselisi juuri on tarvitatud kohvi aseainena. Seepärast on sigurit kasvatatud koduaedades ja aedadest ta loodusesse leviski.

Kindlasti meenub mõnele lugejale üsna mõru ja kibedamaitseline tumepruun jook sigurikohv, mida aastaid tagasi päris kohvi aseainena joodi. Nüüd on sigur Eestis lubjarikastel aladel, sh Saaremaal kohati tavaline taimeliik, kasvades umbrohuna põldudel, teeservadel, jäätmaal ja elamute lähedal.

Sigur ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Pole märganud, et keegi oleks teda vaasi korjanud või turul müünud. Sigur on hea korjetaim, juuri ja lehti on kasutatud ka rahvameditsiinis. Noored lehed sobivad salatina tarvitamiseks.


Täna loetuimad
Mart Saarso: tegin vale liigutuse
Koolituskeskus hindas saarlase magistritöö parimaks (2)
Kalakasvandusele jäi vool alles
Tulevik tuleb ise kohale
JUHTKIRI - Tubli töö väärib kiitust (1)
Julgus tulla Jumala ette (3)
Viies õunakohvikute päev trotsis tormi ja paduvihma
Uus lennuhange võib Nordica kõrvale jätta
Tulemas on Milvi Thalheimi tekstiilinätus
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (17)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (2)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Kommentaarid
Julgus tulla Jumala ette (3)
Koolituskeskus hindas saarlase magistritöö parimaks (2)
JUHTKIRI - Tubli töö väärib kiitust (1)
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (15)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (7)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (20)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (2)
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (11)
Autol purunes parklas kütusevoolik (3)
Saaremaa Valsi ostu hädad löövad välja (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud