[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 06. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Loodus

Vägiheinad ja lehitu pisikäpp meie looduses
Autor: Maie Meius
Laupäev, 03. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

EV 100 tähistatakse üle vabariigi erinevate ettevõtmistega aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Meie Maa veergudel olen lubanud tutvustada esialgu 50 taimeliiki, et inimesed saaksid taimi paremini ära tunda ja meelde jätta. Seni on tutvustatud 40 liiki, täna lisanduvad järgmised kolm: üheksavägine, must vägihein ja lehitu pisikäpp.

Igapäevaelus tekitab äratundmisel raskusi ja ka segiajamist kaks vägiheina perekonna liiki – üheksavägine ja must vägihein.

Nende liikide eristamine on oluline, kuna üheksavägine on tuntud ravimtaim, kuid must vägihein ei ole ravimtaimena kasutatav. Mõlemad on kõrgekasvulised dekoratiivsed kollaseõielised taimeliigid, mis ka autoaknast välja vaatajale silma jäävad. Kes on kes?

Üheksavägine (Verbascum thapsus)

...kuulub mailaseliste sugukonda vägiheina perekonda. Ta on eluvormilt kaheaastane 0,3–1(2) meetri kõrgune rohttaim. Üheksavägise helekollased kuni kahe sentimeetrise läbimõõduga õied asuvad kuni 25 cm pikkuses õisikus. Üheksavägine õitseb juunist augustini, ta õisi tolmeldavad putukad. Vägiheina lehed on nii pealt kui alt tihedalt hallide karvadega kaetud, vars on tihedalt kaetud ülespoole suunatud liibuvate lehtedega ja kogu taim on tihedalt kaetud hallikate valkjate karvadega, hõbedane. See on üheksavägise määramisel oluline tunnus.

Üheksavägine eelistab kasvada kuivades klibustes paikades, lagedamatel aladel – teeservades, nõlvadel, loopealsetel, kruusaaukudes, sageli liivasel, kuid ka kruusasel ja paeklibusel pinnal. Looduses võib teda kohata ka tormi või tulekahju tõttu tekkinud lagendikul.

Loodusajakirjaniku S. Vuokko ja loodusfotograafi J. Peipose raamatus „Põhjamaa taimed“ on kirjas, et taime soome- ja rootsikeelsed nimed ukontulikukka (vanaisa tulilill) ja kungsljus (kuningavalgus) viitavad taime ühele huvitavale kasutusvõimalusele: kuivanud, tõrva sisse kastetud üheksavägine on suurepärane tõrvik.

Saksa keeles on taime nimi Königskerze – kuningaküünal. Dr Aili Paju kirjutab, et üheksavägise suitsu sissehingamine peletab külmetuse korral põletiku, samuti taandab astmanähte.

G. Vilbaste raamatus on poolteist lehekülge üheksavägise rahvapäraseid nimesid, mis kinnitab, et see liik on või oli inimestele tuntud kui üheksaväeline, hunditubak, sajamehevõim, üheksamaõied, kärnleht, lammasleht, tilder, tülgas, üdismed jt.

Üheksavägine esineb Eestis paiguti, tavalisem liik Lääne- ja Põhja-Eestis. Üheksavägine ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja, kuid ta on väga laialt tuntud ravimtaim.

Üheksavägist on tarvitatud peamiselt köha ja hingamisteede põletike, aga ka neeru- ja põiehaiguste korral. Kogutakse kroonlehti koos tolmukatega, harvem lehti. Üheksavägist võib kasvatada koduaias nii ravim- kui ka dekoratiivtaimena.

Must vägihein

Üheksavägise võib ajada segi teise vägiheina perekonda kuuluva taimeliigi musta vägiheinaga (Verbascum nigrum), kes on samuti dekoratiivne. Kirjanduse põhjal pole see liik ravimtaimena kasutatav. Mõne autori arvates on must vägihein mürgine ja teda ei tohigi kasutada.

Rahvapärane nimi mustal vägiheinal on üheksaväeline, üdisma, hobuse-lõvirohi, metsatubak.

Must vägihein on Eestis tavaline taimeliik. Teda võib näha kasvamas teeservades, nõlvadel, parkides ja aedades, niitudel, raiesmikel ja põõsastikes. Kasvualana eelistab kuivi lagedaid kasvukohti.

Mustal vägiheinal on erekollased õied, mis on koondunud varre tippu 20–40(65) cm pikkusesse kobarõisikusse. Ta õisi võiks lähemalt uurida – need meenutavad kujult lõvilõua õisi.

Kollane kroon on läbipaistvate täpikestega ja väljastpoolt tähtkarvadega kaetud, tolmukaniidid on kaetud violetsete villkarvadega. See putuktolmleja liik õitseb juunist augustikuuni, putukad saavad õiest nektarit.

Musta vägiheina vars on punakas ja vaoline, tal on nii juurmised kodarikulehed kui ka varrelehed. Lehed on pealt tumerohelised, peaaegu paljad; alt heledamad või valgeviltjad ja katavad vart hõredalt.

Musta vägiheina lehed sisaldavad suhteliselt rikkalikult vitamiini C, kuid kariloomad teda ei söö. Kirjanduses leidub märge, et Venemaal on teda kasutatud teatud vodkaliigi valmistamisel.

Lehitu pisikäpp

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valib aasta orhideed 2010. aastast alates. Aasta orhideeks valimisega juhib EOKK inimeste tähelepanu sellele looduse kaunitarile, misläbi loodetakse selgitada tema reaalset levikut ja korraldada efektiivset kaitset.

2019. aasta orhideeks valis EOKK liigi, mis on meie kodumaistest liikidest üks kaunimaid, omapärasemaid ja ka haruldasimaid käpalisi – lehitu pisikäpa (Epipogium aphyllum).

Pisikäpp on Eestis hajusa levikuga, umbes pooled senistest leiukohtadest asuvad Ida-Virumaal.

1995. aastal leiti pisikäpp Hiiumaal Kõpu poolsaarel, 2007. aastal Saaremaal Võhma lähedal metsasihil. 1907 ja 1919 leiti pisikäpp ka Abruka metsast, kahjuks seni pole hilisemaid leide toimunud.

Orhideetundjate arvates on tänavune aasta lehitu pisikäpale ebasoodne. Mitmetes teadaolevates leiukohtades on vaid üksikuid võsusid leitud, arvatavasti on ta jaoks liiga kuiv.

See on esimene kord, kui aasta orhidee austava nimetuse sai kõige rangemasse, I kaitsekategooriasse kuuluv liik. Lehitu pisikäpp on nii haruldane käpaline, et teda pole seni kohanud isegi EOKK kõik liikmed.

Pisikäpaga kohtumine võib olla õnnelik juhus ja seepärast on alljärgnev kirjeldus teavitamiseks, et kui keegi pisikäpale juhuslikult peale satub, tunneks ta haruldase käpalise ära ja teataks leiust klubi juhatusele.

Nagu nimestki võib järeldada, on see taimeliik lehtedeta. Roheliste lehtedeta klorofüllitu taim saab toitained seenniidistiku abil teistelt taimedelt.

Lehitu pisikäpp on habras 7–21(30) cm kõrgune taim, mis õitseb juuli lõpus, augusti alguses lühikest aega. Ühel kreemikat värvi taimevarrel võib olla 1–4, harva rohkem, rippuvat kollakasvalget õit, mille huul ja kannus on valged roosa mustriga.

Õied on suhteliselt suured, läbimõõt võib ulatuda üle kahe sentimeetri. Eestis kasvavatest orhideeliikidest on vaid kaunil kuldkingal ja tolmpeadel suuremad õied.

Lehitu pisikäpa populatsioonid on enamasti väikesed – ühes leiukohas võib esineda ühest taimest paarikümneni. Lehitu pisikäpp kasvab varjukates puutumatutes salu-, palu-, sooviku- või kõdusoometsades, roheliste taimede vahel vabal metsakõdul või samblavaibas. Enamasti pole inimestel sellistesse kohtadesse vajadust minna, seepärast on taimega kohtumine ebatavaline, lausa ime.

Inglased nimetavad lehitut pisikäppa kummitusorhideeks (ghost orchid) – ta ilmub kuhu ja millal tahab. Arvatakse, et igal aastal ei ilmugi pisikäpa maapealsed võsud, vaid ta teeb seda ainult soodsate tingimuste korral, kui oli soe ja niiske kevad.

Soomes nimetatakse lehitut pisikäppa austavalt metsaemaks (metsänemä). Seda on ta mõnes mõttes ka tegelikult; tavaliselt moodustatakse I kategooria kaitsealuse liigi kasvu- või elukohta kaitseala.

Suurimaks ohuteguriks lehitu pisikäpale kui metsataimele ongi eelkõige metsamajanduslik tegevus, nende seas lage- ja harvendusraie. On otstarbekas lisada, et I kaitsekategooria liikide täpseid kasvukohti või elupaiku ei tohi avalikustada.

Kes tahab tundma õppida haruldasi ja kaitsealuseid Eesti taimi, aga ise põllule või metsa ei jõua, võib sõita Tartusse. Ülikooli botaanikaaias kasvab erinevates osakondades Eestis kaitstavast 261 taimeliigist kokku 136 liiki, sealhulgas viisteist käpaliste liiki.

Seni nende hulgas üliharuldast lehitut pisikäppa veel pole, sest pole teda seni suudetud kultuuris paljundada. Nii et lehitut pisikäppa kohata, kordan, on ime.

Kes soovib 2019. aasta orhideest rohkem teada saada, võib lugeda Arto-Randel Serveti artiklit ajakirjas Sinu Mets: metsa õppeleht, nr 55, 4. juuni 2019, ja Tiiu Kulli artiklit 2019. aasta Eesti Looduse numbris.


Täna loetuimad
Enne maestro lahkumist
Autod põrkasid kokku
Kaarma esindajad soovivad kogukonnakogu laiali saata
Vald sai jõulukingiks kaks tänavat
Kuressaare Teater lõpetab kino näitamise (1)
Saaremaa Muuseumis peitus reliikviana vaimulikurüü
Haigla soetas uue kiirabiauto
Saaremaa põllumehed lähevad pealinna meelt avaldama
Tornimäel tunnustati siseturvalisuse vabatahtlikke
Politsei hoiatab petukirjade eest
Pakend, plast, sisu
JõuluDuur tuleb rõõmuga
Lepaniidi mahetalu üllatab lehtkapsakrõpsudega
Huvitavatest päevadest Tartus
Kümme talvist hetke
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (54)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (32)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (1)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (13)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Kuressaare Teater lõpetab kino näitamise (1)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (54)
Mis toimub Eesti tipus? (5)
Ringkonnakohus mõistis Rannaaugu sadama ehitaja petmises süüdi (3)
Annetamistalgutel toetati enim Saaremaa lemmikloomade turvakodu (3)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (21)
Romukampaania laineid ei löönud (8)
Kalastuskaartide taotlemine kolib üha enam internetti (1)
Rein Kirst: hoogustada tuleks metsanduse arengut (15)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud