[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 17. juuli 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Loodus

Musta leedri, ebajasmiinide ja jaanilillede õitsemise aeg
Autor: Maie Meius
Reede, 21. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

EV 100 tähistatakse üle vabariigi erinevate ettevõtmistega aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Meie Maa veergudel olen lubanud tutvustada esialgu 50 taimeliiki, et inimesed saaksid taimi paremini ära tunda ja meelde jätta.

Algus 8. juunil.

Harilik tõlkjas

Maanteede ääres on kevaditi ühed esimesed kollased õitsejad, kaarkollakad, oma õitsemise enamasti lõpetanud ja ilmunud on järgmine kollaseõieline ristõieliste sugukonda kuuluv kahe- kuni mitmeaastane taimeliik – harilik tõlkjas (Bunias orientalis).

Rahvapäraselt nimetatakse teda ka rakvere raipeks. Tõlkjas on 25–120 cm kõrge, ta peajuur ulatub 1,5 meetri sügavusele. Kui peajuurt vigastada, muutub taim mitmepealiseks ja võtab põõsa kuju.

Tõlkja õied on ristõielistele kohaselt neljatised, kollase värvusega. Kollast värvi õitega ristõielisi on teisigi liike: kaarkollakast oli juba juttu, aga põlluumbrohtudena õitsevad suvel põldsinep, põldrõigas jt ning igale ristõielisele polegi kerge õiget nime leida, vaidlused tekivad kergesti teemal kes on kes.

Tõlkjas on hea meetaim ja õitsedes lõhnab magusalt. Sugukond ristõielised kuuluvad omakorda seltsi kapsalaadsed (Brassicaceae). Tõlkja üks rahvapärastest nimedest ongi vene kapsas.

Kirjandusallika põhjal võib noori, alla üheaastasi tõlkjaid korjata ja neist salatit teha, samuti keeta ja supi sisse panna. Teisel eluaastal on taimed juba puitunud ja mitte nii apetiitsed.

Harilik tõlkjas pärineb Ees-Aasiast, kus ta kasvab poolkõrbetes ja steppides. 17. sajandil jõudis tõlkjas üle Kaukasuse Euroopasse. Kirjandusallikates esineb väiteid, et ta levis koos Vene sõjaväega, sest esines lisandina hobusesöödas.

Eestisse jõudis ta koos kasakatega Krimmi sõja ajal aastatel 1853–1856, esmalt levides Rakvere piirkonnas. Nüüdseks on tõlkjas levinud üle Euroopa ja tema kui võõrliigiga enam võidelda ei jõua.

Seda püüti teha 1939. aastal, kuid, nagu näha, sellel aktsioonil tulemusi polnud. Leppigem siis selle vitaalse kaunilt õitseva liigiga ja kasutagem kulinaarias.

Mets-harakputk

Tõlkjaga koos, ja nagu lausa võidu, õitseb üks meie sarikõielistest ehk putkedest: mets-harakputk (Anthriscus sylvestris). Rahvapäraseid nimesid on Gustav Vilbaste raamatus koguni pool lehekülge. Näiteks koerputk, penipütsik, koeraköömen, harakapütsik jt.

Ka mitmed sarikõieliste sugukonda kuuluvad taimeliigid on üsna sarnased, nende hulgas on ka mürgiseid liike.

Taimemäärajat kasutades peaks igale sarikõielisele siiski nime leidma. Mets-harakputk on Eestis tavaline taimeliik, kasvades erinevatel niidutüüpidel, võsastikes, metsaservadel, aedades, parkides, prahipaikadel ja teeservadel, kus võib esineda massiliselt.

Ta on kahe- või mitmeaastane suvehaljas rohttaim, kelle kõrgus on 0,4–1,5 meetrit. Lehed on üldkujult kolmnurksed, kaheli- või kolmelisulgjad. Mets-harakputkel on väikesed valged õied, mis on koondunud sarikatesse. Mets-harakputk õitseb maist juulini, õitel on tugev magus lõhn ja ta on hea meetaim.

Ta on lahke andja paljudele putukatele, kes mets-harakputke õisikus elavad. Nende seas on nii kärbseid, sirelasi, igasugu triinusid, pikkade tundlatega sikkusid. Õisikus jahivad putukaid omakorda mitmed hea kaitsevärvusega ämblikuliigid, kes toituvad magusast nektarist toituma tulevaid pisikesi putukaid.

Kokkuvõtteks on sellel, peaaegu igal pool kasvaval umbrohul ökosüsteemis päris oluline roll nii putukatele-mutukatele elukoha andjana kui neile toidulaua katjana. Keskkonnateadlik lugeja teab, et putukatel on keerulised ajad – nende arvukus väheneb.

Jaanipäeva paiku õitsvaid ilusaid taimi on vanarahvas kutsunud jaanililledeks. Nende seas on palju erinevaid liike: pääsusilm, harilik härghein, liht-naistepuna, keskmine ristik, harilik äiatar, põdrakanep, angervaks, härjasilm, käokannus, sininukk ja teised.

Jaanipäeva paiku õitsevad ka meie kaunid käpalised: jaaniöö viiulid kahelehine ja rohekas käokeel, vööthuul - sõrmkäpp, balti sõrmkäpp jt liigid. Orhideesuvi jätkub.

Jaanilill on ka põld-härghein (Melampyrum arvense), kelle rahvapäraste nimede hulgas on põldjaanihein ja põldjaanilill. Põld-härghein on Eestis levinud peamiselt Lääne-Eesti saartel, kusjuures siin, Saaremaal, on ta tavaline taimeliik.

Põld-härghein kasvab kuivadel niitudel, teeservadel, ta on levinud põlluumbrohi. Mina nägin seda liiki esmaspäeval Kaisvere küla lähedal tee ääres.

Põld-härghein on mailaseliste sugukonda kuuluv 10–40 cm kõrgune üheaastane umbrohi, kellele annavad punaka värvuse roosakaspunased kõrglehed.

Põld-härgheina õied on punased, õie alumisel huulel on kollane laik, ta õitseb juunist augustini. Härgheina juurekava on tagasihoidlik ja seepärast vajab ta peremeesorganismi, kes toodab talle vajalikke toitaineid.

Sellise bioloogiaga taimi, kes kinnituvad oma juurtega teistele taimedele ning kasutavad nende poolt valmistatud toitu, kuid oma roheliste lehtedega ka ise fotosünteesivad, nimetatakse poolparasiitseteks liikideks.

Mailaseliste sugukonnas on lisaks härgheintele poolparasiitsed taimeperekonnad silmarohud, robirohud ja kamarad.

Perekond härgheina kuuest eesti liigist kasvab Saaremaal viis – mets-härghein, palu-härghein, harilik härghein, harjakas härghein, põld-härghein.

Just viimati mainitud, teistest haruldasemat, peamiselt Lääne-Eesti saartel esinevat liiki peab aiandusteadlane Toivo Niiberg härgheintest kõige kaunimaks.


Täna loetuimad
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (46)
Õpilastele mõeldud bussiliin lõpetas liiga vara
Maasikakasvataja elu pole meelakkumine (1)
Pindamistööd linnas päädivad sel nädalal (2)
Kalurite päev tõi kaunisse Mõntu sadamasse inimmasse
Muhu väina regati etapil saarlastele kaks poodiumikohta
Terviseamet uurib meedikute purjutamist muusikafestivalil (1)
JUHTKIRI - Taheti parimat (2)
Orissaare tänavavalgustuse uuendab Kagu Elekter (4)
Leisi kandideerib Eesti ristsõnapealinnaks
Tammepärg saarlastele ehk laulu- ja tantsupeo järelhüüe
Juhuse läbi muusikat nautimas
Vilsandi saab tuletõrje veemahutid
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Bellingshauseni mälestusmärgi esimese etapi raha Hooandja kaudu  (1)
Nädala loetavuse top 5
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (46)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (17)
Osavald keelas supluskohas veiste karjatamise (16)
Nädala jooksul vajati politsei abi 60 korral (6)
Jahimehed said vabariiklikul kokkutulekul 6. koha
Kommentaarid
Nädala jooksul vajati politsei abi 60 korral (6)
Terviseamet uurib meedikute purjutamist muusikafestivalil (1)
Orissaare tänavavalgustuse uuendab Kagu Elekter (4)
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (46)
Maasikakasvataja elu pole meelakkumine (1)
JUHTKIRI - Taheti parimat (2)
Osavald keelas supluskohas veiste karjatamise (16)
Pindamistööd linnas päädivad sel nädalal (2)
Bellingshauseni mälestusmärgi esimese etapi raha Hooandja kaudu  (1)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud