[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 18. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Loodus

Soovitusi linnusõbralikuks metsamajandamiseks
Autor: MM
Laupäev, 25. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Linnud pesitsevad metsas kõikjal – maapinnal, õõnsustes, puude otsas, alustaimestikus, oksarisus.

Seepärast mõjutab raie tüüp ja tööde aeg väga oluliselt seda, kas linnud leiavad endale kodu, toitu ja kas neil õnnestub oma pojad lennuvõimeliseks kasvatada. 

Üldiselt on lindude heaoluks vajalik sama, mis kogu elurikkuse säilimiseks – metsade vanuseline ja liigiline mitmekesisus, mis tagab sobivate elupaikade ja toidubaasi pikaajalise järjepidevuse.

Lindude jaoks peab metsades kindlasti leiduma suuremaid ja väiksemaid vanametsa alasid (küpsusvanuse saavutanud või vanemat metsa). Pesitsemiseks ja toitumiseks sobivad vanad õõnsustega puud, suured tugevate harudega puud ja surnud puud.

Enne metsatööde alustamist tee kindlaks, kas metsa majandamisele kohalduvad mingid piirangud või mitte. Kui tegu on näiteks looduskaitseala, mõne liigi püsielupaiga või muu piirangualaga, siis austa ja järgi sealsete metsade majandamiseks kehtestatud reegleid.

Säilita elurikkust

Väljaspool kaitsealasid järgi üldisi seadustest tulenevaid metsamajandamise nõudeid. Kui tööd toimuvad FSC või PEFC sertifikaadiga metsas, siis tutvu selliste metsade majandamise juhistega ja järgi neid.

Võimalusel majanda metsi püsimetsana, tehes ainult valikraiet. Nii majandades kujuneb välja mitmerindeline ja erivanuseline mets, kus on suurem elurikkus. Püsimetsana majandatavas metsas ei ole soovitatav teha ka hooldusraiet.
Püüa võimalikult palju raietöid teha väljaspool lindude pesitsusaega. Enamiku metsalindude pesitsusaeg (munemisest poegade väljalennuni) jääb vahemikku märtsi keskpaigast juuli lõpuni.

Kõige varasemad pesitsejad on merikotkas, kaljukotkas ja kakud, kel on märtsis juba munad pesas. Paljude röövlindude pojad lendavad pesast välja aga alles juuli teisel poolel, mõnel isegi augustis.

Püüa jätta alles võimalikult palju surnud püstiseisvaid puid, eriti jämedaid. Puutüükad on väga oluliseks rähnide toidulauaks ning neis olevad või tekkivad õõnsused sobivad pesitsemiseks ka paljudele teistele liikidele.

Püüa säilitada vanu, tugevate harudega puid. Need on tulevikus head pesa- või mängukohad suurematele lindudele. Kotkastele ja must-toonekurele valmistab sageli muret sobiva pesapuu leidmine, eriti majandusmetsades.

Püüa säilitada suurte õõnsustega puid. Õõnsusi leidub kõige enam vanades haabades, pärnades ja kuivanud mändides. Suured puuõõnsused on head pesitsuskohad kakkudele, kellele meie majandusmetsades on sobivaid pesakohti vähe.

Teavita asjatundjaid

Jäta nii uuendus- kui ka muude raiete käigus kasvama suuremaid ja vanemaid puid ehk säilikpuid.

Linnud saavad neid metsa uuenemiseni kasutada pesapuudena ja säilikpuud tagavad ka jämeda surnud puidu tekkimise järjepidevuse.
Leitud suurest linnupesast teata võimalikult kiiresti keskkonnaametile, Eesti ornitoloogiaühingule või Kotkaklubile.

Kui pesa juures või kohal on näha suuri linde, pesas värskeid oksi või lindude väljaheiteid, peata võimalusel töö, sest pesa on ilmselt asustatud.
Anna teada ka muudest sinu arvates lindudele olulistest paikadest või elementidest, näiteks metsise mängukohtadest või kohatud haruldasest liigist.

Vältimatu metsatöö korral säilita mets pesapuu ümbruses. Kui on kindel, et leitud suur pesa ei kuulu mõnele I või II kaitsekategooria liigile ja metsatööd selle läheduses on vältimatud, siis säilita kindlasti pesapuu ja jäta mets võimalusel pesast vähemalt 30 meetri raadiuses kasvama.

Nii säilib lootus, et mõni röövlind seda pesa siiski veel kasutab. Lagedale (nt lageraielangile) või ka langi serva jäänud pesa jätavad linnud enamasti maha.
Võimalusel hoidu soode ja soometsade kuivendamisest.

Ära raja uusi kraave liigniisketesse metsatüüpidesse (rabastuvad, samblasoo-, rohusoo- ja soovikumetsadesse), võimalusel jäta hooldamata sealsed kraavid, sest veerežiimi muutmine kahjustab oluliselt sealset elustikku.

Soovitused on koostanud ornitoloog Riho Kinks ja need pärinevad Eestimaa Looduse Fondi (ELF) poolt välja antud käsiraamatust „Metsasõbra meelespea“.
Lisainfot metsa väärtuste ja püsimetsanduse kohta leiad ka ELF-i loodussõbraliku metsanduse veebilehelt.

Allikas: Eesti ornitoloogiaühing

Täna loetuimad
Varas istutas potililled oma aeda (9)
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (2)
Tõendiks soovitud karjaraamat on põletatud
Visit Saaremaa valis uued volinikud
Kino peab saama!
Asutati tulundusühistu EHTNE Saaremaa
Muhus avati loodusrada
Saarlastest muusikute kandvad tiivad
Linalind lendab tantsupeole
Muhus sündis kolmas sebravarss
JUHTKIRI - Tundmatusse astujatele
Ron Sebastian Puiestee jooksis rekordi
Juubelijooksule!
Lühidalt
Võitluslik viik Tartu Tammekaga
Nädala loetavuse top 5
Varas istutas potililled oma aeda (9)
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (2)
Tõendiks soovitud karjaraamat on põletatud
Leisi osavalla kaks küla valisid külavanema (1)
Visit Saaremaa valis uued volinikud
Kommentaarid
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (2)
Varas istutas potililled oma aeda (9)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (86)
Vastutus kõige eest, mida oled taltsutanud (3)
Saarlaste tähtpäevi 2019. aastal (2)
Kuressaare hambapolikliinikut hakkab juhtima Kaja Leskinen (19)
Hädaleivast maitseroheliseni ehk küpseta rakvere raibet (2)
Leisi osavalla kaks küla valisid külavanema (1)
Tänaku kuri saatus Sardiinias, kuid MM-tiitli jaht siiski jätkub (2)
Pangaautomaat väljastas rebenenud rahatähed (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud