Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 14. mai 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
mai 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Loodus

Miljon varsakabjaõit on miljonivaade!
Autor: Maie Meius
Laupäev, 11. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

EV 100 tähistatakse üle vabariigi erinevate ettevõtmistega aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Meie Maa veergudel olen lubanud tutvustada esialgu 50 taimeliiki, et inimesed saaksid taimi paremini ära tunda ja meelde jätta. Seni on jõutud tutvustada 29 liiki, täna lisanduvad järgmised kolm.

Nädal aega tagasi olime väärikate ülikooli õppuritega Muhus huvireisil ja meie giid Kristiina rääkis Muhu saare taimedest: „Kullerkupud kullakarva, karukellad pruunikad, nallernaadid ehk seaherned violetsed, pisike päike igas ätses ehk karikakras. Kukekaatsad-nurmenukud. Kukulinnupätid – kaunis kuldking. Roesideks kutsutakse Muhus kõiki lilli, mis ilusad ja punased.“

Kristiina lisas, et ühel Muhu murdevõistlusel kirjutas üks Muhusse elama asunud naine, et kui ta mees talle Muhust rääkis, ütles ta: “... meil õitsevad kevaditi metsas isegi nallernaadid.” Käsitöömeistrite tikandile jõuavad lilled nii aiast kui aia tagant, niidult ja  metsast.

Oma reisil nägime juba varasemast tuttavaid  kevadlilli, nagu võsaülased, kollased ülased, valge iminõges, aga bussiaknast vilksamisi ka nallernaate, „wunderkammeri“ õues pälvis tähelepanu siniseõieline  huulõieliste sugukonda kuuluv taim  maajalg ehk kassiratas, kes kasvas  õues suurema laiguna.

Kaarkollakas

Kevadest sügiseni oleme harjunud teede ääres kasvamas nägema erinevaid kollaseõielisi ristõielisi taimi. Üks esimestest teede ääres kasvavatest kollaseõielistest  ristõielistest taimedest, kes annavad ka rohumaadele kollase üldilme, on kaarkollakas (Barbarea vulgaris).

Kaarkollakas  on väliselt sarnane teistele ristõielistele taimedele, näiteks harilikule tõlkjale (rahvapärane nimi – rakvere raibe), kuid tõlkjas hakkab õitsema hiljem.

Ta on Eestis tavaline taim, kes kasvab umbrohuna põldudel, niitudel, mererannas, põõsastikes, prahipaikades ja teede  ääres. 20–60 cm kõrgune taim on püstine, harunev ja mitmevarreline.

Kaarkollaka alumised varrelehed on kanneljad, rootsulised; ülemised lehed on varreümbrised, noolja alusega, hõlmised või suurte hammastega.

Kaarkollaka õite kroonlehed on kollased, tolmukatest pikemad, õitseb  maist juulini. Kirjandusallikast leidsin vihje, et ta meeproduktiivsus on 30–40 kg/ha, mõne allika järgi isegi  kuni 180 kg/ha.

Mesi on rohekaskollane, nõrga aroomiga ja kiiresti kristalliseeruv. Kaarkollaka viljad on ristõielistele taimedele vastavad kõdrad, mis on kaarjad ja varrest eemaldunud.

Noori lehti süüakse salatina. Sisaldab C-vitamiini, kuid kasutamisel tasub olla ettevaatlik – taim on veidi mürgine.

Kaarkollakas on ka värvitaim, ta õitest saadakse kollast värvi. Ennastki üllatas, kui palju ma sellest õitsejast teada sain.

Varsakabi

Tulikaliste sugukonda kuuluv kevadine kollaseõieline varsakabi (Caltha palustris) on tuntud ka rahvapäraste nimedega konnakapsas, ahunalill, kanakool, latiklill.

Võib arvata, et nii tavalist lille nagu varsakapja tuntakse hästi, kuid pole ülearune ta kohta pisut enam teada saada.

Varsakabi on levinud peaaegu kogu Euroopas, laiadel aladel Aasias, ka Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal.

Varsakabi on kogu Eestis sage. Ta kasvab niisketel aladel, soodes ja veekogude kallastel, soostunud niitudel ja siirdesoos.

Kevadel kasvab ta, jalad vees, suvel võib jääda kuivale – ta tuleb suurepäraselt toime erinevate tingimustega. Varsakabi on eluvormilt mitmeaastane 15–40 cm kõrgune suvehaljas rohttaim.

Ta õied on kahesugulised, õiekate kollane, suur ja tulikalistele omaselt läikiv. Õite läbimõõt on 3–4 cm, ta õitseb aprillis ja mais. Vahel õitseb ta ka teist korda suve lõpus.

Emakate alusel on nektar, mida tarbivad mardikad jm putukad.

On huvitav märkida, et varsakabjal pole kroonlehti, vaid kauni kollase õiekatte moodustavad tupplehed. 

Varsakabja lehed on sõrmjad lihtlehed, need on paljad, ümarsüdajad või neerjad,  tumerohelised, läikivad.

 Lehelaba on täkilise või hambulise kuni peaaegu terve servaga.
Lihtsalt öeldes on varsakabja lehed varsa kabja kujulised. Sellest ka taime nimi. Nimed ahunalill ja latiklill tulenevad ilmselt sellest, et varsakabi õitseb ahvena ja latika kudemise ajal.

Seda kaunist lille ei saa tuppa tuua, sest vaasis ta närtsib kiiresti. Kogu taim on, nagu teisedki tulikaliste sugukonda kuuluvad liigid, mürgine ja loomad teda ei söö.

On märgitud, et puhkemata õienuppe marineeritakse nagu kappareid. Aga mulle tundub, et varsakabja  peamine väärtus on olla lihtsalt ilus ja sellega vaatajatele emotsioone kinkida. Miljon kuldkollast õitsvat varsakapja on silmale ilus vaadata, see ongi miljonivaade!

Mets-lõosilm

Tütar Helen teab hästi, et meelespea  on üks minu lemmiklilledest. Sellekevadine esimene meelespeakimp mets-lõosilmadest (Myosotis sylvatica ) on mul juba vaasis.

Perekond lõosilm kuulub kareleheliste sugukonda, meie looduses esineb kaheksa perekonda lõosilm (Myosotis) kuuluvat  liiki.

Ilutaimena kasvatatav mets-lõosilm on pärit Kesk-Euroopast, ta on mitmel pool aiast loodusesse sattunud ja esineb hajusalt kogu Eestis, kasvades peamiselt inimasustuse läheduses.

Just seda suureõielist liiki ja juunikuus õitsema hakkavat soo-lõosilma saab noppida ja vaasi tuua, teised meie lõosilma liigid on väikeseõielised ega pälvi tähelepanu vaasi korjamiseks.

Mets-lõosilm on 15–50 cm kõrgune rohttaim, ta lehed on lineaalsüstjad, veidi karedad. Lõosilma varred on alumises kolmandikus harunenud. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 6–10 mm läbimõõdus, ratasjad. Mets-lõosilmal  on ka valgeõielisi vorme.

Lõosilmade taevasinised õied on üle Euroopa tuntud ja teevad inimesi härdaks, seepärast on taime hellitatud mitmete romantiliste nimedega, nagu soomlaste lemmikki (lemmik, kullake), meie meelislill, meelespea, ja germaani rahvaste mitmesugused variatsioonid nimest „ära unusta mind“.

Lillede keeles väljendab lõosilm ehk meelespea tõelist armastust.
Meelespeaõisi tikitakse erinevatele esemetele, neist on kirjutatud luuletusi, mis vahel ka viisistatud.

Juhan Liiv (1864–1913) on kirjutanud värsid:

Meelespea, meelespea,
ära mind unusta!
Oh mu lillekene, tea:
kesse sattus kord su ilma,
vaatas, lilleke, su silma, – võis sind siis veel unusta!

Täna loetuimad
Pahandus koolis
Piirangute leevenemine tõi toitlustajatele pettumuse
Eesti maalamba grand old lady
Komisjon ei suutnud osakonna juhti valida
Perekondlik
Perearstikeskus ja haigla vaktsineerivad kõiki täisealisi
Kondiitriõpilased valmistasid rekordkoguse torte
Kuressaare lossipark sai kireva lilleniidu
Riik tahab uue parvlaeva tellimisel kasutada välisraha (1)
Viikingilaeva mudel jõudis muuseumisse
Käsitöö tegemine on koroona ajal hea stressimaandaja
JUHTKIRI - Magus elu
Viire Martma tõi oma saare naise ettevõtlikkuse mandrile
Naiskodukaitsjad võistlevad koormusmatkal
Elamusjooks alustab päikesetõusuga teed Illukale
Nädala loetavuse top 5
Kool viskas väärtkirjanduse prügikasti (35)
Autod vingerdavad “lamavast politseinikust” mööda (33)
Rüütli Spa sai omale Saaremaa parima piljardisaali (21)
Auto sõitis vastu kiviaeda
Praamile kiirustajatel tuleb arvestada Virtsus algavate teetöödega (13)
Kommentaarid
Riik tahab uue parvlaeva tellimisel kasutada välisraha (1)
JUHTKIRI - Raamat kui prügi (9)
Autod vingerdavad “lamavast politseinikust” mööda (33)
Kool viskas väärtkirjanduse prügikasti (35)
Otsitakse muusikuid (7)
Muhu vald on populaarne elupaik (4)
Algas kaasava eelarve hääletusvoor (6)
Ametikooli poisid kinkisid eakatele lillekastid (2)
Kalmistute kaevud läbisid uuenduskuuri (9)
Praamireisijaid on endiselt küllaltki vähe (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud