[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 18. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Loodus

Harilik siniliilia, harilik varakevadik ja paiseleht
Autor: Maie Meius
Laupäev, 27. aprill 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

EV 100 tähistatakse üle vabariigi erinevate ettevõtmistega aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Meie Maa veergudel olen lubanud tutvustada esialgu 50 taimeliiki, et inimesed saaksid taimi paremini ära tunda ja meelde jätta.

Eelmisel aastal jõudsime maikuust alates tutvustada 23 liiki, detsembri lõpust alates oli otstarbekas teha taimede õppimises paus ja oodata kevadet, et jätkata taimetutvustamisi.

Märtsikuus tutvustasime aedades kasvavaid lumikellukest ja märtsikellukest ning lumekuppu.

Kevad areneb pikkamööda. Vaatamata heitlikele kevadistele ilmadele õitsevad sinililled ja lendavad kollased lapsuliblikad. Esimene on alati meelikõditav.

Esimene sellekevadiseks sünnipäevaks kingitud sinilillekimp minu laual nopiti paljude aastate traditsiooni kohaselt Viidumäelt. Kirgassinistele ja roosakassinistele sinililledele pani kinkija lisaks meil veel pisut haruldasi lilli, koerahambad, kes väliselt sarnanevad alpikannidele. Rohelist tooni andsid luuderohulehed ja kaunis sammal metsakäharik.

Aprillikuu keskpaigas Kuressaares tehtud jalutuskäigul panime tähele, et lumikellukesed olid õitsemisest juba pisut väsinud, õitsemist lõpetavad, kuid märtsikellukesed olid täisõitsemises.

Valgeõielistele õitsejatele oli tulnud lisaks sinist: õitses harilik siniliilia ehk harilik silla. Kohati katavad nad aedades maapinda suurte laikudena. Ka kollane kanakoole oli alustanud õitsemist.

Silma jäid esimesed hariliku kirikakra õied, verev iminõges, lõhnav kannike ja ka esimesed paiselehed. Meie spaade-esise jalgtee ääres õitses pisike valgete õitega lilleke: harilik varakevadik. Soojad ilmad tõid rikkalikult uusi õitsejaid, õitseb näsiniin, vaher, forsüütia.

Harilik siniliilia ehk silla (Scilla siberica) on aspariliste sugukonda kuuluv õistaim, kes on pärismaine liik Venemaal, Kaukasuses, Türgis, Valgevenes ja Ukrainas.

Eestis on ta tavaline ilutaim, kes on naturaliseerunud ja esineb hajusalt kogu territooriumil.

Eluvormilt on siniliilia mitmeaastane sibultaim, kes kasvab 10–25 cm kõrguseks. Tal on 2–4 juurmist 5–15 mm laiust lehte, mis ilmuvad kevadel koos siniste õitega. Silla õied on enamasti taevasinised kuni tumesinised, kuid esineb ka valgeõieline teisend Scilla siberica var.alba.

Silla õitel on kuus kroonlehte. Vili, kus küpsevad seemned, on kupar. Pärast õitsemist, kui seemned on valminud, lehed närbuvad ja taim jääb kuni järgmise kevadeni puhkeolekusse.

Silla levib seemnete abil kiiresti ja moodustab suuri kolooniaid. Silla on mürgine taim ja kirjanduse andmetel on seda kasutatud rotimürgi valmistamiseks.

Harilik varakevadik (Erophila verna) on ristõieliste sugukonda kuuluv üheaastane taim. Ta on tavaline liik Lääne-, Põhja- ja Kagu-Eestis, kuid leiukohtade hulk Eesti mandriosas on kirjanduse andmetel viimastel aastakümnetel vähenenud.

Harilik varakevadik eelistab kasvada kuivadel liivastel kasvukohtadel. Taimeke on vaid 3–20 cm kõrgune, tal on mitu vart, kuid need on lehitud: ta kõik lehed on juurmised, asetsevad rosetina.

Varakevadik õitseb aprillis-mais, ta õied on valged, väikesed, õiepõhi kollane. Pärast õitsemist moodustuvad varte tipus kõdrakesed nagu ristõielistele omane. Tema maapinnal märkamiseks on vaja väga tähelepanelikult vaadelda.

Ehk nii mõnigi loodusesõber märkab seda kribuväikest lillekest pärast siin toodud kirjeldust.

Õitsema oli hakanud ka paiseleht (Tussilago farfara), kaunis kollaseõieline kevadekuulutaja, kes kuulub korvõieliste sugukonda. Ta on laialdaselt levinud Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaukaasias jm ja on tavaline taim kogu Eestis.

Paiselehte kui ühte meie esimestest kevadlilledest tuntakse hästi. Tal on rohkesti rahvapäraseid nimesid, näiteks kabja-lehed, ämmakuleht, kõhmarohi, rüüs, vaeselapseleht.

Paiseleht eelistab kasvada niiskel savikal või liivakal pinnasel inimesest mõjustatud kohtadel: teeservades, kraavikallastel, karjäärides, jäätmaadel, põldudel ja aedades umbrohuna.

Eluvormilt on paiseleht mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim, kelle kõrgus on enamasti 6–20 cm. Paiselehe lõhnavad õied moodustavad korvõisiku, mis asuvad üksikult varre tipus, õisiku serval on kuldkollased keelõied ja keskel samavärvilised putkõied.

Varakevadise õitseaja tõttu on paiseleht tähtis meetaim, tolmeldavad putukad saavad õitest rikkalikult nektarit.

Paiselehe vars on lehistunud ja selle tunnuse tõttu on teda kerge eristada võilillest, kelle vars on sile. Paiselehe juurmised lehed ilmuvad alles pärast taime õitsemist.

Need on suured, kabjakujulised, veidi nahkjad lihtlehed, mille ülakülg on hele- kuni tumeroheline, alakülg valgeviltjas.

Paiselehe nimetus on tulnud sellest, et taime lehti pannakse paisetele, ülemine pool vastu paiset. See vähendavat palavikku ja parandavat paise.

Rahvameditsiinis tuntakse paiseleheteed kõigi hingamisteede haiguste vastu. Paiseleht on ka tugeva rögalahtistava toimega, parandab seedeteede põletikke.

Gustav Vilbaste arvates on vaeselapseleht saanud nime sellest, et taime suured kabjataolised lehed on pealt paljad ja siledad ning tunduvad seepärast jahedana, “imekülmana“, alt aga on valgekarvased ja seepärast vastu nägu pannes tunduvad soojana.

Lapsed panevad mõlemaid pooli vastu nägu ja seletavad, et pealmine pool on võõrasema, alumine, soe pool aga oma ema.


Täna loetuimad
Varas istutas potililled oma aeda (9)
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (2)
Tõendiks soovitud karjaraamat on põletatud
Visit Saaremaa valis uued volinikud
Kino peab saama!
Asutati tulundusühistu EHTNE Saaremaa
Muhus avati loodusrada
Saarlastest muusikute kandvad tiivad
Linalind lendab tantsupeole
Muhus sündis kolmas sebravarss
JUHTKIRI - Tundmatusse astujatele
Ron Sebastian Puiestee jooksis rekordi
Lühidalt
Juubelijooksule!
Võitluslik viik Tartu Tammekaga
Nädala loetavuse top 5
Varas istutas potililled oma aeda (9)
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (2)
Tõendiks soovitud karjaraamat on põletatud
Leisi osavalla kaks küla valisid külavanema (1)
Visit Saaremaa valis uued volinikud
Kommentaarid
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (2)
Varas istutas potililled oma aeda (9)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (86)
Vastutus kõige eest, mida oled taltsutanud (3)
Saarlaste tähtpäevi 2019. aastal (2)
Kuressaare hambapolikliinikut hakkab juhtima Kaja Leskinen (19)
Hädaleivast maitseroheliseni ehk küpseta rakvere raibet (2)
Leisi osavalla kaks küla valisid külavanema (1)
Tänaku kuri saatus Sardiinias, kuid MM-tiitli jaht siiski jätkub (2)
Pangaautomaat väljastas rebenenud rahatähed (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud