[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 20. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Loodus

Aasta 2019 tegijad looduses
Autor: MM
Laupäev, 13. aprill 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Öösorr (Caprimulgus europaeus) on männikutes elav rästa suurune kirju lind, kes eelistab tegutseda öösel. Päevavalgel püsib ta liikumatult, istub maapinnal või lamab pikuti puuoksal, sulandudes ümbritsevasse keskkonda. Seetõttu on öösorri näinud vähesed.

Rohkem on teada linnu omapärane nurruv häälitsus, mida võib kuulda soojadel suveöödel. Küllap seepärast on tal rahvakeeles ka sedavõrd palju nimesid: ööketraja, vokilind, laiskkull, hobuseorel, takutoristi, nahklapp, lüü-türr, ööema jne.

Öösorr (pildil) pesa ei ehita, ta muneb kaks muna maapinnal asuvasse lohku, vahel suisa metsarajale. Eestis pesitseb hinnanguliselt 10 000–20 000 paari öösorre ning vähearvuka liigina kuulub ta III kaitsekategooriasse. Öösorr on rändlind, tema talvitusalad asuvad Kagu-, Kesk- ja Lääne-Aafrikas. Lisainfo: Eesti Ornitoloogiaühing.

Kobras (Castor fiber) on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani. Talle on iseloomulik lame saba, mis kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega.

Kobras on taimtoiduline, süües suvel rohttaimi ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude ladvas olevatele noortele okstele, langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste hammaste abil. Elupaigana eelistab aeglase vooluga veekogusid.

Vajadusel ehitab veetaseme tõstmiseks puudest ja mudast tugevaid paise. Eestis hinnatakse kopra arvukuseks 14 000 isendit. Lisainfo: www.looduskalender.ee

Kibuvits (perekond Rosa) on roosõieliste sugukonda kuuluv puitunud varrega põõsas. Eesti looduses kasvab kümmekond pärismaist kibuvitsaliiki, kõige tavalisem on mets-kibuvits. Inimese kaasabil on loodusesse levinud ka mitmed kultuurliigid.

Mõned neist (nt kurdlehine kibuvits) on inimese kaasabil hakanud ohustama teiste liikide kasvukohti. Kibuvitstel on vahelduvalt kinnituvad paaritusulgjad lehed, varred kaetud sirgete või kõverate ogadega.

Õitsema hakkab enamasti juunis. Suured lõhnavad õied asuvad varte tippudes. Vili on erksalt värvunud (punane, oranž) tõrsik, mis moodustub lihakaks muutunud õiepõhjast. Valminult on viljaliha söödav, sisaldades rohkesti erinevaid vitamiine.

Kibuvitstel on palju rahvapäraseid nimetusi: haukaküüds, kibusk, kiuspuu, koidukann, metsroosipuu, neitsi-kann, okasroos, orjavits, orjaroos.  Lisainfo: www.loodusajakiri.ee

Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum, pildil) kasvab soostuvate okasmetsade poolvarjulistes kohtades. Ta on looduses kergesti äratuntav võsu tippudes asuvate pallikujuliste peade e kapiitulumide ning tumedate rabedate varte poolest.

Ainsana meie turbasammaldest on tal oksakimpudes rohkem kui kuus oksa. Eestis esineb pillatult, sagedasem Lõuna-Eestis. Oma nime on saanud Tähtvere mõisniku K. E. R von Wulfi järgi, kelle maadelt liigi kirjelduse aluseks olevad samblad koguti. Kuulub Eestis III kaitsekategooriasse. Lisainfo: Eesti samblasõbrad.

Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum, pildil) on meie käpalistest kõige omapärasem ja haruldasem. Taim on klorofüllitu, toitained saab ta seeneniidistiku kaasabil teistelt taimedelt.

Maapinnale ilmub ta suve teisel poolel nädalaks-paariks, sedagi mitte igal aastal. Ühe varre kohta on tavaliselt 1–4 õit, mille ülespoole hoidev huul on valkjas ning lillakaspunase või roosaka mustriga, teised õiekattelehed aga kollakat tooni.

Õied on küllaltki suured, läbimõõt võib ulatuda üle 2 cm. Vars on pruunikaskollane kuni beež, pooleldi läbikumav ning seest õõnes. Taime kõrgus tavaliselt 10–12 cm.

Peamisteks kasvukohtadeks on varjukad okasmetsad, kus maapinnani jõuab üsna vähe valgust ning taimkate on hõre. Haruldane lehitu pisikäpp kuulub kõige rangemasse, I kaitsekategooriasse. Lisainfo: Eesti Orhideekaitse Klubi.
Soomustindiku (Coprinus comatus) viljakehad kasvavad tihti suurte kogumikena toitaineterikkal mullal haljasaladel, rohustutes, aedades ja jäätmaadel. Seene kübar on noorelt valge, piklikmunaja kujuga ja kaetud vatjate pruunikate soomustega.

Vananedes avaneb kübar kellukakujuliselt ja eoslehekesed muutuvad tintjasmustaks. Noorena, valgete eoslehekestega, on väga hea söögiseen ja söödav kupatamata. Rikneb väga kiiresti (tundidega), millest annavad märku tumenenud eoslehekesed.

Soomustindik kogub endasse raskemetalle, seega ei tohiks neid korjata tööstuspiirkondadest ja suurte teede äärest. Lisainfo: Eesti mükoloogiaühing
Kuslapuu-sõrmiktiib (Pterotopteryx dodecadactyla, pildil) on habras, pisike ja aeglaselt lendav liblikas, kelle tiibade siruulatus on 11–14 mm. Iga tiib on lõhestunud kuueks osaks, seega on liblikal kokku 24 „sõrme“.

Neid võib kohata metsades ja aedades, kus kasvab kuslapuid. Valmikud lendlevad päeval ja hämaras. Röövikud toituvad kuslapuu noortes võrsetes, nukkuvad maapinnal kookonis.

Meil haruldane kuslapuu-sõrmiktiib ilutseb ka Eesti Lepidopteroloogide Seltsi logol. Lisainfo: Eesti Lepidopteroloogide Selts.

Madalsoomullad on välja kujunenud põhjaveetoitelistel liigniisketel madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 sentimeetrit.

Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligikaudu 14% meie muldkattest ning neid võib leida peaaegu kõigist Eesti piirkondadest. Enamasti koosnevad madalsoomullad hästi lagunenud toitainerikkast musta värvi turbast.

Kuivendatuna on neil suure saagikusega rohumaad. Madalsood on üks Eesti muldkatte suurimaid orgaanilise süsiniku varamuid. Kuivendamine ja mullaharimine põhjustavad kiire turba lagunemise, sellega kaasneb ka suures koguses süsihappegaasi lendumine atmosfääri ning mulla kahjustumine. Seetõttu loetakse neid muldi õrnaks.  Lisainfo: Eesti Mullateaduse Selts.

Jõesilm (Lampetra fluviatilis) on angerjataolise kehaga, tavaliselt 30 cm pikk. Ülalt on jõesilm tuhmhall, kõht helekollane või tuhmvalge. Tema nahk on limane ja soomusteta.

Pea külgedel 7 paari lõpuseavasid. Jõesilmu suu asemel on sarvhammastega imilehter, toitumiseks imeb end selle abil mõne teise kala külge. Jõesilmu püütakse sügiseti kuderände ajal merre suubuvatest jõgedest mõrdade ja torbikutega.

Eesti parimad silmujõed on Narva ja Pärnu. Lisainfo: ajakiri Kalastaja.

Allikas: keskkonnaamet

Täna loetuimad
Taluapteek vahetab asukohta (11)
Perekondlik
Merinvest koondas 40 töötajat  (26)
Proua kui elav ajalugu
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (32)
Andres Tarvis: Tagaranna on tasakaal
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda  (8)
Kaalis matkatakse „Hõbevalge“ radadele
Kui kändudele tuleb elu sisse
Saaremaa on Viljandis esindatud
Muinsuskaitseametist toetuse taotlemise aega lühendati
Robotlaev näitab laevanduse tulevikku
Muinsuskaitsjad tutvustavad linna ajalooväärtuseid
Kiri tulevastele põlvedele
JUHTKIRI - Vabaduse võimalusest lauludes
Nädala loetavuse top 5
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (41)
Saare neiu sattus õnnetusse (5)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (21)
Värskelt pandud teekate võeti üles  (26)
Taluapteek vahetab asukohta (11)
Kommentaarid
Merinvest koondas 40 töötajat  (26)
Mees võis naise riided süüdata (11)
Taluapteek vahetab asukohta (11)
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (32)
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda  (8)
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (41)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (21)
Kuressaare turuhoone lihapoest saab alati värsket kaupa (14)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (63)
Reisija kukkus bussijuhi järsu pidurduse tõttu (17)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud