[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 18. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Loodus

Läänemere hülgest
Autor: MM
Laupäev, 30. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eesti rannikumeres elutseb hall- ja viigerhüljes. Enim teatud on hallhüljes. Aastaring on taas ajas – veebruar-märts –, mil hülged poegivad. Enne poegimist tulevad emahülged jääle või jäävaestel talvedel ka kaugetele meresaartele-laidudele poegima.

Pojad sünnivad nägijatena, kaaludes 10–12 kg ja on kaetud heleda lootevillaga, mis umbes kolme nädalaga asendub liigiomase päriskarvkattega.

Pojad hakkavad iseseisvalt toituma 1–2 kuu vanuselt. Poegadega emahülged on üksteise, võõraste poegade ja isaste liigikaaslaste suhtes üsna agressiivsed. Kui emasloomal puuduvad poja üleskasvatamiseks ja järgnevaks karvavahetusperioodiks vajalikud rasvavarud, võib ta poja toitmise enne normaalaega lõpetada.

Ilma piisava rasvavaruta poeg ei jõua iseseisvat toitumist alustada ja hukkub. Uus viljastumine toimub hallhülgel umbes paar-kolm nädalat pärast poegimist, pärast mida nad siirduvad avamerele toituma.

Tiinus kestab pea üheksa kuud. Püsivaid paare hülged ei moodusta ja elavad pea neljakümneaastaseks.

Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja ja võib kasvada 2,5–3 meetri pikkuseks ning kaaluda 250–300 kg. Tema peamine toit on kala ja vähilaadsed.
Sarnaselt delfiinidele kasutab hüljes saagi küttimise ajal nn kajaloodi, kus nina ja vuntsid on vee liikumise suhtes ülitundlikud. Kuna hülge veri sisaldab rohkem hemoglobiini, mis seob hapnikku, on ta suuteline vee all olema üle kümne minuti ja sukelduma pea saja meetrini.

Olles väga sotsiaalne loom, kogunevad hülged hiliskevadel karvavahetuse perioodil suurte seltsingutena puhkama meie rannikumere madalatele karidele ja laidudele. Lesilast kostvad häälitsused sarnanevad möirgamise, ulgumise või haukumisega.

Varitsevad ohud

Kalurid, konkureerides hüljestega püütavale, paraku vähenevale kalaressursile, arvavad, et hallhülged söövad ära väga palju kala, seades ohtu kaluriameti, kuid teadlased niimoodi ei arva.

Hülgeid, nagu kalavarugi, ohustab eelkõige inimtekkeline keskkonna saastatus, laevaliiklus.

Populatsiooni ohustavad paljuski ka klimaatilised muutused pehmete jäävaeste talvede näol. Poegimisperioodil ohustavad hülgepoegi merikotkad.

Noorloomadele oluliseks ohuteguriks on hukkumine kalapüünistes, kus enamik hukkunud hüljestest on kuni nelja-aastased noorloomad.

Enim upub hülgeid poolteise meetri sügavusele või sügavamale asetatud mõrdades.

2004. aastast kuulub hüljes teise kategooria kaitse alla. Aastal 2010 arvati ta aga kolmandasse kaitsekategooriasse, kuna kaitseabinõude rakendumise tõttu tõusis liigi arvukus ning arvati, et hülge populatsioon olevat väljaspool hävimisohtu.

Kalavõrku või -püünisesse sattunud kalad on hülgele lihtsaks saagiks, kuid samas lõhub hüljes kaluri püünise või rikub saagi.

Inimlikult on ju arusaadav, et „kaetud” toidulaualt on kergem võtta, kui et selleks liigset energiat ja vaeva kulutada.

Omal ajal tuntud-teatud muistendi järgi olevat hülged tekkinud Punasesse merre uppunud vaarao rahva järeltulijatest.

Kaitsealune indikaator

Hallhülgejahti ei ole peetud aastatel 1970–2015, pärast seda hakati taas jahti lubama. Küttida on lubatud 15. aprillist 31. detsembrini ainult jahiloa, kehtiva jahitunnistuse ja läbitud suuruluki laskekatsetega jahimeestele.

Läinud aastal kütiti Eestis üheksa hallhüljest 45 lubatust. Käesoleval aastal on lubatud küttida 37 isendit. Hülge küttimise kvoot Eestis: 22 isendit Liivi lahes, kaheksa saarte põhja- ja läänerannikul ning seitse Soome lahes.

Etteantud kvoot on 1% eelmise aasta loendatud hallhülge arvukusest. Lisaks Eestile on lubatud hülgejaht veel Soomes, Rootsis ja Ahvenamaal.

Vähearvukas viigerhüljes, kes elutseb peamiselt Väinameres ja keda rannarahvas ka „karvakalaks” nimetab, on rangelt kaitse all ja tema küttimine on keelatud. Merekeskkonnas on inimesele tuntav viigerhüljes eristuvalt kassisarnase ja hallhüljes koera koonu meenutava siluetiga.

Paraku on hülgejaht jahimeeste hulgas ebapopulaarne ja näitab raugemise märke ning lubatud jahikvoot jääb täitmata.

Leides mererannalt hülgepoja, ei tohi oma ohutust silmas pidades hülgekutsikaid silitama ega katsuma hakata. Koeraomanikel hoida oma lemmikloomad kindlalt rihma otsas, sest koerad kujutavad hülgepojale reaalset ohtu.

Arvestama peab, et hülgepojad on kiskjad, kes kasutavad oma teravaid hambaid enesekaitseks. Hülgehammustuse korral, lisaks traumale, võib sattuda inimese organismi bakter, mille väljaravimine on äärmiselt keerukas.

Poegi ei tohi mitte mingil juhul leiukohast kaasa tuua, sest emasloom on kusagil läheduses varjul.

Asjatundmatu inimese hoole alla võetud hülgepoeg hukkub.

Hüljest peetakse mereelustikus indikaatorliigiks ja tema käekäigust sõltub ka inimese arusaam ja elu looduskeskkonnas.

Täna loetuimad
Varas istutas potililled oma aeda (9)
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (4)
Tõendiks soovitud karjaraamat on põletatud
Visit Saaremaa valis uued volinikud
Kino peab saama!
Asutati tulundusühistu EHTNE Saaremaa
Muhus avati loodusrada
Saarlastest muusikute kandvad tiivad
Linalind lendab tantsupeole
Muhus sündis kolmas sebravarss
JUHTKIRI - Tundmatusse astujatele
Ron Sebastian Puiestee jooksis rekordi
Lühidalt
Juubelijooksule!
Võitluslik viik Tartu Tammekaga
Nädala loetavuse top 5
Varas istutas potililled oma aeda (9)
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (4)
Tõendiks soovitud karjaraamat on põletatud
Leisi osavalla kaks küla valisid külavanema (1)
Visit Saaremaa valis uued volinikud
Kommentaarid
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (4)
Varas istutas potililled oma aeda (9)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (86)
Vastutus kõige eest, mida oled taltsutanud (3)
Saarlaste tähtpäevi 2019. aastal (2)
Kuressaare hambapolikliinikut hakkab juhtima Kaja Leskinen (19)
Hädaleivast maitseroheliseni ehk küpseta rakvere raibet (2)
Leisi osavalla kaks küla valisid külavanema (1)
Tänaku kuri saatus Sardiinias, kuid MM-tiitli jaht siiski jätkub (2)
Pangaautomaat väljastas rebenenud rahatähed (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud