[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 25. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Loodus

Aasta 2019 tegijad looduses
Autor: Maie Meius
Laupäev, 02. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Selleaastased tegijad looduses on valitud ja neid tutvustatakse avalikkusele. Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond on koostanud 2019. aasta tegijate plakati, mis on ameti kodulehel ja prinditav.

Plakatil on tegijate fotod koos lühikese kirjeldusega. Osa neist tegijatest on suhteliselt haruldased või siis varjatud eluviisiga ja looduses nendega kohtumine on kas juhus või sulaselge õnn.

Mõned liigid aga on tavalised ja aasta jooksul saab nendega suuremat tutvust arendada. Aasta linnuks sai öösorr, aasta loom on kobras.

Öösorr (Caprimulgus europaeus)

on rändlind, kes saabub Eestisse aprillikuu viimastel või mai esimestel päevadel. Pesitsusajal võib lindu kohata pea kogu Eestis (sh Saaremaal), on vähearvukas liik.

Öösorri tuntakse rohkem ta nurruva häälitsuse järgi, kuid seda salapärast lindu on näinud vähesed – ta eelistab tegutseda öösiti.

Vanarahvas on öösorrile andnud rohkem kui 100 nime: ööketraja, vokilind, takutoristi jne. Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel on aasta linnust pikem lugu, milles julgustatakse jaanipäeva-järgsetel suveöödel ette võtma pikemaid öösorri-retki, et selle linnuliigi kohta rohkem teada saada.

2015. aasta juunikuus viis öösorri loenduse läbi loodusemees Mati Martinson Koigi rabas. Mati kirjutas selle kohta: “Loendus algas enne päikeseloojangut ja lõppes vahemikus 3–4. Selleks ajaks hakkas muude lindude laul öösorri laulu kuulamist juba segama. Loendusel liiguti Koigi rabaosas jalgsi, ümber Koigi raba kulgevatel teedel ja heinamaadel autoga ning jalgsi, tehes maastikul kergemini äratuntavates kohtades (teeristid jm) kuulamispeatusi, kandes laulvate öösorride suunad kaardile.“

Loenduse tulemusena loendati Koigi linnualal kokku 15 laulvat öösorri. Väljaspool Koigi linnuala, Koigi raba ümbruses loendati lisaks veel seitse öösorri. Seega kogu Koigi raba territooriumil (Koigi raba ja Saikla raba tööstuslik osa) oli kokku 22 paari pesitsevaid öösorre.

Kobras ( Castor fiber)

on Eesti suurim näriline: pikkus kuni üks meeter ja kaal kuni 30 kg. Kobrast peetakse ökosüsteemi muutjaliigiks.

Huvipakkuv on arvamus, et kodukesksemat isast looduses leida polegi, kui on kobras.

Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt, ta taasasustati 1957. aastal. Loodushuvilise Mart Möldri arvates elab Saaremaal praegu umbes 20 kobrast. Selle looma levikut Muhus ja Saaremaal on uurinud õpilasteadurid.

Kibuvits, sammal

Rahvuspuud valitakse alates 1995. aastast. Seekord sai aasta puuks kibuvits (perekond Rosa), kes on eluvormilt hoopis põõsas. Selles perekonnas on nii tavalisi kui haruldasemaid liike, tosin liiki kasvab ka Saaremaal.

Samblasõbrad valisid aasta samblaks Wulfi turbasambla (Sphagnum wulfianum), kes peaks ligi 50 turbasamblaliigi seast olema looduses kergesti ära tuntav võsu tippudes asuvate pallikujuliste peade ehk kapiitulumide ning tumedate rabedate varte poolest.

Wulfi sammal kasvab poolvarjulistes kohtades soostuvates okasmetsades. Tegemist on III kaitsekategooria liigiga. Brüoloog Kai Vellaku teatel esineb Wulfi turbasammalt ainult Eesti mandriosas, Saaremaalt, Hiiumaalt ja Muhust pole seni seda liiki leitud.

Kai soovitab looduses lahtiste silmadega ringi käia ja tema sõnul oleks tore sel aastal Saaremaal Wulfi turbasammalt leida.

Veel jäid sõelale

Eesti Orhideekaitse Klubi valis 2019. aasta orhideeks lehitu pisikäpa (Epipogium aphyllum), kes on meie kodumaistest liikidest kauneim, omapäraseim ja haruldasim käpaline.

Nagu nimestki võib järeldada, on see taimeliik lehtedeta. Roheliste lehtedeta klorofüllitu taim saab toitained seenniidistiku abil teistelt taimedelt.

Lehitu pisikäpp on habras 7–21 (30) cm kõrgune taim, kes õitseb juuli lõpus, augusti alguses lühikest aega. Ühel kreemikat värvi taimevarrel võib olla 1–4 rippuvat kollakasvalget õit, mille huul ja kannus on valged roosa mustriga.

Lehitu pisikäpp kasvab varjukates puutumatutes metsades, kuhu inimestel pole enamasti vajadust minna. Taimega kohtumine on ebatavaline sündmus, lausa ime.

Inglased nimetavad lehitut pisikäppa kummitusorhideeks – ta ilmub, kuhu ja millal tahab. Arvatakse, et igal aastal ei ilmugi pisikäpa maapealsed võsud, vaid ta teeb seda ainult soodsate tingimuste korral, kui oli soe ja niiske kevad.

Soomes nimetatakse seda liiki austavalt metsaemaks. Hiiumaal leiti pisikäppa esimest korda juulis 1995. Tosin aastat hiljem, 2007 avastati lehitu pisikäpp Põhja-Saaremaal.

Autoril oli õnne seda üliharuldast käpalist näha 2017. aasta suvel. Kahes lähestikku asuvas leiukohas õitses üle kümne taime. Väga haruldase liigina kuulub lehitu pisikäpp kõige rangemasse, I kaitsekategooriasse.

Mükoloogid valisid aasta seeneks soomustindiku (Coprinus comatus), kes armastab kasvada toitaineterikkal mullal haljasaladel, teede ääres, jäätmaadel. Kui seen on veel noor, s.t ta eoslehed on valged, võib teda kupatamata toiduks kasutada.

Muidugi ei tohi seeni korjata suurte teede äärest ja tööstuspiirkonnast. Soomustindik on Saaremaal tavaline seeneliik ja väga sageli esinev seeneliik

Aasta liblikas kuslapuu-sõrmiktiib (Pterotopteryx dodecadactyla), haruldane liik, on ka Eesti Lepidopteroloogide Seltsi logol.

Eesti Mullateaduse Selts valis aasta mullaks madalsoomulla.

Eelmise aasta looduse tegijate tutvustamisel lõpetasin nii: „Eks näis, kas tuleval aastal looduse tegijate nimestik mõne uue valdkonna esindaja arvel pikeneb.“ Ja nimestik pikenes aasta kala arvel.

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ja mitmete institutsioonide osalusel valiti 2019. aasta kalaks jõesilm (Lampetra fluviatilis), keda rahvasuus tuntakse ka suti nime all.

Eesti parimad silmujõed on Narva ja Pärnu. Loodusetundja Mart Mölderi sõnul leidub Saaremaa jõgedes jõesilmu vähe.


Täna loetuimad
Perekondlik (3)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (7)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (19)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (6)
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (10)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata (2)
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (9)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (7)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Perekondlik (3)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (22)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (30)
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (122)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (62)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (6)
Mahavõetud puud suurendavad haigla parkimisruumi (12)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (7)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (36)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (19)
Tuba, kus maailm muutub paremaks (19)
Perekondlik (3)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (30)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud