[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 18. veebruar 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728




Loodus

Hiiemäe türnpuumets
Autor: Tapio Vares
Laupäev, 19. jaanuar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Türnpuud seostuvad minu jaoks eeskätt merelaidudega. Nad võivad kasvada üksikute madalate puudena või luua lausa iselaadseid rässaktüvelisi metsasalusid. Türnpuu tundub meie looduse puude seas kuidagi teistsugusena. Tema veidi nahkjad ümarapoolsed lehed tekitavad mulje igihaljusest. Tegelikult ongi türnpuu meil üks kõige viimane raaguja. Rohelisi lehti näeb puis suisa novembri keskpaigani. Türnpuu mõned lõunapoolsemad sugulasliigid püsivad lehes aastaringselt.

Kuigi iseloomulik väikestele meresaartele, levib türnpuu ka üsna laialt mujalgi Eestis. Vaid Peipsiveerel ja maa kagunukas ta peaaegu puudub. Kuid siiski mitte täiesti. Näiteks on mul 2007. aasta Irboska-reisil klõpsatud foto lubjasel angerpistiniidul kasvavast ühest väga-väga üksikust türnpuust.
Eelmise aasta mihklikuul viidi mind aga vaatama tervet türnpuumetsa sügaval sisemaal. Ehk siis Raplamaal Kehtna ja Lelle vahel, Ohekatku bussipeatuse juurest tiba Lelle pool, maanteest lõunas.

Teel ei tuleks selle pealegi, et siinsamas mändide taga peidab end säherdune eriline ja kõrge seljandik. Kuni 81 meetrit merepinnast ning kuni 10 meetrit üle seljaku taha jääva Hiie raba pinnast. Mis on aga selle seljandiku nimi? Maavalla Koja andmeil Ohekatku hiiemägi, ajalooliselt Harjumaa Rapla kihelkonna Oore külas. Nüüd aga Hiie külas.

Ohekatku küla asub siit tegelikult mitu versta põhja pool. Ja kui kõrval on Hiie raba, siis võikski ta ju lihtsalt Hiiemägi olla?

Algas väike tõus. Kõrvalt on tükk mäge minema veetud. Märkamatult olime kõrgel seljakuharjal, kahel pool järsakud alla kukkumas. Miskipärast meenus mulle ehedalt märtsikuine matk Tenerife saare Anaga loorberkirsipuumetsasel seljandikul.

Hiiglamõõtu türnpuud

Imelik, et üks koht siin kaugel põhjamaal säärast seost suudab tekitada. Liigid on siin muidugi sootuks teised, heitlehised. Ent kuna kõik on veel suveroheline, siis...

Näe, üks jalase läbimõõduga tumerõmeline tüvi. Nii vägev türnpuu? Siiski ei, õunapuu hoopis. Kuna lehed on alt natuke karvakad, siis arvatavalt päris eheda metsõunapuuga tegu pole. Edasi, sarnaste tumerõmetüvedega, tulid juba türnpuud.

Täitsa palju türnpuid, suisa vaat et türnpuumets. Ju see mägi on varemalt siin üsna lage olnud, et säärane türnpuistu on saanud tekkida. Lisaks paistis mõni vanem jalakas ning palju nooremaid jalakaid ning vahtraid. Need lämmatavad tulevikus türnpuud kahjuks ära. Türnpuu on ju üpris valgusnõudlik liik.
Siin mäel on türnpuud sirutunud vaat et oma liigi maksimummõõtudeni, suisa kümne meetri alla. Kõige suurema türnpuupundi tüveläbimõõt juurekaelal ulatus poolteise jalani.

Jah, teeraja ümber olid siin puha ainult türnpuutüved. Kuid ümbruses jagus kõike muud ikka ka. Nagu toomingat, kuslapuud, lodjapuud, magesõstart, oli ka näsiniin olemas. Rohttaimedest sealõuarohtu, jänesesalatit ja jänesekapsast, sinilille, maikellukest, ussilakka, naati, salu-siumarja, harilikku kuutõverohtu ning lemmaltsa.

Selle metsa südames valitsesid eelkõige samblad. Koheva polstrina mahalangenud tüvedel või rippudes suisa väikse kardinana längus elusal pihlatüvel. Einoh, tõesti nagu Kanaaride pilvemetsas!

Samblarohelise maa ja tumedate türnpuutüvede seas laiutas ilusaid maarjasõnajalalehtreid.

Edasi muutus lehtpuistu juba segametsaks. Lisandus kuuske ja mändi ning saart, aga ka sarapuud, tamme, remmelgat ning lausa üle pea kõrguvaid punaviljas kukerpuud. Kadakat kah. Puude vahelt avardus vaade taamale alla väljale.

Tapio Vares

Täna loetuimad
Hoidkem EKRE riigi juhtimisest eemal  (2)
Vald korrastab jäätmevaldajate registrit
Soe ilm tõi ilmsiks koeraomanike hooletuse
Vätta Külade Selts korraldas trehvunksi
JUHTKIRI - Palju kisa, vähe villa
Ametikooli õpetaja osaleb pagarisaates
Noori sõiduautotehnikuid saatis võistlusel edu
Maaküsimus ja iseseisvus
Merevägi tuli Karujärvele treenima
Tööturu näitajad on aastaga paranenud
Pühendusluules kirjad Kuressaare autorilt
Tänak võttis Rootsist maksimumi
Nädala loetavuse top 5
Hoidkem EKRE riigi juhtimisest eemal  (2)
Vald korrastab jäätmevaldajate registrit
Soe ilm tõi ilmsiks koeraomanike hooletuse
Vätta Külade Selts korraldas trehvunksi
JUHTKIRI - Palju kisa, vähe villa
Kommentaarid
Hoidkem EKRE riigi juhtimisest eemal  (2)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (882)
Tinno on riigikogulaste volikogu töös skeptiline (16)
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (476)
Laevaehitaja plaanib veel ühe tuuliku püstitamist (96)
Vald jagab soola (35)
Igaühe panus maapiirkondade arengusse (2)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (150)
Ajalookonverents pakkus objektiivset ülevaadet  (13)
Leo Filippov: mets ökosüsteemina on väga hell ja tundlik  (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud