[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 13. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Loodus

Kohtumised inimeste ja loodusega. Inimestega looduses
Autor: Maie Meius
Laupäev, 05. jaanuar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Aasta lõpus või uue alguses on paras aeg teha kokkuvõtteid ja tagasivaateid: kuidas möödunud aasta tervikuna kujunes, mida ja kuidas õnnestus teha, korda saata, teada saada, aga ka aeg mõningaid võlgu heastada. Ja uusi tegevusi kavandada. 2018 oli väga eriline aasta. Tähistasime ja tähistame Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva üle vabariigi erinevate ettevõtmistega aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Autoripoolne kingitus selle olulise sündmuse tähistamiseks on 50 taimelugu Meie Maa veergudel, et inimesed oskaksid taimi looduses paremini ära tunda ja meelde jätta.

Seni on alates maikuust 2018 olnud võimalik tutvustada kokku 20 liiki. On võimalik EV 100 kingitusega tähtajaks toime tulla.

Möödunud aasta oli looduse poole pealt minu jaoks isiklikult mitmekesine ja huvitav, oli huvitavaid kohtumisi nii looduse ja inimestega kui ka inimestega looduses. Nende lugude kajastamisega on võimalik heastada mõningaid endale antud lubadusi (võlgu).

Aastakümneid tagasi ei tundnud saarlased oma kodusaart kuigi hästi, sest rabati teha tööd ja huvireisideks polnud lihtsalt aega ja võimalusi. Vaid siis, kui sugulased sõitsid saarlase perele mandrilt külla, sai vahel nendega koos Saaremaal mõne reisi teha.

Mina mäletan näiteks kuuekümnendate alguses sõitu Saarekülla Vaiki tallu.
Aga ajad ja olud on muutunud. Huvilised tulevad meelsasti kaasa, kui vaid huvireis on ette valmistatud. Eelmisel aastal oli võimalik osa võtta ja ka ise korraldada mitmeid huvi- ja loodusreise nii Saare-, Muhu- kui Hiiumaal ja Abrukal, Vilsandil ning Ida-Virumaal.

Kaugeim reisisiht oli Bornholmi saar. Lisavõimalusi loodusreisideks andis Kuressaare ametikooli giidikursusest osavõtmine.

Igal reisil on oma lugu ja sellest võib alguse saada uus retk, uus lugu, uued kohtumised.

Elamused loodusretkedelt

2017. aasta suvel käisime ülikoolide vilistlaste ja väärikate ülikooli õppuritega Sõrves ja külastasime ka Vintri külas asuvat Rannametsa arboreetumit, kelle on loonud Liisu ja Ants Mets.

Arboreetumi rikkalik puude ja põõsaste kollektsioon äratas suurt tähelepanu, eriti magnooliad, keda on dendraariumis koguni 37 taksonit. Rannametsas sündis ka idee tulla tagasi järgmise aasta kevadel, siis, kui magnooliad õitsevad. Tegime selle reisi teoks 21. mail.

Magnooliad on väga dekoratiivsed taimed just tänu oma suurtele ja ilusatele õitele, mis püsivad puul paarist nädalast kuni lausa poolteise kuuni. Erinevatel taksonitel on õitsemise aeg pisut erinev, kõiki taksoneid korraga õitsemas ei näe.

Magnooliad toovad meie aedadesse idamaist eksootikat. Hiinas on magnoolia naiseliku ilu sümbol. Nautida kauneid õitsvaid magnooliad Saaremaal nii Viidumäel kui Sõrves – see on fantastiline elamus!
Eelmise aasta septembrikuus korraldasime eespool nimetatud sihtgruppidele huvireisi Muhu saarele, kus on rikkalikult nii loodus-, ajaloo- kui kultuurivaatamisväärsusi.

Loomulikult jäi ühest päevast nii huvitaval saarel väheks, seepärast otsustasime teha tänavu maikuus Muhus veel ühe ekskursiooni ja selle marsruudi ettevalmistamisega juba tegeleme.

Eelmise aasta mais käisime Tartus Eesti Rahva Muuseumis, kus muu hulgas vaatasime ka tekstiilikunstnik Anu Raua vaibanäitust. Septembris aga sõitsime Anu Raua juurde Heimtali, et tutvuda sealse muuseumi ekspositsiooniga ning kunstniku tööde-tegemistega. Kõndisime Anuga looduses Raudna jõeni ja tagasi, vaatasime Heimtali ning tegime Viljandis linnaekskursioon. Sügav austus Anu Raua tegemiste ja loomingu vastu! Saadud emotsioon on võimas, unustamatu.

Üks meeldejäävamaid loodusretki toimus septembrikuu alguses Tiiu Kiili initsiatiivil ja Tiit Pruuli juhtimisel Lülle laevkalmete juurde. Sõrves asuvad Lülle laevkalmed, rajatud umbes 8. sajandil e.m.a, on Eestis ainulaadsed. Aitäh mõlemale, nii Tiiule kui Tiidule, et need ainulaadsed laevkalmed on nüüd nähtud!
Kohtumistest erinevate huvitavate taimeliikidega olen üht-teist tänu Meie Maale saanud ka ajaleheveergudel kajastada. Seekord on plaanis tutvustada kohtumist haruldase seeneliigiga Loode tammikus ja pikemalt Hohenheimi ülikooli välipraktikat Saaremaal, mis toimus 2018. aasta juulikuus.
Mõnest huvitavast kohtumisest tuleb ka edaspidi juttu.

Leht-kobartorik

Leht-kobartorik (Grifola frondosa), I kategooria kaitstav seeneliik, Eesti punase raamatu liik, leiti Loodest 1981. aastal. Teadaolevalt taasleidsid selle Kuressaare põhikooli õpilased koos õpetaja Katre Hallikoga 2001. aasta sügisel ühe tamme jalamilt.

See tamme kõrval kasvav torikseeneliik tekitab küll tamme tüve allosa ja juurte mädanikku, kuid siiani pole Eestis ühegi puu murdumist põhjustanud. Igal aastal seene viljakehad ei ilmu.

Sama puu jalamil on teda mõnikord taas leitud alles kümnekonna aasta pärast. Kui ta taas tuleb, moodustab ta kümnetest ja kümnetest kübaratest koosneva ühise tüvega kogumiku, mille läbimõõt võib ulatuda 60 cm ja kaal üle 10 kilo.
Eelmisel aastal tegi Hille Navato Kuressaare ametikooli giidikursuse raames uurimistöö Loode tammiku elustikust ja avastas üsna õpperaja kõrval ka selle seenharulduse. Mõned päevad hiljem käisime haruldust koos Hillega imetlemas ja tegin sellest ka fotod.

Hohenheimi ülikooli välipraktika Saaremaal

Meil ei ole ülevaadet selle kohta, kes teadlastest Saaremaal käivad, miks käiakse ja mida looduses uuritakse või õpitakse. Keegi pole kohustatud oma retkedest teada andma ja vaid aeg-ajalt satume lugema artikleid Saaremaal toimunud loodusuuringute ja -vaatluste kohta.

Samas usun ja loodan, et saarlaste hulgas leidub huvilisi, kes nendest ettevõtmistest rohkem teada tahavad. Ühe sel suvel toimunud ekspeditsiooni kohta vahendan teavet siin: parem hilja kui mitte kunagi. See on üks „võlgadest”.
Grupp Saksamaa Hohenheimi ülikooli õppejõude ja üliõpilasi viibis Saaremaal 29.-30. juulil 2018, see oli osa nende pikemast Eestis toimunud välipraktikast.
Välipraktika valmistas ette Eesti mullabioloog ja ökoloog Mari Ivask, kes töötas siis Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledžis keskkonnakaitse professorina.

Tänaseks on ta emeriteerunud, kuid jätkab töötamist erinevate projektidega.
Välipraktikast osavõtjad majutas Kipi-Koovi matkakeskus, kust sõideti marsruutidele. Saaremaa esimese päeva marsruut oli Harilaid – Ninase poolsaar – Suuriku pank –Odalätsi allikad – Lümanda lubjapark. Seal andis asjatundlikke selgitusi Priit Penu, lisaks uuriti teadlase juhendamisel paepealset mullaprofiili.
Teine päev algas Kaali meteoriidikraatri tutvumisega, edasi suunduti Sõrve. Leo Filippovi juhendamisel liiguti marsruudil Kaugatuma pank (sõrmuspaas ja eterniidirannik) –Kaugatuma – Lõo alvar (erinevad kasvukohad, lohkudega kivid ja kalmeväli, looalade taastamise projekt) – Lindmetsa luitemets ja Tigadu mägi – Sõrve poolsaare tipp – Viieristi rannaastang ja allikasoo.

Siin olin väga positiivselt üllatunud, sest Sõrve looduse hea tundja, diplomeeritud insener Leo Filippov jagas Saksa grupile asjatundlikku teavet saksa keeles! See oli tõesti muljetavaldav.

Tudengitel olid märkmikud ja pliiatsid kaasas, kõik nähtu-kuuldu märgiti üles. Just nii õpetasime ka looduslaagrist osavõtjaid õpilasi aastatel 2003–2015: kirjutage kõik üles, õpitu võib kergesti ununeda.

Esitasin professor Mari Ivaskile mõned küsimused toimunud projekti kohta.
Kes käisid Saaremaal (s.o mis ülikoolist, kes õppejõududest juhendasid jne)?
Toimus Hohenheimi ülikooli mullateaduse instituudi ning maastiku- ja taimeökoloogia instituudi ühine ekskursioon. Sellest võttis osa üheksa üliõpilast ja neli õppejõudu: kaks mullateadlast (prof dr Thilo Rennert ja dr Ludger Herrmann), kaks taimeökoloogi (prof dr Klaus Schmieder ja emeriitprofessor Reinhard Böcker).

Kogu projekti marsruut Eestis. Miks valiti Saaremaa?

Marsruut: Saaremaa – Nedrema – Kuresoo – Võrtsjärv – Karula – Koiva – Tartu – Vooremaa – Peipsi lääne- ja põhjarannik – Vasknarva – Narva jõe struugad – Poruni ürgmets – Kurtna järved – Saka – Aidu. Saaremaa valiti seepärast, et tundma õppida alvareid, rannamaastikke, Saaremaa paekivi. Et näha Eesti maastikke ja taimestikku.

Mida nad Saaremaa kohta avastasid, õppisid, arvasid?

Avastasid Saaremaa maastike mitmekesisuse. Selle, kuidas aluskivim – paekivi – on mõjutanud mulla ja maastike arengut. Rannamaastikud, mida neil endal ei ole. Fossiilid Kaugatuma rannas ja mujal ka. Üht-teist traditsioonide kohta (lubjapõletamine!). Kaali oli neile ka huvitav. Odalätsi allikad – keeb, aga miks ei mullita!?! Üldse – Saaremaa meeldis ning palju huvitavat pandi kirja ja jäeti meelde.

Dr Ludger Herrmann ütles midagi tarka Lõo alvaril karjatamise kohta.
Et lehmade asemel tuleks kasutada lambaid. Veised on Lõo jaoks liiga suur koormus ja liiga palju tuleb sõnnikut – muudab mulla toitaineterikkaks, mis alvarile ei sobi ja rikub ära.

Välipraktika marsruudid Saaremaal valmistasid ette Priit Penu, Leo Filippov ja Maie Meius.

Kogu Hohenheimi õppeekskursiooni valmistas ette ja aitas sakslastel korralduslikult läbi viia Mari Ivask. Ta korraldas seda sellepärast, et on teinud Hohenheimi ülikooli õppejõududega koostööd juba 20 aastat. Sakslased on Eestis käinud, meie Saksamaal. Ülikoolid on omavahel tudengeid vahetanud, loenguid pidanud, kogemusi saanud jne.

Sakslastel on mõtteid, mida edasi teha, näiteks Eesti ja Saksa tudengite ühised suvekoolid mullaerialal, aga konkreetseid plaane veel ei ole. Pole võimatu, et Saaremaale soovitakse tulla ka tulevikus.

Lõpetan järgmise mõttega: „Sest nagu on ütelnud Fred Jüssi: meil siin Eestis on veel väärtusi, millest progressi vedur pole jõudnud üle sõita. Väärtusi, millest mujal järjest enam puudust tuntakse. Kuniks on...“

Täna loetuimad
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (4)
Valel on lühikesed jalad (1)
Tartusse bussiga edaspidi Tallinna kaudu? (42)
Advokaat Rajar Miller tuleb Kuressaarde kohtunikuks
Luhvtitage aga sajaseid! (1)
Tondikaku Liis ja Kübassaare Koit (1)
JUHTKIRI - Ääremaastumise nüansid (20)
95 aastat perekonna jõulupärimust
Lõõtsamäng kogub populaarsust
Kuressaarele anti üle Euroopa spordilinn 2020 tiitel (4)
Elina kaunis laul
Uus eeskiri lubab jahipidamise Üügu maastikukaitsealal
Raul ja Carlos meeste kombel maailma asjadest
Viikingite advent
Kaia Saarna Lauri – mina ja Hiiumaa
Nädala loetavuse top 5
Saaremaa Halduse haldusjuhiks sai Silvester Hamann  (8)
Valla lastekaitsespetsialist suundub teisele tööle (11)
Rehe tänava saunamaja vahetas omanikku
Purjus mees sõitis autoga katusele  (8)
Vald soovib tagasisidet metsaettevõtte kohta (5)
Kommentaarid
Tartusse bussiga edaspidi Tallinna kaudu? (42)
JUHTKIRI - Ääremaastumise nüansid (20)
Kuressaarele anti üle Euroopa spordilinn 2020 tiitel (4)
Praamidele paigaldati täisautomaatsed elustamisaparaadid (15)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (23)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (4)
Valla lastekaitsespetsialist suundub teisele tööle (11)
Tondikaku Liis ja Kübassaare Koit (1)
Tuuli Pärtel: uskugem Saaremaa helgesse tulevikku (15)
Luhvtitage aga sajaseid! (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud