[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 26. märts 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
märts 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Loodus

Talvise pööripäeva paiku
Autor: Leo Filippov
Laupäev, 15. detsember 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Oleme ilusa talve ootuses. Talvine pööripäev on päikeseajas uue aasta ja uute soovide algus.

Pööripäeva paiku aastavahetusel mõeldakse tagasi möödunule ja tulevale ajale. Päike hakkab jälle kõrgemalt käima ja toob kaasa rohkem valgust koos uute lootustega.

Aga praegusel ajal on suurele osale inimestele igapäevamurede kõrval oluline, kuidas alanud jõulumöllust võimalikult väikeste kahjudega ja negatiivsete emotsioonideta läbi tulla.

Aasta oma rõõmude ja muredega on jälle möödumas. Tagasivaates loodusele, sh metsamaastikul toimuvale, jääb lahkuvasse aastasse rohkem muret kui rõõme.

Suured lageraielangid on jõudnud põliskülade serva. Külad avatakse tormituultele. Laiaulatuslike lageraiete tõttu külade lähedal kuivadel muldadel on külakaevudes kadumas joogivesi.

Selliste ulatuslike lageraiete lubajad eiravad loodusseadust, et mets hoiab ja säilitab kuivadel maadel kõrgemat põhjavee taset. Samas aga märgadel metsamaadel on suurte lageraielankide tulemusel alanud soostumine.

Pinnavesi koguneb ja jääb seisma, sest ei ole enam metsakooslust, mis reguleerib hästi pinnavee taset seda alandades. Lageraiele lähevad juba keskealised, 60-aastased männikud. Liiga noorelt, sest puit ei ole veel täisväärtuslikult küps. Kõik toimuv on paraku seaduslik ja seega lubatud. Eestis on avastatud ligi 300 ha suurune terviklik lageraieala.

Teaduslikus metsanduses ja jätkusuutliku metsamajandamise traditsioonilises kultuuris tähendab see seda, et sellega on lageraielangi suuruse aktsepteeritud pindala suurust ületatud juba ligi 100-kordselt.

Sellise raielangi suuruse tunnetamiseks võib tuua näiteks selle, et see pindala on kaks Kesselaiu pindala või 1/3 Abruka saare kogupindalast. Küsimusele, et mis selles siis halba on, saab vastata faktidega teadusliku metsanduse ajaloost.

Raie tagajärg

Nii on tõestatud, et liiga suurtel lagedaks raiutud metsamaadel ei taastu mets tema varasemas väärtuses. Seega jääme riigina ja rahvana järjest vaesemaks. Võsamets ei ole sellise väärtusega, mida on päris mets.

Siia saab lisada faktid, et massiliselt on küladevahelised põlised otseühenduse teed metsaveoga läbimatuks muudetud. Põhjalikult on läbi songitud, hävitatud paljud põlised marja- ja seenemetsad.

Külarahvas saab tõdeda, et hävitada on õnnestunud juba üllatavalt palju. Kõike seda nähes ja kahju kannatades ei ole külarahval küll oma elu tuleviku üle millegagi rõõmustada.

Eestimaa kui oma kodu kaitseks on peetud soodesõda ja fosforiidisõda. Kestab metsasõda metsamaastike kaitseks ja hoogu võtab raudteesõda, valedega rajatava rumalraudtee Rail Balticu otsetrassi vastu.

Jälle on süvenenud võimu ja vaimu vaheline vastasseis. Rahva alalhoiuinstinkt üritab kaitsta seda osa loodusest, mis on kujundanud eesti kultuuri ja identiteeti.
Esialgu on kaotajaks looduse väärtused, meie sajanditevanune looduskultuur, meie elukoha maastiku kvaliteet ja selle kaudu meie tervis. Juba on jõutud maainimesteni...

Vähemale hulgale elanikest teeb muret see, mis toimub kodust kaugemal. See, et maailmas sageli juba pingestuvad ja süvenevad sõjalised konfliktid oluliselt halvenenud looduskeskkonna ja elukeskkonna pärast.

Hoopis vähem räägitakse sellest, et planeet Maa tervislik seisund on hädine ja halveneb kiiresti. Oktoobrikuus toimunud teadlastest koosneva Rooma Klubi tegevuse 50. aastapäeva tähistamisel tõdeti, et inimkond on oma ahnusel rajaneva tegevusega teel enesehävitamise poole. Rooma Klubi poolt koostatud „Kasvu piiride“ arengumudeli ennustused on täitumas. Oleme jõudnud Maa ajaloos ajajärku, mida nimetatakse antropotseeniks.

Inimtegevus planeedil Maa on viimase 50 aastaga tohutult muutnud. Üleilmsete suurmuutuste tekitaja ja mõjukaim tegur on inimkonna käitumine. Samas on esitatud ka soovitused olukorra muutmiseks paremuse poole. Paraku ei lähe need veel kellelegi teisele korda peale teadlaste.

Metsa vägi

Kõigest hoolimata on ees kohe saabuv jõuluaeg, seekord pika pühana. Oodatakse Eesti neljandat aastaaega – ilusat talve, milles on hulk võlusid. Inimesel on võimalik neist võludest positiivselt osa saada.

Sageli räägitakse ja kurdetakse mingist kaamosest. Maainimestel seda küll ei ole! Ilmselt on selline nähtus omane linnastunud inimestele, kellel puudub vahetu kokkupuude loodusega. Nii jäädakse ilma talverõõmudest looduses ega leita lisaenergiat talveaja rõõmsaks läbimiseks. Esmane tegevus, milleks on vaja pingutust, on toast välja minemine värskema, loodusliku õhu kätte.

Õnnelikumad on inimesed, kelle kodu läheduses on suuremate puudega salu, veel parem, kui metsamaastik. Metsast võib ja saab leida kõike seda, mis on rõõmsaks ja tervislikuks elamiseks vajalik. Sealt ei leia aga kindlasti seda kaamost, mille üle aina kurdetakse. Kaamosest osa saamine ei ole kohustuslik ega paratamatu. Siin on parimaks abiks looduskeskkond ise.

Enamikul maailma elanikkonnast ei ole võimalust osa saada nelja aastaaja võrratust ja inimeste loovust turgutavast nähtusest. Aastaaegade selge vaheldumine on olnud aluseks ka rahvaste elamise kultuurile.

Aja jooksul kujunenud elamist toetav looduskultuur teeb võimalikuks oma põliskodu rajamise just antud maakohas. Kultuurikogemusest selgub, et kui ei ole elamist toetavat looduskeskkonda, siis ei ole ka püsivat oma kodu.

Rõõmsat ja kosutavat jõuluaega koos lähedaste ja sõpradega! Tulge külla, saame kokku ja jalutame tervistavas looduses. Head talveaja nautimist!

Täna loetuimad
Süstemaatiline varas ja sodimine turul (8)
Auklik tee muserdab Mändjala elanikke (17)
Sigalahe kook ja remont (1)
Saarlaste Pillirookõrs Negavati konkursil 16 hulgas (15)
Saaremaal meenutati küüditamise 70. aastapäeva (2)
Saaremaa Tantsutüdrukud tuli vabariigis kolmandaks  (4)
MÕTE - Kevad käes (4)
Kevadjooksu võitsid Marek Nõmm ja Õnnely Rahu (1)
Uni: peavalude leevendaja või tekitaja? (1)
NKK naised tähistasid paastumaarjapäeva  (3)
Ehitusviimistluse õppur võistlusel kolmas (3)
Pinksimängijad võitsid Eesti teise liiga (1)
Esiliiga vollemehed tegid ajalugu (1)
Ilmus rahvakultuuri aastaraamat 2018  (2)
Saarlased jätsid võidud koju (1)
Nädala loetavuse top 5
Minu Eesti on uppumas katlas keevate emotsioonide musta ja haisva vahu sisse (36)
Süstemaatiline varas ja sodimine turul (8)
Kommentaar - Kajar Lemberi kommentaar esitatud süüdistusele (7)
Auklik tee muserdab Mändjala elanikke (17)
Ahiküte saarlaste õhukvaliteeti ei riku (7)
Kommentaarid
Auklik tee muserdab Mändjala elanikke (17)
Saarlaste Pillirookõrs Negavati konkursil 16 hulgas (15)
Minu Eesti on uppumas katlas keevate emotsioonide musta ja haisva vahu sisse (36)
Saaremaa Tantsutüdrukud tuli vabariigis kolmandaks  (4)
Ahiküte saarlaste õhukvaliteeti ei riku (7)
NKK naised tähistasid paastumaarjapäeva  (3)
Ilmus rahvakultuuri aastaraamat 2018  (2)
Koolitus kasvatas eneseteadlikkust (1)
Saarlased jätsid võidud koju (1)
Esiliiga vollemehed tegid ajalugu (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud