[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 14. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Loodus

Sügiskaunitarid meie looduses (1)
Autor: Maie Meius
Laupäev, 17. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Harilikku kukerpuud teatakse rahvapäraste nimedega, nagu näiteks barbariis ja paaberits. FOTO: Maie Meius

EV 100 tähistatakse üle vabariigi erinevate ettevõtmistega aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Selle olulise sündmuse tähistamiseks olen lubanud Meie Maa veergudel tutvustada esialgu 50 taimeliiki, et inimesed oskaksid taimi looduses paremini ära tunda ja meelde jätta.

Maikuust alates on leheveergudel tutvustatud järgmisi taimeliike: sinilill, kanakoole, kevadine seahernes, balti sõrmkäpp, suur soomukas, ussikeel, moorputk, kukesaba, tokkroos, seebilill, sigur, sinine käoking, must leeder, sumahh ehk äädikapuu, lumimari.

Seekord on tutvustamiseks välja valitud järgmised kolm liiki, sest nad on just praegu, hilissügisel, atraktiivsed ja pilgupüüdjad: harilik kikkapuu, harilik kukerpuu ja harilik jugapuu.

Loodusemees Hendrik Relve on öelnud, et vahtral on sügisel sünnipäev – sünnipäeval pannakse selga pidulik kaunis rüü. Sama loogika põhjal võib öelda, et ka täna tutvustatavatel taimeliikidel on sünnipäev sügisel.

Kaunite viljadega harilik kikkapuu

Kikkapuuliste sugukonda kuuluv harilik kikkapuu (Euonymus europaeus) on kuni seitsme meetri kõrgune põõsas või madal puu, kes on levinud kogu Euroopas, Balkanimaades ja Kaukaasias ning Krimmis. Ta kasvab metsaservades, võsastikes, jõeorgudes jm.

Mõni aeg tagasi märgiti, et looduslikult kasvab kikkapuu vaid Kagu-Eestis Koiva jõe lammil, mujal Eestis on ta levinud ilupõõsas. Praegusel ajal on harilikku kikkapuud registreeritud looduslikuna kasvamas ka mujal, sh Saaremaal Sõrve poolsaarel.

Dendroloog Heldur Sanderi arvates on harilik kikkapuu Saaremaal kasvanud peaaegu sajandi vältel ja ta võib meil saada 40-aastaseks. Ka Kuressaare haljasaladel ja Saaremaa parkides ning arboreetumites võib harilikku kikkapuud näha kasvamas.

Kikkapuu õitseb maikuus. Ta väikesed rohekasvalkjad, umbes 1 cm läbimõõduga õied asetsevad 3–5 kaupa lehtede kaenlas sarikates. Sügisel muutuvad kikkapuu suvel rohelised lehed oranžpunaseks või veidi lillakaks.

Värvikad ja pilkupüüdvad on sügisel ka kikkapuu viljad. Septembrikuu lõpuks on tagasihoidliku välimusega väikestest õitest arenenud pilkupüüdvad viljad.
Neljahõlmalised rippuvad 1,2 cm pikkused lillakasroosad (fuksiaroosad) viljad paljastavad avanedes oranžid seemned. Sellist seemet ümbritsevat lihakat, enamasti eredavärvilist katet nimetatakse arilluseks ehk seemnerüüks.

Kikkapuu on külma- ja tuulekindel ning varjutaluv liik, kes talub kärpimist, üleujutusi, suvist kuivust ning linnatingimusi. Aednikule igati meelejärgne liik!
Kikkapuu puit on ilusa tekstuuri ning selgete aastarõngastega. Seda võib kasutada väikeste tarbeesemete valmistamiseks ning sellest saab ka joonistussütt.

Dendroloog Urmas Rohti raamatus leidub ka hoiatus selle kohta, et kikkapuu lehed ja viljad on väga mürgised, mistõttu ei tohiks teda kasutada lasteasutuste ümbruse haljastuses ning pargiosades, kus jalutatakse väikeste lastega.
Linnud söövad ka mürgiseid marju, neile see ei tekita mürgistusi. Üks nende marjade sööja on Eestis läbirändaja, talikülaline ja väga haruldane suvilind siidisaba.

Mitmekülgselt kasutatav väärtuslik harilik kukerpuu

Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) kuulub sugukonda kukerpuulised perekonda kukerpuu. Ta on levinud looduslikult Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Eestis esineb paiguti.

Harilik kukerpuu on tavaline Lääne-Eestis, mujal on see taimeliik haruldasem. Teaduslikust nimest rohkem tuntakse seda taimeliiki rahvapäraste nimedega barbariis, kukerkuusk, paburitski, paaberits.

Harilik kukerpuu on eluvormilt heitlehine ühekojaline harunevate püstiste kuni kaarduvate okstega põõsas, kes kasvab 2–3 meetri kõrguseks. Kukerpuu vartel on rohkesti lühivõrseid, mille alusel on astlad.

Looduses kohtame teda metsaservadel, võsastikes, loodudel, eriti looniitudel. Kukerpuid kasvab näiteks Loode tammikus, Upa karjamaal jm. Kukerpuud kasutatakse ka haljastuses, temast on aretatud mitmeid kultuurvorme ja -sorte. Kukerpuu on külmakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab lubjarikast mulda, on vastupidav heitgaasidele ja tahmale. Taas üks haljastajale meelepärane taimeliik.

Harilik kukerpuu õitseb mais ja juunis. Ta kollast värvi kolmetised õied on 15–25 kaupa 4–6 cm pikkustes rippuvates kobar-õisikutes, õied sisaldavad rohkesti nektarit.

Kevadel võib süüa kukerpuu hapukaid lehti. Sügisel, septembris-oktoobris valmivad kukerpuu viljad – 0,8–1,2 cm pikkused piklikud punased mõnusalt hapukad marjad.

Räpina aianduskooli õpetaja Toivo Niiberg sõnul saab tooreste kukerpuuviljadega nahka, siidi, puu- ja lambavilla kollaseks värvida. Küpsed kukerpuumarjad annavad punase värvi.

Kukerpuumahl säilib hästi ka suhkruta ja seda võib kasutada äädika aseainena marineerimisel. Sellest hariliku kukerpuu marjade rahvalik nimetus – äädikamarjad.

Viljad on hapuka maitsega, sisaldavad rikkalikult C-vitamiini, kasutatakse keediste, jookide ja kondiitritoodete valmistamiseks. Marjad sisaldavad palju õunhapet, rohkelt ka sidrun- ja viinhapet, glükoosi ja fruktoosi.

Kalev on barbarissimaitselist klaaskaramelli tootnud juba üle 60 aasta. See omapärase hapuka maitsega komm on Kalevi karamellide seas kõige populaarsem tänase päevani.

Uurisin, kas meie loodusest keegi korjab kukerpuumarju ja kas kukerpuumarjadest tehtud tooteid võib ka poodidest leida. Pöördusin Maria Kaljuste poole, kes rääkis: „Kukerpuumarjadest teen põhiliselt siirupit müügiks, seda on saadaval maarahva poodides üle Eesti ja mujalgi, Saaremaal Orissaare, Muhu ja Kuressaare Konsumis ning Saarte Sahvris. Oma tarbeks kuivatan tee ja müsli jaoks ning putrudele, smuutidele lisamiseks ja teen neist ka veini.”

Tuleb tunnistada, et sellel nii väärtuslikul taimeliigil on üks halb omadus: ta on kõrreroosteseene vaheperemees, seetõttu ei ole soovitatav kasvatada teda põllumajanduskultuuride lähedal.

Kaunis kodumaine okaspuuliik – harilik jugapuu

Jugapuu perekonda kuulub harilik jugapuu (Taxus baccata), kes kuuse, kadaka ja männi kõrval on Eestis meie neljas kodumaine okaspuuliik. Esineb laial alal Euroopas kuni Lõuna-Rootsi ja Edela-Soomeni, samuti Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias.

Eestis kasvab külmaõrn harilik jugapuu looduslikult peamiselt Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal kuusesegametsades kõrgemate puude varjus. Hävimisohus haruldusena on harilik jugapuu kantud kaitsealuste taimeliikide II kategooriasse.

Eesti kõrgeim ja tuntuim nn Sepise jugapuu (u 250-aastane, 12 meetrit kõrge) kasvab Saaremaal Tagamõisa poolsaarel. Saaremaalgi on harilik jugapuu suhteliselt haruldane ja paljud inimesed pole teda looduslikes kasvukohtades imetleda saanud. Just nimelt imetleda, sest tumeroheliseokkalist jugapuud peetakse Eesti üheks kaunimaks puuliigiks.

Jugapuu on kahekojaline – isas- ja emastaimed on eraldi. Emastaimed kannavad sügise hakul kirsipunaseid vilju, mis botaanilises mõttes on marikäbid nii nagu kadakalgi.

Kõik puu osad on väga mürgised, vaid seemet ümbritsev lihakas helepunast värvi seemnerüü, arillus, ei ole mürgine. Linnud söövad magusamaitselisi vilju ja nii levitavad jugapuu seemneid.

Harilikku jugapuud võib näha Kuressaare linnapargis, kuhu haljastusmeistri, Kuressaare teenetemärgi kandja Voldemar Tiidu mäletamist mööda istutati mõned suuremad jugapuud enne 1960-ndaid aastaid. Kõrgeim neist on praegu ligi 6 meetrit kõrge.

Looduslike jugapuuliikide ristamise teel on saadud iluaianduslik jugapuuliik värd-jugapuu ja sellest on omakorda aretatud sorte, mida kasutatakse haljastuses. Jugapuu kultivarid on dekoratiivsed, lasevad end hästi kärpida, taluvad linnatingimusi, sest pole tundlikud gaaside ja tahma suhtes.

Kuressaare linnaski on rajatud hekke jugapuust, neid on istutatud haljasaladele. Voldemar Tiit mäletab, et aastaid tagasi jäid jugapuud eelmises kasvukohas mingi ehitise ette ja seepärast istutati need mitmele poole mujale: tollase linnavalitsuse hoone juurde, luteri kiriku juurde, linnaparki jm.

Kõik istutatud puud läksid kenasti kasvama. Sel sügisel on Kuressaare haljasaladel kasvavatel jugapuudel rohkesti marju, mõni põõsas lausa punetab. Aga ettevaatust, et lapsed neid põske ei pistaks. Kõik jugapuu osad, välja arvatud seemnerüü, on mürgised!

Jugapuu on üks maailma pikemaealistest puudest. Loodusemees Hendrik Relve andmeil on Euroopa vanim puu nn Fortingalli jugapuu Šotimaal, ta on umbes 4000-aastane.

Täna loetuimad
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (15)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (17)
JUHTKIRI - Ausast võitlusest ja väärikast kaotamisest (1)
Saaremaa elas terve nädalalõpu rallirütmis
Ametikool kutsub OskusteÖÖ-le
Huvitegevust Saaremaal on toetatud ligi 700 000 euroga (2)
Georg Grossi ülemvõim Saaremaa teedel (3)
Patsientide nõukogu koguneb oktoobris
Võrkpalliklubi toetab ratastoolis võrgufänne
Eichfuss tegi skoori, Niits pikki minuteid
Noortegarantii tugisüsteem aitab omavalitsustel noortest hoolida (3)
Lühidalt
Hingesidemest ja selle väärikusest inimpõlvede kaitseks
Nädala loetavuse top 5
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (15)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (17)
JUHTKIRI - Ausast võitlusest ja väärikast kaotamisest (1)
Saaremaa elas terve nädalalõpu rallirütmis
Ametikool kutsub OskusteÖÖ-le
Kommentaarid
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (17)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (15)
Kesklinn saab suuremad liiklusmärgid (19)
Kikas: soojafirma müük oluliselt soojahinda ei tõsta (49)
Orissaare pood sulgeb 3. novembril uksed (10)
Noortegarantii tugisüsteem aitab omavalitsustel noortest hoolida (3)
Georg Grossi ülemvõim Saaremaa teedel (3)
JUHTKIRI - Ausast võitlusest ja väärikast kaotamisest (1)
Huvitegevust Saaremaal on toetatud ligi 700 000 euroga (2)
Valsimaja müüs Puusilla tee kinnistu vallale (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud