[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 04. august 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
märts 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Loodus

Meie elame veel (1)
Autor: Leo Filippov
Laupäev, 03. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Kõrghaljastuse hävitamisega avatakse Smuuli tänaval tee suuremale tõmbetuulele. FOTO: Meriliis Metsamäe

Päris sügis ongi käes. On üleminekuaeg suvemälestustelt valgesse lumeaega. Praegu on ka veidi mõtlikum aeg, sest hämarust ja pimedat aega on palju. See kestab kuni püsiva valge lumevaiba saabumiseni.

Sellel sügispimedal ajal otsitakse rohkem valgust, sest päikese liikumiskaar üle taeva jääb järjest madalamaks ja pime aeg pikeneb. Seetõttu on võimalik rõõmustada iga päikeselise ja valgema päeva üle. On päike siis madalas sügistaevas või on rõõmupäike meis endis ja lähedaste ning kaasinimeste hulgas.

Rahvapärimuses on novembrikuu hingedekuu. Võibolla ka sellepärast, et suvetrall on saanud mälestuseks ja ees ootab talve üleelamise aeg. Seda nii looduses kui inimeste hulgas.

Sügistalvel on inimestel vaja rohkem kaaslaste lähedust nii hinges kui elamise ruumis. Hingedepäevaga 2. novembril algab sagedane küünalde süütamise aeg.
Küünlaleegi lisavalgusega soovitakse hoida endale lähemal nii oma hingevalgust kui ka füüsilist valgust. See annab juurde elamisjulgust.

Novembriks on looduspildis enamik lehtpuid oma lehestikust loobunud ja on talvitumiseks valmis. Okaspuud on hingamiseks mittevajalikud kuivanud okkad maha pudistanud ja on valmis roheliste okaste abil talvekülmad üle elama.
Metsarahva pärimus teab, et pärast männiokaste massilist pudenemist saabub 40 päeva pärast päris talvekülm.

Talve tuleku ennustajad

Praeguste loodusmärkide järgi päristalve veel tulekul ei ole. Inimesed on märganud veel siile ja maduusse ringi liikumas.

Suured vihmaussid käivad öösiti mullapinnal oma asju ajamas. Nende tegevus õhustab mulla ülemist, viljakat kihti. Suurte sipelgate, kuklaste pesakuhilatel käib veel mõningane askeldamine, kuigi enamik pesa õhuauke on külmakindlalt suletud. Avatud on pesakuhila kontrollkäigud ja pesa õhustamise avad. Suuremat tegevust sipelgatel praegu enam ei ole ja pesast kaugemale ei minda. See nõuaks palju lisaenergiat, mida aga praegusel päikesevaesel ajal on keeruline leida.

Sipelgapesas on talveks kõik valmis – toidu- ja energiavarud on olemas, pesakuhil soojustatud ja talvine tööjaotus pesaliikmete vahel kokku lepitud.
Ja nii on olnud sadu miljoneid aastaid. Inimesed sipelgatest noorema liigina peaksid neilt õppima, kuidas muutuvas kliimas ja ilmastikus liigina püsima jääda.
Kui mõelda samas inimühiskonna peale planeedil Maa, siis on loodusteadlaste poolt avastatud uute teadmiste ja loodusuudiste taustal kujunemas inimestele murettekitav olukord ning kehv arenguperspektiiv.

Vähenemise häirekell

Nii on teadlased teadvustanud, et viimase veerandsaja aastaga on maakeral loomade kogupopulatsiooni suurus vähenenud ligi 60%. Loomade all mõistetakse kõiki neid elusorganisme, keda eristab taimedest see, et nad pole võimelised ise elututest ainetest toitu valmistama ning peavad seetõttu toituma valmis elusainest – teistest loomadest ja taimedest.

Häireolukord on selles, et kogu asurkonna vähenemise suundumus on jätkuv ning süvenev. Mis nii edasi saab, kui inimühiskond jätkab kõige selle hävitamist, mis on tegelikult olnud inimese kui liigi kujunemise ja kestmise eeldus?
Mida inimene siis tegema hakkab, kui ta on jäänud peaaegu üksi elama planeedil Maa? Mida on sellises olukorras näha, kuulda, maitsta, puudutada ja üldse tunnetada ning millest elamisrõõmu tunda?

Selle teema juures teeb siiski rõõmu see, et paljudel noortel on kujunemas selgem edasiviiv keskkonnahoiak ja elujaatav arusaam – elamine on seda elamisväärsem, mida mitmekesisem on ümbritsev looduskeskkond ja kogu elukeskkond.

Just seepärast muretsevad ja võitlevad noored Eesti metsa mitmekesisuse püsimajäämise eest. Sageli käib võitlus ka iga üksiku puu pärast, et veel säilitada sidet loodusega ja hoida kultuurisidet kunagi olnu, praegu oleva ja kujundatava tuleviku vahel.

Mis oleks õiglane lahendus?

Siin võib näha seost Kuressaares Smuuli tänaval mahavõetavate kümnekonna suure puuga. Kõrghaljastuse hävitamisega avatakse sellel põhilisel liiklustänaval tee suuremale tõmbetuulele, rohkemale tolmule ja tugevamale mürale, mis jõuab nüüd kenasti magamistuppa.

Lubatakse küll asemele istutada uued noored puud, aga mitmekümneks aastaks, terveks inimpõlveks, jääb see põhitänav igavaks tuimaks tõmbetuulega tänavaks.

Smuuli tänava juhtumi lahendamiseks on võimalikud ka elanikusõbralikumad ja loodust säästvamad lahendused. Teistmoodi lahendusi on näha mujal arenenud loodushoidliku ja keskkonnateadlikkusega kultuurides ning riikides.

Alati on kergem hävitada ja lõhkuda, hoopis keerulisem on mõelda ja leida lahendusi, kuidas säilitada kõike seda, mis väärtustab elukeskkonda ja toetab tervislikku elurõõmsat elamist.

Inimene on võimeline elama igasugustes tingimustes kuni taluvuse piirini. Siis tuleb teha valikuid, alates äraminekust, kui on veel kusagile paremasse kohta võimalik elama minna, või hakata mõtlema, nägema ja aru saama sellest, mis tegelikult inimeste elukeskkonnaga tehakse ja kuhupoole üldse teel ollakse.

Niikaua kui inimesi veel kohapeal elab, on lootust ja võimalusi nende heaks midagi paremuse poole muuta.

Täna loetuimad
Politseil olid möödunud nädalal käed-jalad tööd täis  (6)
Petukõned võtavad erinevat vormi (3)
„Erilised purjetajad” viib erivajadustega inimesed merele seilama
Saaremaa naiskodukaitsjad tõid koju võidu
Nädala loetavuse top 5
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (20)
Lõbustuspargi tulek seisab Kuressaares asukoha puudumisel (35)
UUS! Koroonaleviku tõttu Eestis tuleb haiglas homsest külastuskeeld (19)
Politseil olid möödunud nädalal käed-jalad tööd täis  (6)
Kuidas külad tühjaks jäid? (1)
Kommentaarid
Lõbustuspargi tulek seisab Kuressaares asukoha puudumisel (35)
Petukõned võtavad erinevat vormi (3)
UUS! Koroonaleviku tõttu Eestis tuleb haiglas homsest külastuskeeld (19)
Politseil olid möödunud nädalal käed-jalad tööd täis  (6)
Jalgratturid saavad Kuressaares oma rajad (16)
Kajar Lemberi kohtuasi jäi õhemaks (18)
JUHTKIRI - Hoiame, mida armastame (2)
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (20)
Kuressaare kesklinna paigaldati kaks künnist  (26)
SEL-i esindajad kohtusid peaminister Jüri Ratasega (12)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud