[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 24. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Loodus

Atraktiivsed taimeliigid meie looduses
Autor: Maie Meius
Laupäev, 20. oktoober 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Musta leedri marjad on toiduks paljudele loomadele ja lindudele. FOTO: Vikipeedia

EV 100 tähistatakse üle vabariigi erinevate ettevõtmistega aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Meie Maa veergudel olen lubanud tutvustada esialgu 50 taimeliiki, et inimesed saaksid taimi paremini ära tunda ja meelde jätta.

Seni olen maikuust alates saanud tutvustada järgmisi taimeliike: sinilill, kanakoole, kevadine seahernes, balti sõrmkäpp, suur soomukas, ussikeel, harilik moorputk, harilik kukesaba, tokkroos, seebilill, sigur ja sinine käoking.
Seekord on tutvustamiseks välja valitud must leeder, harilik sumahh ja harilik lumimari. Nimetatud liikidest on must leeder peaaegu kogu vegetatsiooniperioodi jooksul atraktiivne: varasuvel õitseb rikkalikult, sügisel kannab musti marjakobaraid. Sumahh ja lumimari on just sügisel kõige atraktiivsemad.

Eesti tuntud botaaniku ja dendroloogi Aleksei Paiveli (1929–2003) hinnangul on Kuressaarele kolm iseloomulikku taimeliiki must leeder, harilik sumahh ehk äädikapuu ja ruaani sirel.

Ei tea Eestis teist sellist linna, kus kasvaks nii rikkalikult musti leedreid ja äädikapuid kui Kuressaares. Ka kultuuriajaloolane, EKA rektor Mart Kalm alustas oma ettekannet „Mis on väärtuslikku Kuressaares” meeleolu loova pildiga, kus valgetes õites leeder naaldub lubjakivist aia kohal. Kuressaare Agenda 21 koostajad valisid programmi logoks musta leedri kobara.

Must leeder

Kuslapuuliste sugukonda kuuluv must leeder (Sambucus nigra) pärineb Euraasiast. Ta on levinud Eestis paiguti, kasvab 2–5 meetri kõrguse põõsana parkides ja aedades sagedamini Lääne-Eestis (rannikualadel ja saartel), mujal külmaõrn.

Mustal leedril on piklikmunajate sulglehekestega liitlehed, millel on ebameeldiv lõhn. Lehed on sügisel sidrunkollased või roosakad. Musta leedri õied on valged või peaaegu valged, lõhnavad tugevasti, suurtes lamedates ebasarikates.
Valgetest õitest küpsevad sügiseks sinakasmustad marjad. Musta leedri õitest valmistatakse jooke, näiteks leedriõiesiirupit. Leedriveini tehakse mustadest marjadest, mis on toorelt mürgised (nagu lehedki), leedrimarju kasutatakse meditsiinis ja kokanduses.

Kirjalikest allikatest leidsin väite, et leedripuu jook viib organismist välja liigse vedeliku, soodustades kehakaalu efektiivset alanemist. Linnakeskkonnast ei soovita koguda ei õisi ega marju.

Harilik lumimari

Põhja-Ameerikast on pärit kuslapuuliste sugukonda kuuluv harilik lumimari (Symphoricarpos albus), kes meie aedades ja parkides kasvab ilupõõsana. Lumimari on levinud hajusalt kogu Eestis, sagedamini Lääne- ja Põhja-Eestis.
Kuressaareski näeb lumimarja sageli hekitaimena, aga ka nendes aedades, mida regulaarselt ei niideta – nimelt ajab lumimari juurevõsusid ja tekitab võsastikke. Lumimarjad võivad kasvada kuni kolme meetri kõrguseks, tavaliselt on hekid 0,7–2 meetrit kõrged.

Lumimari on vähenõudlik taim, kes kasvab ka kehvemal mullal, on küllaltki külmakindel, talub hästi kärpimist ja ümberistutamist. Lumimarja lehed on ümarovaalsed pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised, karvased.
Lumimarja väikesed kellukjad õied on roosakad või punakad. Õitseb juunist oktoobrini ja sügisel (ka praegu) võib põõsalt leida nii roosakaid õisi kui vilju – valgeid atraktiivseid kerajaid marju.

Kui olla täpne, siis botaaniliselt on lumimarja viljad kaheseemnelised marjataolised luuviljad. Praegu on lumimarjahekid tänu valgetele marjadele väga ilusad ja see ilu püsib veel talvelgi – ta on ju lumimari!

Äädikapuu

Harilik sumahh ehk äädikapuu (Rhus typhina) on Põhja-Ameerika idaosast pärit 10–12 meetri kõrgune, meil enamasti 2–4 meetri kõrgune haljastuses väga levinud põõsas või ümara võraga madal puu. Teda kohtab mitmel pool Kuressaare koduaedades, aga ta on jõudnud ka linnast välja, maapiirkonda.

Oma võrratu värviküllase võraga – oranžist purpurpunaseni – on ta jäänud silma nii Karja kiriku lähedal kui Kuressaare-Kihelkonna tee ääres. Aga küllap kasvab ta mujalgi.

Äädikapuu lehed on lõunamaiselt lopsakad, kuni 60 cm pikad. Lehekesi on paaritusulgjas liitlehes 11–31, lehed on pealt tumerohelised, alt karvased, sügisel punased.

Äädikapuu õitseb juunis-juulis. Ta väikesed rohekas-kollased õied, mis ei ole silmatorkavad, paiknevad tihedates 10–20 cm pikkustes pööristes. Septembrikuuks arenevad õitest herneterasuurused luuviljad, mis on kaetud tihedalt punaste karvadega.

Äädikapuud kaunistavad punased „küünlad”, mis püsivad puul kevadeni. Aednikele meeldib sumahhi vähenõudlikkus kasvutingimuste suhtes, kuid mitte see, et ta annab hästi juurevõsu.

Kirjalikud allikad teatavad, et viljakatet kasutatakse toidulisandites. Kui keegi teab, kuidas kasutati äädikapuu viljakatet äädika kõvendamiseks, võiks sellest autorile teada anda.

Täna loetuimad
Perekondlik (2)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (2)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (12)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (3)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (5)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (4)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (29)
Perekondlik (2)
Kommentaarid
Tuba, kus maailm muutub paremaks (12)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (12)
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (22)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (5)
Särjepüük algas mullusest kuu aega varem (4)
Nelja maakonna naiskodukaitsjad õppisid evakuatsiooni (5)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (2)
Suurkujud saavad soojad sallid ja mütsid (10)
Rahvas, rahvus, riik (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud