[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 12. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Loodus

Seebilill, sigur ja sinine käoking
Autor: Maie Meius
Laupäev, 22. september 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

EV 100 tähistatakse üle vabariigi erinevate ettevõtmistega aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Meie Maa veergudel olen lubanud tutvustada esialgu 50 taimeliiki, et inimesed saaksid taimi paremini ära tunda ja meelde jätta.

Seni olen maikuust alates saanud tutvustada järgmisi taimeliike: sinilill, kanakoole, kevadistest seahernes, balti sõrmkäpp, suurt soomukas, ussikeel, harilik moorputk, harilik kukesaba ja tokkroos.

Seekord on tutvustamiseks välja valitud (harilik) seebilill, sigur ja sinine käoking.
Valiku peamine kriteerium on, et need liigid kasvavad sageli teede ääres ja autoaknast vaatajale jäävad suure tõenäosusega silma. Loodetavasti tekib mõnel ka küsimus – mis selle taime nimi küll olla võiks?

Loodus on nüüd, septembris suvisest kuivusest toibunud ja pakub rohkelt silmailu seal, kus teeääri pole enam niidetud.

Mitmelgi pool on teede ääres rõõmsalt kasvamas siniseõielised sigurid, leekivpunased moonid, kollane lutsern, ristirohi, hobumadar, sügisene seanupp, lilla põldjumikas, aasristik ja arujumikas, valgeõielised taimed: pusurohi, mesikas, raudrohi, harilik porgand jne.

(Harilik) seebilill (Saponaria officinalis)
on Eestis tavaline, kuid mitte kodumaine liik, kes kasvab sageli koduaedades ja parkides ilutaimena, metsistunult vanadel kalmistutel, inimasustuse ümbruses, teeäärtes. Seebilille näeb kasvamas ka kunagistel koduasemetel, tähistades sealset elu minevikus.

Seebilill kuulub nelgiliste sugukonda seebilille perekonda, ta on mitmeaastane suvehaljas 40–70 (90) cm kõrgune rohttaim. Seebilille õied on sarnased floksi õitele, kroonlehed on valged kuni heleroosad või õrnlillad ja on eriti lõhnavad õhtuti.

Sageli on seebilillel täidisõielised õied. Rohked õied on koondunud varre tippu tihedatesse õisikutesse, mis koos vartega moodustavad tiheda puhmiku. Seebilill on vähenõudliku ilulillena haljastuses väärtuslik seepärast, et ta õitseb kaua: õitsemine algab juunis ja veel septembrikuus võib teda õitsemas näha.
Olen teda märganud kasvamas mitmel pool maanteede ääres, näiteks Kuressaarest Mustjala suunas sõites, kuid foto tegin Järise piirkonnas metsatee veerel kasvavast seebilillepuhmast.

Seebilille rahvapärased nimed on nelgid, talinelk, talituhlid, seebijuured. Kirjanduses on andmeid selle kohta, et seebilille risoome ja juuri on kasutatud seebi aseainena, kuid ka rahvameditsiinis mitme tervisehäda puhul. Lapsepõlves võtsin seebilille varsi lehtedega ja vees hõõrudes sai tekitada vahtu. Ka mõru vahulille (Polygala amara) taimed tunduvad hõõrudes „seebistena“ (saponiinide tõttu).

Sigur
Ka sigur (Cichorum intybus) pole meie põline looduslik taimeliik. Teda kasvatati Eesti taluaedades kultuursordina ja sealt ta jõudis ka loodusesse. Eestis esineb ta kultuuris metsistunult ja tulnukana.

Sigur kasvab peamiselt umbrohuna teeservadel, põldudel, kraavide ääres, inimasustuse läheduses jäätmaadel, aga ka aedades kultuurtaimena. Taimel on tugev lihakas kibedamaitseline harunenud juur, mida kasutati kohvi aseainena. Kui siguri juured ära kuivatada ja peeneks jahvatada, saab pruuni „kohvipulbri“.
Paljudele on ilmselt tuttav sigurikohv, mida joodi aastakümneid tagasi, sest maailma troopilistes piirkondades kasvatatav kohv polnud siis meile kättesaadav.

Harilik sigur kuulub korvõieliste sugukonda siguri perekonda. Eluvormilt on sigur 0,4–1,2 (1,5) kõrgune rohttaim. Siguril on helesinised, harva roosakad või valkjad õied, mis moodustavad korvõisiku. Õisikutes on ainult keelõied, putkõisi neis pole, õied asuvad varrel olevate lehtede kaenlas lühikestel raagudel. Sigur on hea meetaim, ta noored lehed sobivad kasutada salatina.
Sinine käoking
(Aconitum napellus)
on tulikaliste sugukonda käokinga perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Nii nagu teisedki tulikalised on ka sinine käoking mürgine taim, teda peetakse isegi Euroopa üheks mürgisemaks taimeks.

Nii käokinga maapealsed osad kui ka juured sisaldavad mürgist toimeainet akonitiini, mis verre imendudes mõjub vegetatiivsele närvisüsteemile. Teatakse ka üksikuid mürgistusjuhtumeid, mil lapsed on sinist käokinga uudishimust näsinud.

Õnnetusi on kirjeldatud nii: kingakujaline õis meenutab koos kroonlehtedest tekkinud nektarimahutitega vankrikest koos kahe hobusega. Neid mänguks noppides satub mahl kätele, imbub läbi naha ja nii võibki õnnetus tekkida.
Arstidel õnnestub inimest käokinga mürgistusest harva päästa. Mürgisusele vaatamata on sinine käoking Eestis ikka kuulunud talude juurde.

Eelmisel aastal Kiruma kandis seenel olles juhtusin kokku sinise käokingaga, neid oli seal isegi kaks suurt puhmast. See tundus pisut üllatav. Sinine käoking ja metsas! Siis aga hakkasid kõrge rohu seest paistma vanad palgid – seal oli olnud kellegi kodu, ja käoking õitses sellele vaatamata, et talu enam polnud…
Sinine käoking on 50–150 cm kõrgune rohttaim sõrmjaguste lehtedega. Ta 2–3 cm pikkused kingakujulised õied on ebakorrapärased violetsed, harvem sinised, valkjad, lapilised. Õie ülemine õieleht on kiiverjas, paaditaoline või poolkerajas. Õied moodustavad varre ladvas tiheda kobara. Sinine käoking puhkeb õitsele kesksuvel. Sinist käokinga kasutatakse rahvameditsiinis ravimtaimena.
Ta rahvapärased nimed on kassipätid, kingalill, kalevikübar, aidamehed, ingliking, raudkübar, tormikübar jt.

Kollane käoking (A.lasiostomum) on väga haruldane taimeliik, ta kasvab Eestis teadaolevalt vaid ühes kohas. Kirjanduses leidub andmeid, et kollase käokingaga on germaani rahvad hävitanud hunte.

Filmis „Mehed ei nuta“ otsiti aas-käokinga, kuid mida pole, seda pole!

Maie Meius

Täna loetuimad
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (6)
Margus Vaher avaldab, kuidas naisi tõeliselt õnnelikuks teha  (2)
Autod on saatanast! Tõsi või!? (24)
Kaali kraatri taristu tehakse korda (2)
Jaaniroos võitis konkursil peapreemia (2)
Õpilaste polaarviktoriin viib võitjad Arktikasse
Selgusid lauatennise karikavõitjad (3)
Ohvriabi konverents keskendub seksuaalvägivalla teemale (11)
Tänak: peame lootma legendile (3)
Tuleviku Kompassi fookuses on inseneeria
Muusikakooli noored esinesid festivalil
Risto Lillemets on 2019. aasta nominent
Mattias Tass alustas Ameerikas võidukalt
Kontrast jõuab Tartusse (1)
Nädala loetavuse top 5
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Pereansamblid pidasid festivali
Väärikate konverents tõi täismaja (9)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (18)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (6)
Kommentaarid
Tänak: peame lootma legendile (3)
Ohvriabi konverents keskendub seksuaalvägivalla teemale (11)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (18)
Autod on saatanast! Tõsi või!? (24)
Selgusid lauatennise karikavõitjad (3)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (6)
Kontrast jõuab Tartusse (1)
Jaaniroos võitis konkursil peapreemia (2)
Kaali kraatri taristu tehakse korda (2)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud