[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 24. oktoober 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Loodus

Moorputk, kukesaba ja tokkroos
Autor: Maie Meius
Laupäev, 11. august 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Kaunid kõrgusesse püüdvad tokkroosid Rönne linna tänavatel. Foto: Maie Meius

EV100 tähistatakse üle vabariigi erinevate ettevõtmistega aprillist 2017 kuni veebruarini 2020.

Meie Maa veergudel olen lubanud tutvustada esialgu 50 taimeliiki. Selle lubaduse täitmisega alustasime 19. mail, kui meie kevadlilledest sinilillest, kanakoolest ja kevadisest seahernest pikemalt kirjutasin.

Juunikuu viimase kuupäeva looduse leheküljel tutvustasime kolme taimeliiki: kahte suhteliselt haruldast kaitstavat taimeliiki, balti sõrmkäppa ja suurt soomukat, ning päris tavalist siniseõielist ussikeelt.

Täna tutvustan augustikuus autoaknast välja vaatajatele äratundmiseks kahte pilkupüüdjat taime – teiste taimede seast välja paistvat kõrgekasvulist moorputke, kes kasvab sageli kuivade teeservade vahetus läheduses, ja sageli teest veidi kaugemal niiskemates kasvukohtades kasvavat erksavärvilisest kukesaba ning taluaia lillena kasvavat tokkroosi.

Harilik moorputk (Pastinaca sylvestris) kasvab sageli tee äärtel, kuivadel niitudel, jäätmaal ja prahipaikadel. Ta on kaheaastane suvehaljas kuni meetri kõrgune sarikaliste sugukonda moorputke perekonda kuuluv üleni kollakasrohelise värvusega rohttaim.

Moorputke rohekaskollaste kroonlehtedega õied on koondunud sarikatesse, mis omakorda moodustavad liitsarika. Ühtki teist sellistes toonides putkeliiki meil ei kasva.

Moorputk õitseb juulis ja augustis, see taimeliik on tavaline kogu Eestis, levides ka Hiiumaal ja Saaremaal. Inimestele moorputkest suurt kasu ei ole, kuid tolmeldavad putukad saavad temalt nektarit.

Mõned aastad tagasi kutsuti mind soomlastest estofiilidele, kelle hulgas oli Soome endine president Tarja Halonen, diplomaat Jaakko Kalela abikaasa Airaga jt, tutvustama Saaremaal kasvavaid orhideesid ehk käpalisi.

Kohtusime huvilistega Loode tammikusse suunduva tee alguses. Loodushuviliste estofiilide esimene küsimus oli „Mis taim see on?“. See küsimus polnud orhideede kohta.

Nendele oli jäänud teeäärtes silma kollakasroheline aedtilli meenutav taim. Sama liiki nägid nad kohe bussist väljudes Loode tammiku parkla kõrval kergtee ääres. Moorputk oli see tähelepanu äratanud taim!

Harilik kukesaba (Lythrum salicaria) on rohttaim kukesabaliste sugukonna kukesaba perekonnast. Taime varred on püstised, peaaegu neljakandilised, taimeliigi kõrgus on 30–100 cm.

Hariliku kukesaba kuue kroonlehega õied on suured pikkades kobarjates lehistunud õisikutes ja roosakas-lillad (ka karmiinroosadeks peetud) – selle värvuse tõttu on teda ka orhideeks peetud. On ju orhideeliste hulgas palju lillade õitega liike.

Harilik kukesaba kasvab niisketel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel. Eestis on ta tavaline taimeliik, kes alustab õitsemist juulis ja lõpetab septembris. Kukesaba külastavad nii liblikad kui mesilased: ju tal on siis neile putukatele midagi anda!

Pika õitsemisaja tõttu on teda ka koduaedadesse toodud.
Harilikku tokkroosi (Alcea rosea) tunneme enamasti kui armsat talulille, kes võib kasvada isegi kuni kolme meetri kõrguseks. Tokkroosi suured ja kaunid liht- või täidisõied on roosad, punased, violetsed, valged või kollased.

Õied asetsevad kahe-kolme kaupa lehekaenaldes, moodustades pika hõreda õisiku. Ühel taimel võib kirjanduse andmeil puhkeda rohkem kui 100 õit.
Aga need talulilled sobivad hästi ka linnamajade juurde. Suve keskel käisime Saaremaa Merekultuuri Seltsi huvireisiga Bornholmi saarel.

Jalutasime Rönne linnas, kus saime suure tokkroosi-elamuse: pea igas tänavas, kohe majade kõrval kõnniteedel, kasvas rohkesti tokkroose.
Nende lillede jaoks oli kõnniteeplaatides või munakivide vahel tänavasillutise ja maja vundamendi vahel üpris vähe ruumi, kuid nad kasvasid ja õitsesid uhkesti.
Kuidas nad seal küll suudavad kasvada, jäi mulle arusaamatuks. Pöördusin Tallinna botaanikaaia raudvara, botaanik Urmas Laansoo poole selgituse saamiseks, saatsin ka tokkroosidest foto.

Urmas vastas: „Tokkroosid on Euroopas populaarsed haljastustaimed, nende hulgas on nii lühiealisi kui mitmeaastaseid liike ja sorte. Tokkroosil on sügavaleulatuv juurestik, ta saab hakkama ka kehvemates oludes.
Tokkroos võib ka isekülvi anda, kuid enamasti ikka inimesed külvavad ja kasvatavad taimed seemnetest.

Tokkroose on erinevaid, need fotol tunduvad olevat kaheaastased, sest vegetatiivseid võsusid ei paista. Mitmeaastasel taimel on lisaks õitsvatele võsudele ka ainult lehtedega vegetatiivsed võsud.”

Tokkroosile meeldib soe, päikeseline kasvukoht ja hea rammus muld. Aiandusteadlase Toivo Niibergi andmeil on tokkroos ravimtaim, mis aitab mitmete tervisehädade korral, ja terve taim on söödav.

Jaapanis Kyotos peetakse 15. mail tokkroosi festivali Aoi matsuti.

Maie Meius

Täna loetuimad
Vald ei saa pakutud miljonit vastu võtta
Kesklinnas Hiina graniitplaate ei kasutata
Kuressaarest ei saa 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna
JUHTKIRI - Endale otsa vaatamise aeg (1)
Saaremaa saab üks-kaks Omniva pakiautomaati juurde
Politsei kontrollis juhtide kainust
Soome pillilaager tekitas noortes huvi muusika vastu
Haldusreformi arengusuunad  (1)
Margus Vaheril ilmus esimene raamat
Külavanemate suurfoorum tulekul
Vald tahab tööle võtta võlanõustaja
Lugeja küsib, jurist vastab
Saare memmede kontserdireis Lääne-Virumaale
Vähenenud töövõimega inimesed maakonnas on tööturul aktiivsed
Merepäästjad õpetavad spaas vee- ja jääohutust
Nädala loetavuse top 5
Kuressaare saab veel ühe teise ringi riiete poe (6)
Õllepruulijate vaheline vimm ei rauge (2)
Auto läks omaniku visatud suitsukonist põlema (3)
Kolme päeva jooksu võitsid Nikolajev ja Kuslap
Auriga keskus sai kümneaastaseks
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (91)
Haldusreformi arengusuunad  (1)
JUHTKIRI - Endale otsa vaatamise aeg (1)
Saaremaa vallal sai aasta täis (10)
Õllepruulijate vaheline vimm ei rauge (2)
Saaremaa kalleima mõisa hind langes kordades (1)
Augustikuisel leidmiste teel: Enda Naaber Nipsusti luulekogu (1)
Auto läks omaniku visatud suitsukonist põlema (3)
Aive Kesküla on aasta põllumees 2018 kandidaat (1)
Vingugaasianduri olemasolu võib päästab elusid (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud