[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 14. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Loodus

Uus liblikas käsnalainelane tõi kaasa haiguse
Autor: Teet Ruben, Jaan Viidalepp, Alar Viidalepp
Laupäev, 14. juuli 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Liblikaga kokkupuute tagajärel tekkis käsivarrel nahaärritus ja hommikuks sügeles kogu rindkere. FOTO: Aare Lindt

Käsnalainelane (Lymantria dispar Linne, 1758) lainelaste (Lymantriidae) sugukonnast on Euraasias ja sissetooduna USA-s laialt levinud metsakahjur. Omapärane selle poolest, et tema isased ja emased liblikad on erinevalt värvunud.

Isased liblikad on väiksemad kui emased, nende sügavpruunidel tiibadel on tumepruun muster. Emased on hoopis kollakasvalged, teravapiirilise musta tiivakirjaga ja hästi tüseda kehaga. Teine metsakahjur samast sugukonnast, okkalainelane (Lymantria monacha Linne, 1758) on sarnase tiivakirjaga, kuid emaste liblikate tagakeha on punane pikalt väljaulatuva munetiga (liblikas paigutab munad puukoore pragudesse ja samblike alla) ja isased on mustvalged, tihti tuhkhallid.

Kliima üldisest soojenemisest on palju räägitud. Käsnalainelase eelistatum toit on tammelehed ning nii oli see liik senini levinud peamiselt metsastepi vöötmes ja metsavööndi lõunaosas. Soojemad talved on soodustanud lõunapoolsete putukaliikide levimist põhja poole. 2009. aastal leiti kaks L. dispar'i liblikat Lõuna-Eestist (M. Kruus, suul.) ning 2011. aasta augustis oli ta äkki olemas kuues paigas Saare- ja Hiiumaal. Järgnenud soojad talved võimaldasid sellel liigil Hiiu- ja Saaremaal paikseks jääda.

Teekond valmikuni

Käsnalainelase elukäik on järgmine. Pisikesed karvased röövikud kooruvad munadest kevadel, puude lehtimise ajal, ning ronivad puuvõrasse. Tuule käes oksalt kukkudes lasevad nad välja pika võrgendiniidi, mis nagu puri kannab rööviku allatuult teise puu või põõsani.

Röövikud kasvavad umbes kaheksa nädala jooksul täis, veedavad umbes kümme päeva nukuvõrgendis ja augustis kooruvad valmikud – isased veidi varem, emased veidi hiljem. Isased röövikud kestuvad kasvades neli korda, emased ka viiendat korda. Röövikud eelistavad tammelehti, ent nad ei jää hätta ka teistel puudel-põõsastel: käsnalainelaste röövikuid on registreeritud enam kui sajal taimeliigil.

Üks ablas emane röövik võib arengu kestel ära süüa ruutmeetri ulatuses lehepinda. Liblikate eluiga on lühike, emased paarituvad kohe pärast tiibade sirgumist ja nad hakkavad munema samal ööl.

Kui liblikat mitte häirida, siis muneb ta kogu oma tagavara ühte kämpu puutüvel, kleebib munad kokku ja katab selle kämbu tagakeha näärmete sekreedi ja tagakeha tipust eralduvate soomustega. Ühes kogumikus võib olla mitusada muna, see on puutüvel nagu käsn – siit ka käsnalainelase nimetus.
Linnud neid „käsnasi“ ei noki. Sekreet, millega kämp on kaetud, on nähtavasti neilegi toksiline. Ka röövikute karvad ja isegi niidikese otsas rändlevad pisikesed röövikud võivad inimese nahale sattudes kutsuda esile allergilise reaktsiooni.
Käsnalainelase levikut ja arvukuse muutusi seiratakse. Möödunud aasta 16. augusti soojal ööl oli üks lepidopteroloog valguspüügil Harilaiu kaelas.

Erandlik juhus

Lampide juurde lennanud käsnalainelased otsisid munemiseks sobivaid kohti. Üks neist puges mehele varrukasse, takerdus küünarnuki juures ja hakkas rabelema. Kulus ligi minut kuni sai ta maha raputada. Õndlapiirkond hakkas sügelema, ärritus levis käsivarrele (fotol) ning hommikuks sügeles kogu rindkere.

Külma veega õnnestus seda allergilist reaktsiooni vaid veidi leevendada. Kodusel ravil viinakompresside ja kortikosteroididega (geel ja tabletid) sai sügelusest neljandaks päevaks lahti.

Nii lähedane kontakt munema kippuva emase käsnalainelasega on muidugi erandlik juhus, võib-olla esmakordne Euroopas. Kesk-Euroopas on enamus põhjalikumalt kirjeldatud kõrvetusjuhtumitest olnud lastel ja koertel tingituna kontaktidest rännakkedriklaste (sugukond Thaumatoporidae) röövikutega.

Liblikate või röövikute tekitatud allergilist reaktsiooni tunnevad dermatoloogid kui lepidopterismi. See haigus esineb eeskätt troopikamaades, põhjustajateks kas õõpabusilmlaste (Saturnidae) või sellele lähedastesse sugukondadesse kuuluvate liikide röövikud ja valmikud.

USA-s ja Jaapanis on kirjeldatud ka lepidopterismi epideemiaid seoses käsnalainelase kahjustuskolletega. Rännakkedriklaste toksiini on iseloomustatud kui „proteiinide kokteili, mis sisaldab thaumatopoeiini, histamiini vabastavat toksiini“.

Puudelt kukkunud röövikud või nende tuules kanduvad karvad võivad põhjustada allergilist reaktsiooni. Selliste kõrvetuste ravi on tavaliselt toetav, ainult toksiini sattumisel silma või hingamisteedesse on vajalik EMO-sse pöördumine ja süsteemne ravi.

Nahaärrituse puhul on soovitatav seda kohta pesta vee ja seebiga, kuivatada tupsutades, mitte hõõrudes. Nahasse haakunud karvu või soomuseid võib eemaldada mingi teibiga. Nahaärritust saab leevendada jahutades seda kohta külmakoti või viinakompressidega, õrnemal nahal külma vee kompressidega.
Nahaärritust saab efektselt vaigistada kortikosteroide sisaldavate geelide ja antihistamiini tablettidega; mõlemaid saab apteegi käsimüügist.

Täna loetuimad
Roolijoodik sõitis vastu posti  (1)
Võla katteks müüki pandud ärihoone hind langes
Jõulupreemia suurus valdades on 100 eurot
Harilaiu poolsaarele tõkkepuud ei panda (4)
Atko ei ole rahul bussiliinide hanke tingimustega (3)
Meie Maa ajakirjanik käis Briti suursaadiku vastuvõtul
13 kooli õpilased joonistasid Saaremaad
Ott Lepland oskab nägusid vahetada
Lustlik lõõtsakontsert
Kata-Riina Luide – mina ja Hiiumaa
Kohtumine aaraga
Viikingid ootavad kolmandal advendil külalisi
Millest kõneleb 2019. aasta riigieelarve
Kild killu kõrvale
Kärdla vastremonditud nukuteatris saab tsirkust
Nädala loetavuse top 5
Parvlaeval hangus pardakaamera
Tänasest uus bussiliin
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele
Knutbuss lõpetab Tallinna-Kuressaare liinil (2)
Roolijoodik sõitis vastu posti  (1)
Kommentaarid
Harilaiu poolsaarele tõkkepuud ei panda (4)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (774)
Sõrve tuletorni avamine pälvis aasta merelise teo tiitli (2)
Knutbuss lõpetab Tallinna-Kuressaare liinil (2)
Roolijoodik sõitis vastu posti  (1)
Endine praamiparun alustab uue firmaga laevandusäris (3)
Toomas Takkis: hea õpetaja saavutab häid tulemusi ka tavaliste õpilastega (54)
Atko ei ole rahul bussiliinide hanke tingimustega (3)
JUHTKIRI - Taas hullemaks (10)
Kalurid loodavad kormoranimunade hävitamisele (88)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud