[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 25. aprill 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930




Loodus

Igakevadine probleem seoses rändlindudega
Autor: MM
Laupäev, 21. aprill 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kevadise suurrände ajal tekitavad haned, lagled, luiged ja sookured põllumeestele ulatuslikku majanduslikku kahju.

Mida ette võtta kahju ärahoidmiseks, sellele ühest lahendust ei ole. Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni hinnangul on lindude tapmine kevadrändel kasutu ja sügavalt ebaeetiline.

Nii Eesti kui ka Euroopa loodushoidjad on seisukohal, et paljunemiseks valmistuvaid isendeid ei tapeta ega takistata nende paljunemise võimalusi. See tähendab, et kevadrände ajal ei peeta neile jahti, pesitsusajal ei lõhuta nende pesasid.

Eesti ornitoloogiaühing mõistab, et põllumehed on tõsiselt mures lindude tekitatud kahjude pärast. Samas ei anna nad jahimeestele kergekäeliselt nn rohelist tuld lindudele massiliseks jahipidamiseks.

Viimane võib tulla kõne alla suure kaalumise tulemusena olukorras, kui lindude poolt tekitatud kahju viljasaagile ja näiteks kalastuspiirkondadele on eriti ulatuslik, seejuures muid lahendusi kahju ärahoidmiseks ei ole.

Eesti ornitoloogiaühing jääb endale kindlaks, et kevadine linnujaht ei ole lahendus põllukahjude vähendamiseks.

Põllumehed küll kasutavad erinevaid peleteid, kuid millega mõne aja pärast linnud harjuvad. Tõhusad on automaatsed gaasipüstolid, aga nende puhul on puuduseks, et kõik põllupidajad neid ei kasuta ning linnud lendavad põllule, kus neid ei hirmutata.

Otsiti lahendusi

16. aprillil toimus maaelukomisjoni istung, kus arutleti haneliste poolt põllumajandusele tekitatava kahju vähendamise võimalusi.

„Maaelukomisjoni istungile kogunesid erinevad osapooled, et arutada põllumeestele kevadist rändlindude tekitatud kahju ja saagi kaitsmiseks kevadise heidutusjahi lubamist. Taolise heidutusjahi lubamine Eestis ei oleks pretsedent, seda lubab meie lähiümbruse riikidest näiteks Rootsi,” kirjutab põllumajandusportaal.

„Põllumehed ei ole looduse vaenlased ja tahavad elada loodusega kooskõlas – põllumajandus on tegevusala, mis sõltub väga palju loodusest endast ja sellest, et seal valitseks tasakaal. Viimastel aastatel rändel olevate haneliste arvukuse tunduvat suurenemist on tunnistanud nii ornitoloogid kui põllumehed.

See nõuab põllumajandustootjalt põldude kaitsel aasta-aastalt üha enam energiat, aega, ressurssi ning järjepidevust,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen Põllumajanduse portaalile.

Kreeni sõnul on jahiseadusega antud keskkonnaametile õigus korraldada jahipidamist uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks väljaspool jahiaega.

Heidutusjahi lubamine oleks praeguses olukorras põllumeestele vaata et ainuke õlekõrs kahjude ennetamiseks, kuna kõikide muude heidutuste mõju on oluliselt langenud.

Haneliste jaht on Eestis lubatud 20. septembrist kuni 30. novembrini. Seejuures on tähelepanuta jäänud aga kevadiste rändlindude arvukus, mis ületab taluvuse piiri, põhjustades põllupidajatele ulatuslikku kahju. Jääb saamata tulu, halveneb konkurentsivõime, ohus on töökohad ja niigi habras maaelu tervikuna.

Samas on enamik põllumehi võtnud endale kohustuse pidada kinni keskkonnasõbraliku majandamise ja veeseaduse nõuetest, kus sätestatakse kohustus külvata 30 protsendile oma haritavast pinnast mõni talikultuur. Sarnane on olukord ka kultuurrohumaadega.

Lindude tegevuse tõttu kurnatud taimik annab poole vähem saaki. Nii tekib olukord, kus põllumees saab esimest siloniidet teha tunduvalt hiljem kui peaks ja põllult või rohumaalt saadakse vananenud ja toitainevaene niide, mis kajastub piima hulgas ja kvaliteedis ning loomade tervises.

Täna loetuimad
Prügiteema tekitas komisjonis elava arutelu
Välja tuli Meie Maa toimetaja 84 aastat vana töötõend
Lepiku talu lambafarmi tegemistest
Laupäeval toimub avatud kalasadamate päev
Kuidas kaotada elu maal?
Mikro- ja väikeettevõtjate toetusest
Iisraeli riigi madaldumine
Jumal annab alandlikele armu
Maamessil osaleb 13 Saaremaa ettevõtet
Küberpätid tegid mullu ligi veerand miljoni eest kahju
Linnuses tuleb arheoloogia teabepäev
Saaregurmee ja Lahhentagge noppisid tiitlid
JUHTKIRI - Ajalooline üllatus
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Purjus juht sõitis autoga teeviida puruks (4)
In memoriam ÜLO KOLLO (23.09.1937 - 18.04.2019) (1)
Saaremaa Muuseumi personal sai täiendust (3)
Leisi teenuskeskust hakkab juhtima Tuuli Pärtel  (6)
Saarlased riigikogu komisjonides  (7)
Kommentaarid
Leisi teenuskeskust hakkab juhtima Tuuli Pärtel  (6)
In memoriam ÜLO KOLLO (23.09.1937 - 18.04.2019) (1)
Volikogu eestseisus ei toetanud pikka rendivabastust (10)
GoBus võitis maakonna bussiliinide hanke (5)
Kogukond ei soovi Üüdibele taastuvenergia jaama (4)
Salapärane annetaja kinkis elustamislaua soetamiseks 10 000 eurot (2)
Valitsusvastutust kandma hakkav kolmikliit seisaks kõigi Eesti inimeste eest (5)
Jüriööl süüdati Saaremaal 61 tõrvikut (1)
Leisi saab maikuust uue apteekri (1)
Nöges – vägi, mis toob kogukonna kokku  (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud