[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 17. august 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Loodus

Igakevadine probleem seoses rändlindudega
Autor: MM
Laupäev, 21. aprill 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kevadise suurrände ajal tekitavad haned, lagled, luiged ja sookured põllumeestele ulatuslikku majanduslikku kahju.

Mida ette võtta kahju ärahoidmiseks, sellele ühest lahendust ei ole. Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni hinnangul on lindude tapmine kevadrändel kasutu ja sügavalt ebaeetiline.

Nii Eesti kui ka Euroopa loodushoidjad on seisukohal, et paljunemiseks valmistuvaid isendeid ei tapeta ega takistata nende paljunemise võimalusi. See tähendab, et kevadrände ajal ei peeta neile jahti, pesitsusajal ei lõhuta nende pesasid.

Eesti ornitoloogiaühing mõistab, et põllumehed on tõsiselt mures lindude tekitatud kahjude pärast. Samas ei anna nad jahimeestele kergekäeliselt nn rohelist tuld lindudele massiliseks jahipidamiseks.

Viimane võib tulla kõne alla suure kaalumise tulemusena olukorras, kui lindude poolt tekitatud kahju viljasaagile ja näiteks kalastuspiirkondadele on eriti ulatuslik, seejuures muid lahendusi kahju ärahoidmiseks ei ole.

Eesti ornitoloogiaühing jääb endale kindlaks, et kevadine linnujaht ei ole lahendus põllukahjude vähendamiseks.

Põllumehed küll kasutavad erinevaid peleteid, kuid millega mõne aja pärast linnud harjuvad. Tõhusad on automaatsed gaasipüstolid, aga nende puhul on puuduseks, et kõik põllupidajad neid ei kasuta ning linnud lendavad põllule, kus neid ei hirmutata.

Otsiti lahendusi

16. aprillil toimus maaelukomisjoni istung, kus arutleti haneliste poolt põllumajandusele tekitatava kahju vähendamise võimalusi.

„Maaelukomisjoni istungile kogunesid erinevad osapooled, et arutada põllumeestele kevadist rändlindude tekitatud kahju ja saagi kaitsmiseks kevadise heidutusjahi lubamist. Taolise heidutusjahi lubamine Eestis ei oleks pretsedent, seda lubab meie lähiümbruse riikidest näiteks Rootsi,” kirjutab põllumajandusportaal.

„Põllumehed ei ole looduse vaenlased ja tahavad elada loodusega kooskõlas – põllumajandus on tegevusala, mis sõltub väga palju loodusest endast ja sellest, et seal valitseks tasakaal. Viimastel aastatel rändel olevate haneliste arvukuse tunduvat suurenemist on tunnistanud nii ornitoloogid kui põllumehed.

See nõuab põllumajandustootjalt põldude kaitsel aasta-aastalt üha enam energiat, aega, ressurssi ning järjepidevust,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen Põllumajanduse portaalile.

Kreeni sõnul on jahiseadusega antud keskkonnaametile õigus korraldada jahipidamist uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks väljaspool jahiaega.

Heidutusjahi lubamine oleks praeguses olukorras põllumeestele vaata et ainuke õlekõrs kahjude ennetamiseks, kuna kõikide muude heidutuste mõju on oluliselt langenud.

Haneliste jaht on Eestis lubatud 20. septembrist kuni 30. novembrini. Seejuures on tähelepanuta jäänud aga kevadiste rändlindude arvukus, mis ületab taluvuse piiri, põhjustades põllupidajatele ulatuslikku kahju. Jääb saamata tulu, halveneb konkurentsivõime, ohus on töökohad ja niigi habras maaelu tervikuna.

Samas on enamik põllumehi võtnud endale kohustuse pidada kinni keskkonnasõbraliku majandamise ja veeseaduse nõuetest, kus sätestatakse kohustus külvata 30 protsendile oma haritavast pinnast mõni talikultuur. Sarnane on olukord ka kultuurrohumaadega.

Lindude tegevuse tõttu kurnatud taimik annab poole vähem saaki. Nii tekib olukord, kus põllumees saab esimest siloniidet teha tunduvalt hiljem kui peaks ja põllult või rohumaalt saadakse vananenud ja toitainevaene niide, mis kajastub piima hulgas ja kvaliteedis ning loomade tervises.

Täna loetuimad
Kauaoodatud kukeseened on tõstnud pead (1)
Pärsama lasteaia direktoriks sai Liis Madisson
Kuressaares kasvas plahvatuslikult salasigarettide osakaal (2)
Saaremaal on kolm inimest petukirjade ohvriks langenud
Vallavalitsus hakkab arendama sotsiaalteenuseid (2)
1944 – Eesti paadipõgenike tõeline lugu (14)
Saikla-Nõmme kalmistutee sai osaliselt mustkatte
Edukontor – piirideta ja sõltumatu töökeskkond
Orissaare kodukohvikute päev läks korda
70-aastane staadion pakub torti ja sportlikku hasarti
Kolmas Salme Viikingiturg keskendub puutööle
RKAS kuulutas välja Kuressaare riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi (3)
Kaks päeva südasuvisel Eestimaal
Dirigent: Väikeste kohtade publik oskab hinnata
Päev tagasitee otsijaile
Nädala loetavuse top 5
Hooletu parkimine tekitas küsimusi (7)
Saaremaa VK-ga liitub Robin Alba
Kaluritepäeva hiigeltoetus kütab kirgi (20)
Muhus põles saun
Kuiv suvi jätab paljud kaevud veeta (2)
Kommentaarid
1944 – Eesti paadipõgenike tõeline lugu (14)
Kauaoodatud kukeseened on tõstnud pead (1)
Kaluritepäeva hiigeltoetus kütab kirgi (20)
Kuressaares kasvas plahvatuslikult salasigarettide osakaal (2)
Saaremaa esimene hoolduskoordinaator on Mare Naaber (2)
Käsitööst, sääskedest ja lendurivormist (2)
Vallavalitsus hakkab arendama sotsiaalteenuseid (2)
Kui unustada halb, siis takkajärgi mõjub naljakalt (56)
RKAS kuulutas välja Kuressaare riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi (3)
Risto Laanet unistab omaenda väikesest ja hubasest söögikohast (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud