[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 17. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Loodus

Kink meie loodusele
Autor: Leo Filippov
Laupäev, 17. veebruar 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eesti riik on oma rahvale teada andnud ministeeriumide veebilehtede lingil “Eesti Vabariik 100”, et sajanda sünnipäeva fookuses on lapsed ja noored.

Loogiline, see on rahvana ja kultuurina püsima jäämise oluline eeldus ja tegur. Paraku edasi mõeldes ja nähes ning teades, mis viimasel ajal toimub ja mida ning kuidas kavandatakse “suuri tegusid” loodusesse Eestimaal, siis on põhjust enamaks muretsemiseks.

Riigi juubelisõnumis on üldse jäänud esile toomata inimeste eluks ja arenguks kõige olulisem – see on Loodus. Kõik see, mille on inimese elamise eeldusena loonud Looja.

Aina rohkem elanikke vaatab küsivalt riigi poole. Kuhu oleme riigina ja rahvana liikumas mitmete nende majandus- ja kultuuriprotsessidega, millega on hakatud lagastama ja hävitama looduslikke väärtusi ja pärimuslikku omakultuuri Eestis.
 
Ministeeriumide kodulehtedel on olemas ka alalink “Teeme Eestile kingitusi”. Siit läheb mõte edasi, igaühel omamoodi... Vaadates tagasi aastakümnete, aastasadade ja aastatuhandete taha ning seda seoses Eestis elanud inimeste, perede, kogukondade, tervete põlvkondade ja nende osaga oma kodumaa loodus-, kultuuri- ja ajaloos ning oma eluga toimetulekus.

Selgub, et kõik see on olnud ja on ka praegu otseselt seotud loodusega, teadlaste keeles ökosüsteemidega. Tänu isereguleeruvatele looduslikele ökosüsteemidele on inimesel üldse võimalik ja mõtet elada.

Seetõttu on paljude eestlaste ja eestimaalaste mõte ning soov liikunud selleni, et kingime oma kodumaale sellise looduskeskkonna, mille oleme saanud pärandusena eelnevate põlvkondade tarkadest valikutest.

Et saaksime ka edaspidi uhkusega ja südamest öelda: “Ma armastan ja kaitsen oma Eestimaad, tema loodust, kodusid ja inimesi!”

Mõtisklemiskoht

Eesti ääremaid ähvardab mittekohaks kujunemine. Selle protsessi süvenemisel ja laienemisel võib kogu Eesti muutuda maailma kontekstis mittekohaks. Selliseks kohaks, kus ei soovita elada, kuhu ei soovita tulla, mille vastu huvi ei tunta ja mille saatuse üle keegi enam ei muretse.

Eestimaad on õnnistatud väga rikkaliku loodusliku mitmekesisusega ja rohkete loodusandide ning geograafilise asukohaga, kus võimsad loodusjõud ei ähvarda inimeste elamise lõpetamisega.

Kingituse teeme, kui märkame, võtame südamesse ega ole ükskõiksed loodusväärtuste lagastamise ja hävitamise suhtes. Süvenev ükskõiksus meie loodusmaastikul toimuva osas on varjatud, kohati aga otsene rünnak meie omakultuuri püsimise vastu.

Mõtiskleda tasub selle üle, mis on olulist eestlaste oma kultuuris ja tänu millele on õnnestunud eestlastel omal maal elada ja püsima jääda.

Juba üle 700 aasta tagasi hävitati uue kultuuri toomise nime all pühasid hiisi, pühasid puid, lõhuti kohalikele olulisi rändrahne ja lagastati elanikele tähenduslikke looduspaiku. Juba siis teati seda, et loodus ja maastik kujundab oluliselt inimeste mõtlemist, omakultuuri ja ellujäämise võimet.

Seepärast on edukates kultuurides läbi aja suudetud mõtestada ja väärtustada oma ümbrust, looduse mitmekesisust ja selle tähendust elukvaliteedile.
Loodusega kooskõlas ja rütmis elavad rahvad teavad looduse võimet ühendada, ergutada, lohutada, rõõmustada, mäletada ja aidata siinpoolsuses inimestel oma elu ning murega toime tulla. Loodusel on olnud eestlaste elamiskultuuris kandev ja määrav roll.

Teeme mõttes kingi

Kingituse teeme, kui Eesti iseseisvuse väljakuulutamise nädalal või kogu juubeliaasta jooksul leiame aega välja minna oma kodukoha loodusesse. Leiame ja avastame endale, oma perele ja sõpradele tähendusega koha meie looduses. On selleks siis puu, metsaosa, kivi, allikas, veesilm, rannaosa, imeline valge lumevaibaga aas, kohalik jääaja-aegne “mägi” või musta mullaga põllulapike, mis on toitnud paljusid põlvkondi peresid.

Kingime need loodusväärtused koos sooviga kõike seda hästi hoituna edasi pärandada oma järglastele, järgmistele põlvkondadele. See ei ole võimatu!
Inimene, praegu teadaolevalt ainsa elusolendina planeedil Maa, on võimeline ette nägema oma tulevikku ning vastavalt sellele ka käituma ja tegutsema. Inimesele on omane, et mida hoiame armastusega ja tarkusega südames, seda ka tahame ja suudame kaitsta.

Kingime mõttes meile olulise ja tähendusega loodusliku koha Eesti riigile ja riigi kaitse alla, nagu näeb ette Eesti Vabariigi põhiseadus. Sellised tähenduse ja mälestustega looduskohad aitavad elust rõõmu tunda, lastel kasvada ja areneda oma riiki hoidvaks ning kaitsvaks rahvaks.

Ilma kultuurilooliste loodusmärkideta, maamärkideta ja kohamäluta oleme rahvana hoopis vaesemad.

Läbi vahetute kontaktide loodusega, saadud ehedate elamustega ja tunnetega õpime armastama kaasinimesi, oma kodukohta, oma riiki.

Eesti põlisrahvaste omakultuuris on tõdetud ja kinnitatud, et kõike seda, mida on Looja ja Loodus loonud, ei tohi lagastada ega hävitada. Loodus õpetab lihtsalt, selgelt, tasakaalustatult arenema ja eluga toime tulema. Loodus annab elamise julgust!

Kingituse tegemiseks Eesti Vabariigile võtame mõtlemisaega endale, mõeldes siis oma vaimule, tervisele ja tulevikule. Kohtumisteni Eestimaa ainuomastel maastikel ja liigirikkas looduses paljude järgnevate põlvkondade jooksul!

Täna loetuimad
Pihtlas nähti haruldast lindu
Aasta Praktikant on Ashwath Venkatasubramamian
Väleda Päti üldvõidu said seekord Saarlased
Isamaa kinnitas valimisnimekirjad
Saarlase meeskond võitis lumesaha leiutusvõistluse
Saarlaste tähtpäevi 2019. aastal
Uus aasta võiks alata korras elukohaandmetega
Kevin Saar kutsuti Eesti koondisesse
Vollemeestele kodus kaks kaotust
JUHTKIRI - Lõpumärgid ja maailma liikumine
Kes meelitab inimesi vollesaali?
Aeg lubab ja Moskva räägib jultunult
Müürisepp võttis Väljakivilt revanši
Kaitseliidu vormid ja sümboolika raiuti raamatusse
Nädala loetavuse top 5
Pihtlas nähti haruldast lindu
Aasta Praktikant on Ashwath Venkatasubramamian
Väleda Päti üldvõidu said seekord Saarlased
Isamaa kinnitas valimisnimekirjad
Saarlase meeskond võitis lumesaha leiutusvõistluse
Kommentaarid
Kalurid loodavad kormoranimunade hävitamisele (89)
JUHTKIRI: Suletud teedest (12)
Harilaiu poolsaarele tõkkepuud ei panda (9)
Politsei karistas väidetavat koerte tulistajat rahatrahviga  (302)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (783)
Knutbuss lõpetab Tallinna-Kuressaare liinil (3)
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (413)
Kuressaare jõulukuusk aitab peremeheta loomadele kodu leida (1)
Maaomanik sulges Vareseranna tee (22)
Roolijoodik sõitis vastu posti  (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud