Peremees Aarne, kuidas hindad olukorda kartuli ja köögivilja koristamisel ja saagikusel?

„Hindan üldiselt heaks, kartul on 15. hektarilt ära veeretatud, veeretada on jäänud veel natuke peeti ja porgandit. Tänase seisuga (10. nov – toim) 50 sajandikku peeti ja hektar-poolteist porgandit. Porgandit oli kasvamas kaheksal ja peeti kolmel hektaril.

Saagikusest ei tahaks ma aga üldse rääkida, see võib teha nii head kui halba, kuna praegu tuuakse nii kahtlase hinnaga kaupa sisse, mis ei vasta mitte mingisugustele arvutustele. Mitte üks riik ei suuda nelja sendise kilohinnaga kartulit toota! Kõik peavad selle kasvatamiseks tegema meiega sarnaseid investeeringuid seemnele, väetisele ja muule. Sellise müügihinna juures peaks Poola kartuli saagikus olema sada tonni hektarilt,” vastas Aarne Põri.

„Ütlen nii, et meil olid saagid ilusad, aastate võrdluses üle keskmise. Porgand palju üle keskmise, peet ja kartul üle keskmise, aga teravili jäi alla keskmise. Nisu läks suuresti roostehaiguse nahka. Samas põlduba oli üle keskmise, kuna meie põld jäi lindude poolt kahjustamata.”

Seda valgukultuuri oli talul kasvamas 22-l hektaril, mis kuivatamise järel saadetakse Baltic Agrole või Scandagrale. Millisesse riiki see edasi saadetakse, seda kasvataja ei tea, kuid Aarne sõnul eksporditakse üsna kõvasti. „Aga seda jääb ka kohalikule tarbijaskonnale. Käisime hiljuti veganfestivalil, kus oli saada väga head oapasteeti.”

Koristusel pausid

Kas olete saagikoristusega siis peagi ühel pool? „Tegelikult võtame vastavalt võimalusele, kuna ladu on täis. Mis tähendab ka, et olenevalt külma tulekust ja tugevusest võib tulla vajadus osa isegi maha kanda. Lao maht peaks olema kolmandiku võrra suurem. Ja laos tuleb panna saadused millegi sisse, mis tähendab konteinerite juurdesaamist, ehkki tänavu tegime pooled konteinerid juurde. See on olnud suur investeering, kastide tegemiseks on tänavu kulunud 10 000 eurot. Igal asjal on piirid, suur saak toob ka probleeme. Aga tänases saagis on meil ka tublisi abimehi,” märkis Aarne.

*  *  *

Jahimeeste sõber Aarne põllumeeste abimeestest

Mitmete piirkondade jahimehed on hoolitsenud selle eest, et metsloomade kahjustused oleksid põldudel väiksemad, kuigi on ka selliseid piirkondi, kus metsloomi „söödetakse” kultuuridega põldudel. Aga näiteks Mustjalas, Sõrves ja mõnes teises piirkonnas ostetakse metsloomadele sööt ja peetakse kontrolli liikide arvukuse üle. Metsas lisasöötmise korraldamisega jäävad põllud kahjustamata ja metsanoorendikud väiksema kahjustusega. Kui loomad on näljas, nagu Muhus, kus jahimeeste jõud neist enam üle ei käi, rüüstavad nad pere hoove ja aiamaid, sest ükski elusolend ei jäta ennast nälga.

Metsloomade kahjud on üldiselt suured. Meil õnneks ei ole sel aastal hirvekahjusid olnud, kuna põllu asukoht oli õige. Eelmisel aastal tegid hirved üpris suure kahju, ehkki jahimehed andsid endast kõikvõimaliku. Loom tegutseb ju öösel.

Aga saame näha, milline on tuleval aastal metssigade kahjustus, nende karjad on suured. Nii mõnigi jahimees on öelnud, et kuldid on juba nii võimsad, et otsustavad, kes söödaplatsidele üldse pääsevad. Õnneks ei ole veel kuulda olnud, et metssead oleksid maisipõldusid nii suures ulatuses, nagu enne Aafrika seakatku, kahjustanud.

Kuna hästi palju on maakonnas külvatud talirapsi, on kevade küsimus, kui palju nendest põldudest alles jääb. Eelmisel aastal said Kavandis Avo Aljase põllud igatahes korralikult kahjustada. Saaremaal on metssigade arvukus jälle liginemas „ülemõistuse” piirile, Muhus on see kogu aeg olnud, mida näitavad ülesküntud teeperved. Sealsed jahimehed on püüdnud nendega võidelda, aga ega nad ei jõua. Sest Muhumaad ümbritsevad rohualad, mis on sigu täis, ja kui vesi tõuseb, tulevad roost välja ja neid on siis terve saar täis. Kui vesi taandub, lähevad roostikku tagasi.”