Saja ja suurematest karjadest on Eesti parim piim Jurna talul

Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 19. veebruar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Usutledes jõudluskontrolli spetsialisti Maire Tamme eelmise aasta piima teemal, oli väga meeldiv kuulda, et üks tubli Saaremaa piimakarjatalu 100-pealiste ja suuremate karjade arvestuses on 2019. aastal väikseima somaatiliste rakkude arvuga, mis on piima kvaliteedi olulisemaid näitajaid.

Aastaringselt on see näit Jurna piimakarjal olnud lubatust (150 000 rakku ml piimas) väiksem ja Eesti parim. Kuidas olete piima nii heaks saanud, küsisime talu vanaperemehelt Toomaselt.

„Ei oska midagi erilist öelda, kui et söötmine on kontrolli all ja kõik muu samuti. Ainus muutus on olnud söödaratsioonis, see on paremaks saanud. Seetõttu on tõusnud ka piimatoodang. Keskmine toodang on 9156 kilo lehmalt, 107 aastakeskmist lehma,” rääkis Toomas Haamer.

Toomas lisas, et väga oluline on lüpsmine, et haigete lehmade piim üldpiima hulka ei satuks. „Kui mõnel lehmal on midagi viga, siis robot eraldab nad ära.

Arvuti kaudu on see kõik kontrolli all. See, et haigete lehmade piim üldpiima satub, on absoluutselt välistatud. Aime on kogu aeg pidanud jõudluskontrolli üle arvestust, minu suurem ülesanne on söötmine. Sööt on peamine, et loomad terved oleksid. Raigo Kundikov ja mu poeg Jürgen on söödavarumise peal, tänu nendele on sööda kvaliteet hea. Praegu söödamegi piimakarjale väärtuslikku maisisilo.”

Loomaarstist taluperenaine Aime Haamer: „Ausalt öeldes ma seda somaatiliste rakkude asja ei teadnudki, seda kuuldes läksin Vissukesse, seal on tõepoolest kirjas, et meil on kõige parem piim. See on meeldiv üllatus. Aga ega me selle nimel midagi erilist teinud ei ole, täiesti tavaline igapäevane tootmine. Sööt peab hea olema, enamjagu on omatoodetud sööt.

Teknest OÜ pakkus eelmisel suvel meie söödaratsioonile täiendsööta, mis suvel takistab sööda kuumaks minemist. Sellega paraneb söömus ja loomadel on parem tervis. Hakkasime seda kasutama. Seejärel hakkas firma meile ka söödaratsioone tegema, mõned komponendid tulid juurde ja toodang hakkas kohe tõusma.

Aga piima kvaliteet on meil olnud kogu aeg hea. Ma ei mäletagi enam, kui mitu aastat on kombinaadist tulnud meile üksnes vastus: eliitpiim. Robot on korralikult tööd teinud. Raudmehelt saab ka teada, kui mingi loomaga midagi on, kas hakkab indlema või on udarapõletik, ja kui kaua peab piima eraldama.

Veterinaari tööd ma enam ei tee, vajadusel ainult oma karjas. Kui on helistatud, siis konsultatsiooni võin anda, kuid tegevtööd enam mitte.”

Lõppsõna sai piimakarjatalu omanik Indrek Haamer. „Somaatiliste rakkude arv oleneb lauda hügieenist ja loomade heaolust. Ja ka robotist, kuidas see on seadistatud, et robot kõrgenenud somaatiliste rakkudega lehma lüpsma ei hakkaks. Mõjutavaid tegureid on teisigi, näiteks loomade omavaheline läbisaamine. Seega terve kompleks tegureid. Aga julgen siin kõige rohkem kiita tehnikat, mis haiged välja nopib.”