Alljärgnevalt räägib ta sellest, mida see töö endast kujutab, eriti silmas pidades tööpiirkonna laiaulatuslikkust ja aeg-ajalt toimuvaid varaseid tegemisi farmides.

Eelmise aasta detsembri keskel sai mul kümme aastat sel alal töötatud. Kuid meie asutuses on inimesi, kes on saanud pidada ka 30 ja 40 aasta juubelit. Kes on sellele tööle tulnud, need tulevad pikaks ajaks. Meil on hea kollektiiv, kus inimesi märgatakse ja hoitakse.

Piimaveiste jõudluskontrollis oli Saaremaal 1. jaanuari 2020 seisuga 41 karja ja 4951 lehma. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2019. aasta keskmine piimatoodang maakonnas 9069 kg. Võrreldes 2018. aastaga on piimatoodang suurenenud 218 kg. Keskmine rasvasisaldus (R%) 3.92, valgusisaldus (V%) 3.49 ja somaatiliste rakkude arv (SRA) 246 000 rakku/ml-s piimas.

Minu piirkonnaks on lisaks Saare- ja Hiiumaale ka pool Pärnumaad. Pärnu linn ja valdadest Tori, Saarde ja Häädemeeste ehk Pärnu linnast Läti piirini. Pärnu linn haldusüksusena algab Audru ja Tõstamaaga, kus on piimakarju.

Pärnumaa on kõige suurema karjade arvuga maakond Eestis, kuid minu piirkonnas on 27 karja 4137 lehmaga. Saaremaal 41 karja 5011 ja Hiiumaal 9 karja 566 lehmaga. Minu piirkondades on kokku veidi alla 10 000 lehma.

Karjade külastamine on maakonna spetsialisti töökohustus. Kõikides karjades, kus on lehmi 50 või enam, käime vähemalt kord aastas ja vähem kui 50 lehmaga farmides kord kolme aasta jooksul. 5%  karjadest tuleb teha järelkontroll-lüpse. Minu tööülesandeks on ka piimaproovide kogumine Saare- ja Hiiumaalt. Kui teistest maakondadest viib proovid ära laboriauto, siis mina korjan kaks korda kuus proovid saartelt kokku ja viin Pärnusse, vahel ka Tartusse.

Lisaks on kontoripäevad. Hiiumaal olen Käina kontoris iga kuu kolmandal kolmapäeval. Kuressaares võtan vastu kliente igal esmaspäeval kell 9–15. Need on päevad, mil kliendid saavad kohapeal osta kõrvamärke ja muid märgistamistarbeid. Kõikides maakondades EPJ esindust (kontorit) ei ole enam juba mitmeid aastaid.

Loomaomanikke jääb ju vähemaks, kuigi lehmade arv enam-vähem püsib. Ja praegu on ka teisi võimalusi märgistamistarvete hankimiseks. Kaupa saab tellida EPJ e-keskkonnas, telefoni teel või e-postiga.

Tellitud kaup saadetakse klientidele Omniva teenuseid kasutades kas pakiautomaati, postipunkti või kulleriga koju, vastavalt kliendi soovile.

Karjade arvu vähenemine. 2010. aastal oli Saaremaal piimaveiste jõudluskontrollis 66 karja. Peamiselt on lõpetanud väiksemad karjad, kus loomapidajad on eakad ja ei ole noori, kes need väiksed karjad üle võtaksid. Lõpetamisi on tulnud ka omanike tervise tõttu. Õnneks on suuremad karjad lehmade arvu suurendanud ja lehmade arv maakonnas enam-vähem sama püsinud.

Vabariigi piimalehmade keskmine toodang ületas 10 000 piiri ja Saaremaa 9000 piiri, mis on  igati hea näitaja. Eks selles annavad tooni suuremad karjad – Kõljala, Kärla, Valjala, Rauni. Ka Salme POÜ ja Indrek Haameri Jurna talu lehmad lüpsid rohkem kui maakonnas keskmiselt. Veel nimetan OÜ Karjat, kus uus robotfarm uue loomakasvatusjuhiga on hästi käima läinud.

Piimanumber on ju väga tähtis, sellest tuleb raha, nii vähe või palju, kui piimakombinaat selle eest maksab. Aga väga tähtis näitaja on ka loomade tervis, eriti udara tervis. Siin saab uhkusega öelda, et üle sajapealistest Eesti karjadest on kõige väiksem somaatiliste rakkude arv Indrek Haameri Jurna talus. Mida madalam on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ning kvaliteetsem piim. Aastaid oli udarapõletike olemasolu hindamiseks somaatiliste rakkude piirarv kuni 250 000, üle selle loeti probleemseks. Tuginedes paljudele teadusuuringutele ja Eesti maaülikooli teadlaste soovitustele, on eelmise aasta jaanuarist piirarv 150 000 rakku/ml piimas.

Rasvaprotsent on võrreldes eelmise aastaga Saaremaal samaks jäänud, kuid valk on 0,05% tõusnud. Kui vaadata Eesti keskmist rasvavalku, on Saare maakonna näidud veidi kõrgemad. Meie lehmad toodavad tihedamat piima.

Väikseim on ühe lehma omanik, inimene on huvitatud oma looma tulemustest. 3–20 lehmaga karju on 13. Kõige suurem on grupp 21–100, neid on peaaegu pooled. 500 ja enam lehma on kolmes karjas – Kõljala, Kärla ja Mereranna.

Loomaomanike jaoks on andmete edastamise võimalus  rakenduse Vissuke kaudu läinud palju paremaks. Neid, kes meile ise andmeid edastavad, on 70% loomaomanikest. Kümme aastat tagasi oli ca 10%. Programm Vissuke on tehtud mugavamaks, andmed saab edastada jõudluskontrolli ja sealt edasi PRIA-le, loomaomanikud ei pea mitmes kohas andmeid sisestama. Nii on võimalik hoida kokku aega ja vältida vigade tekkimist.

Ka analüüside tulemusi, graafikuid ja ülevaateid, mis karjakasvatajaid toetavad, on Vissukeses nüüd palju rohkem. EPJ korraldab sel aastal erinevates piirkondades infopäevi, kuidas saada parem ülevaade karjast andmete registreerimise ja analüüside abil. Koolitusel näidatakse ära tähtsamad kohad, kust saab teavet sigimise ja söötmise olukorra ning taastootmise näitajate kohta ja kuidas neid igapäevatöös kasutada, et teha õigeid majandamisotsuseid.

Meil on ka uusi teenuseid, mida kümne aasta eest ei olnud. Näiteks tiinuse testimine piimast (kas lehm on tiine või mitte). Kasutusel on ka Mastiit-16 teenus, millega on võimalik määrata 15 erinevat haigustekitajat, lisaks määratakse penitsilliinresistentsust näitav beetalaktamaasgeen. Ketoosi esinemist karjas aitab hinnata BHB-analüüs, kus määratakse jõudluskontrolli piimaproovist ketokeha beetahüroksüvõihape.