[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 29. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Maaelu

Margus Putku: suir on seni väärimatult vähe tähelepanu saanud (4)
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 19. detsember 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Esimene lehelugu Margus Putku kui mesinikuga oli Meie Maas 24. septembril 2015, ajendiks tema esimene kanarbikumee saamine. Margus lausus toona, et mesindusega on ta tegelenud 15 aastat, kuid puhast kanarbikumett sai esimest korda.

„Võrreldes ajaga, mil me neli aastat tagasi mesindusteemal kohtusime, on mul nüüd mesindusmaja. Eelmisel aastal sain mee käitlemise viia uude majja, natuke tööd on jäänud veel laoruumi ja abiruumidega. Mesindusinventari hoidmine oli alati suur probleem, kõik nurgad olid asju täis. See on olnud mul viimaste aastate suurim edasiminek,” rääkis Margus Putku.

„Loomulikult on toimunud ka tootmise laienemine. Paaril viimasel aastal olen hoidnud perede arvu aga stabiilse, kuna tahan sama arvuga toota efektiivsemalt. Aasta keskmine perede arv on 190 kanti. Suvel veidi rohkem, kevadel vähem. Osa peresid hukkub sügisel ja talvel varroalesta tõttu, osa tuleb kevadel ühendada, kui emad on hukkunud või pered liiga nõrgad. 200 on selline hulk, millega tulen üksinda toime.”

Sõna „vurritamine” viis jututeema aparaatidele ja seadmetele. „Seoses majaga sai tehnoloogilist poolt oluliselt laiendatud. Mul on nüüd olemas kogu vajalik tehnika tänu erinevatele investeeringutoetustele, mille tõttu on töö muutunud palju efektiivsemaks. Ilma selleta ei oleks võimalik rohkem kui saja perega toimetada. Esimest korda tunnen, et tööks on kõik vajaminev olemas.”

Postitus, millest sündis lehelugu

„Põhjus, miks ma selle postituse saatsin, oli selles, et esimest korda tekkis meil võimalus teha kingipakk, kus ei ole ainult tavaline mesi. Selle meeaasta teeb eriliseks see, et üle nelja aasta saime jälle kanarbikumett, mis on täielik haruldus. Minu 20-aastase mesilaste pidamise juures teist korda. Ja teine asi, et me hakkasime tootma suira, sest nüüd on võimalik seda eraldada, kuivatada ja pakendada.”

Mesinik ütles, et suir on seni väärimatult vähe tähelepanu saanud, kuid on äärmiselt väärtuslik oma koostiselt. „Ma olen sellest suures vaimustuses, loodan, et teised ka õpivad seda hindama. Maitse võib algul olla harjumatu, aga kui seda süüa, siis apteeki eriti asja pole, sest selles on kõik väärtuslik olemas. Suira kasulikkusest on üsna palju teadusartikleid ja loetelu kasulikest ühenditest on väga pikk.”

Margus tegi seejärel väikese õppetunni, selgitades, et õietolm on tooraine, mida mesilased hakkavad tarus alles töötlema. Värske õietolm segatakse nektariga ja tambitakse kärjekannu sisse, kus toimub paljude spetsiifiliste mikroorganismide kaasabil piimhappekäärimine. Selle käigus õietolmurakkude kestad lagunevad ja nendes olevad head ained pääsevad välja ning muutuvad omastatavaks. Suiras on need väärt ained palju paremini omastatavad kui õietolmus.

„Kui energia saamiseks kasutab mesilane mett, siis suirast saab ta kõik ülejäänud vajalikud toitained. Noored mesilased söövad suira ja hakkavad seetõttu eraldama valgurikast toitepiima, millega nad saavad hakata toitma noori vaklu. See toimub ainult tänu suira söömisele. Ilma selleta ei suudetaks noori mesilasi, oma järeltulijaid, toita. Vanad mesinikud on mulle poolnaljaga öelnud, et suir on looduslik Viagra.”

Margus lisas, et teaduslikud uurimistööd on välja toonud, et lisaks paljude terviseprobleemide leevendamisele on suiral positiivne mõju tõesti ka viljakusele. Suira kasulikkus peitub temas sisalduvas tohutus arvus heades ühendites, parandades ka üldist heaolutunnet. „Ma tean, mida suir sisaldab ja tarbin julgesti. Oleme mahetootjad ja suira puhul on mahedus eriti oluline, et õietolmu pole sattunud taimekaitsevahendeid. Õietolmuga võib tarru sattuda erinevaid keskkonnas olevaid mürke, seega õietolm peab olema puhas.

Minu mesinduspiirkonnas on puhas korjemaa, pritsimisi siinmail ei tehta. Kui on vaja inimestele selgitada, mis vahe on mahe- ja tavameel, siis ainult puhtast korjemaast ei piisa, kuigi see on esimene tingimus. Sama oluline on ka puhas vaha, et see ei sisaldaks varroalesta tõrjeks kasutatavate inimestele ohtlike sünteetiliste ravimite jääke. Jäägid jäävad vahasse, kust liiguvad edasi mee sisse, sest vaha on mee esmane pakend. Mahemesinduses on lubatud kasutada ainult orgaanilisi happeid ja looduslikke ühendeid. Mina kasutan lesta tõrjeks oblikhapet.”

Tänavuse meeaasta tegi eriliseks kanarbikumesi

„Ma olen 20 aastat mesilasi pidanud, kuid alles teist korda sain kanarbikumett! Võib-olla mujal Eestis, kus tingimused selleks soodsamad, saadakse kanarbikumett sagedamini. Kanarbik õitseb küll igal aastal, aga mett ei anna. Põhjus on selles, et kanarbiku õitsemise ajal peavad olema väga erilised tingimused – enne õitsemist peab olema piisavalt niiskust ja korje ajal piisavalt soojust.”

Margus ütles, et alates ajast neli aastat tagasi, kui ta esimest korda kanarbikumett sai, on seda väga palju küsitud. See on ka ainus tõeline monokultuurne mesi, mida siin piirkonnas võib saada. „Kanarbik õitseb meie korjetaimedest viimasena, augusti alguses ja keskel, teised taimed on selleks ajaks õitsemise lõpetanud. Kui kärjeraam kanarbikumeega, kus võib olla ka muud mett, vurritada, siis muu mesi tuleb välja, kuid tihke ja sültjas kanarbikumesi ei tule.

Kui kogu mesi on vurritatud, algab suur töö kanarbikumee väljapressimisega. Kõigepealt tuleb raamid üles soojendada, et mesi muutuks vedelamaks. Kõik kärjed tuleb puruks teha ja mesi välja pressida. Nüüd on mul selle jaoks vastav seade. Aga probleem on ka selles, et kanarbikumesi ei tule hästi sõelast läbi. Kuna pressimise tulemusel jääb ka vahatükke ja suira mee sisse, mis ei ole mahetootmise korral iseenesest halb, tuleb puhta mee saamiseks seda läbi mitme sõela lasta. Arvutasime välja, et sama koguse kanarbikumee saamiseks võrreldes tavameega kulub kuus korda enam aega, minul aga on hinnavahe kahekordne.”

Kingikotti on võimalus saada tavalist ehk vedelat mett, kreemjat mett, kanarbikumett ja suira. Kreemjas mesi saadakse mee sagedase liigutamisega, mis takistab mee loomulikku kristalliseerumist. Väikemesinik teeb seda käsitsi. Margusel on vastav masin, mis iga tunni järel mett liigutab, tulemuseks peenekristalliline pehme maius. Seega levinud arvamus, et kreemjas mesi on vahustatud ehk vahule löödud mesi, ei pea paika.

Mahe- versus tavamesi

„Minu tänavuse keskmise meeaasta erilised märksõnad on kanarbikumesi ja võimalus toota suira. Soovin ka, et inimesed mõistaksid mahe- ja tavamee erinevust. Loomulikult ka tavamesi võib tarusse jõudes olla väga puhas, mesinikud sellepärast peavadki mesilasi metsas ja eemal intensiivsest põllumajandusest. Erinevus tuleb sisse vahaga. Mesinikud viivad tavaliselt oma vaha vahavahetusse ja saavad tagasi anonüümsest vahast valmistatud kärjepõhjad, mis ei pruugi olla puhtad.

Kui mahemesindusele üle minnakse, tuleb loobuda oma senisest vahast ja kasutada saab ainult puhast kaanetisvaha. Kui seda on kogunenud piisav kogus, saab selle viia vahatööstusesse. Mina viin Asval tegutseva mesiniku Tiina Kiikeri kätte, kes peab mahevaha töötlemiseks oma seadmed olemasolevast vahast puhtaks tegema ja tegema siis minu vahast mulle uued kärjepõhjad.

Samuti peavad mahemesinduses tarud olema valmistatud peamiselt looduslikest materjalidest ja inventari desinfitseerimisel ei ole lubatud kasutada selleks tavamesinduses kasutatavaid kemikaale, et vähendada mesindussaaduste saastumise riski.”

Ühest huvitavast seosest veel mesilaste ja lammaste vahel. Aadama talus peetakse ka lambaid ja mesilaste pidamise tõttu olnud lammastel pühade eel toitaineterikas peolaud. Margus selgitas, et vahasulatusprotsessi käigus vaha sulab välja ja järele jääb jääk, mis sisaldab olulisel määral suira. Seda nimetatakse vaha-rabaks, mille mesinikud tavaliselt põletavad. „Mina viisin selle samamoodi põletamiseks lõkkeplatsile, kuhu lammastel on olnud vaba juurdepääs. Nägin, et lambad on selle järele hullud, söövad kümmekonna minutiga suure vannitäie maha kallatud raba jäägitumalt ära. Ilmselt tunnevad, et selles on väärt ühendeid.”

*  *  *

Mõnda Margusest ja tema mesinikugeenidest

* Margus Putku on sündinud, kasvanud ja koolis käinud Kuressaares ja kõik suved ning vaba aja veetnud Võhma külas Aadama talus vanaema juures, kus ka praegu elavad ta ema ja vend ning kus on ka Marguse mesindustalu. Seal veedab tema kolmelapseline pere poole ajast.

* Huvi mesilaste vastu tekkis poisil väga varajases nooruses. 10-aastaselt meeldis tal olla mesilasi pidava naabrimehe mesilas. Kui ta 2000. aastal põhikooli lõpetas, kingiti talle kaks mesilasperet, pärast seda pole tal ei gümnaasiumi ega ülikooli ajal tekkinud mesilastega pausi.

* Pärast Kuressaare gümnaasiumi lõpetamist 2003. a asus noormees õppima Tartu ülikoolis geenitehnoloogiat, sel ajal abistasid teda (15–50 mesilasperega) ema ja vend.

* Kui Margus abikaasa Elsa ja kahe lapsega 2014. a Tartust Saaremaale tagasi kolis, oli ta lühikest aega õpetaja, andis KG seitsmendikele bioloogiat. Ta on öelnud, et mesindus on alati tema valikuid mõjutanud, aga sellega koos ka huvi molekulaarbioloogia ja geneetika vastu.

* Abikaasa Elsa on abiks mee vurritamisel, pakendamisel ja müümisel.

* Kaks aastat tagasi oli Margus taas koolipingis, sai Olustvere teenidus- ja maamajanduskoolist mesiniku neljanda taseme kutsetunnistuse. Sel aastal omandas ta viienda taseme ehk kõrgeima taseme kutsetunnistuse.







Täna loetuimad
Saun läks ehitusveast põlema
Perekondlik
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees
Kaubamajas tuleb Rave mööbli tutvustuspäev
Lugudega asjade pood
Ühe saare naise lugu kriisi ajal (3.)
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi
Neljalapselise maapere tegemiste pusle
Viikingite suvehooaeg stardib homme
Kirikud kutsuvad üle läve astuma
Nelipüha on ristikiriku sünnipäev
Iga ruut Saaremaast on kaardistatud
Hiiumaal näeb Ameerika sportautosid
Sõrves päästeti võrku kinni jäänud hüljes
Rohemeeter – maastike elurikkuse hindaja
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (2)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (19)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (15)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (12)
Kommentaarid
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (43)
UUS! Volikogu valis Saaremaa uueks vallavanemaks Mikk Tuisu (12)
Kurb kuulda ja lugeda (19)
UUS! Politsei eest põgenenud juht sai 20 päeva aresti ja jäi autota (1)
Kõrva-nina-kurguarst Oliver Vaide alustab vastuvõtte  (3)
Õpilastele jätkub veel toidupakke (5)
Prokurör küsis toakaaslast pussitanud mehele pikka vangistust (8)
Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (31)
Kajakas haudub kesklinna parklas autode vahel mune (7)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (15)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud