[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 16. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Maaelu

Rein Kirst: hoogustada tuleks metsanduse arengut (11)
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 05. detsember 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Üha enam tuntakse muret looduse pärast, sest kui inimkond planeedil Maa oma elu ja tegemistega samamoodi jätkab, on suured ja sagenevad looduskatastroofid paratamatud. Selle valusa teema ajendil, mis kogu elusloodust kardinaalselt mõjutab, sündis lugu ühe mehega, kes on aastaid töötanud selle ohu vähendamise nimel.

See lugu on Reta Puidu asutajast Rein Kirstust, kes kogu oma tööelu on seisnud hea metsa heaolu ja uuendamise eest. Erinevaid ameteid pidades on ta panustanud sadade tuhandete puude istutamisse. Ka ettevõttes Reta Puit on EPA metsandusharidusega mehe ülesanne just metsa kasvatuslik pool.

Kui kuulsin, et ainuüksi sel aastal on ettevõte istutanud enam kui sada tuhat istikut, olin kindel, et sellest tuleb kirjutada.

„Sel aastal oleme istutanud 130 180 taime. Kevadel istutasime Reta Puidu metsa 41 750 kuuske, mändi ja leppa ning klientidele 18 000, kokku 59 750. Sügisel oma metsadesse 17 500 ja klientidele 52 930 taime. Sügis on istutamiseks parim aeg, sest ei ole karta, et taimed kuiva jäävad. Taim istub oma pesas talve kenasti üle, kui ei ole just savimaa. Savisel maal võib tekkida külmakergitusi. Normaalse mullastiku puhul võib vabalt istutada maa külmumiseni,” rääkis hinnatud metsamees Rein Kirst.

Erametsaomanikud on tema sõnul järjest enam metsa uuendanud, sellele on kaasa aidanud riigipoolne toetus. „Riik toetab rohkem just füüsiliste isikute metsataastamistöid, erametsaomanike taastamistööde kulud arvatakse maksustatavast tulust maha. Kahjuks ei jätku riigil raha juriidiliste isikute metsade taastamiseks, nemad saavad riigilt toetust ainult murdosa tehtud kulutuste katteks. Vahel vaatad, et kuhu riik on raha magama pannud, kas või parteide toetused – kas seda on ikka vaja? Metsandus on Eesti majanduse üks alussambaid, mõttekam oleks hoogustada metsanduse arengut.”

Lageraie versus noor mets

„Maruaktiivsed rohelised väidavad, et metsa majandamine sellisel kujul nagu praegu, ei ole süsiniku ringluse kontekstis mitte kõige parem lahendus. Minu hinnangul on selles jutus demagoogiat. Sest vana mets, sada aastat ja vanem, süsinikku enam ei seo, vaid kasvatab – Saaremaa tingimustes kaks-kolm tihumeetrit (tm) hektari kohta aastas. Ja kui hektaril sureb kas või kaks puud, mis vana metsa puhul kindlasti juhtub, on tagajärg sama. Aga noor mets seob tohutult süsinikku, sest aastas kasvab juurde kuni 20 tm puitu.”

Milline on siinsete mändide olukord? Käisime suvel Hiiumaal, kus ehmatas üraskite tohutu laastamistöö mändide kallal. „Jumal tänatud, et Saaremaal on seda suhteliselt vähe. See sõltub ka metsamajandajate hoolikusest, kas üraskirünnak saab hoo sisse või mitte. Kui raiutud puit metsast kohe välja viiakse, siis ürask ei saa nii intensiivselt levida. Viga tehakse, kui talvel raiutud puit on veel juunikuuski metsas, olgu põhjuseks pehme maa või midagi muud. See näitab vale planeerimist, nii palju ei tohtinuks raiuda. Kui väljavedu jääb juulisse, siis üraskipõlvkond on metsamaterjalis jõudnud paljuneda ja välja lennata, aga nende vaenlased juuluklased, kes toituvad üraski tõukudest, on nukustaadiumis veel puidukoore vahel. Nii lõigatakse ära üraskite looduslik tõrje ning üraskid ilutsevad ja kahjustavad puistut edasi. See on tüüpiline viga, mida tehakse.”

Ühest katsest

„Mari Reitaluga sai tehtud suure tormimurru järel üks katse 1969. aastal. Olin siis Kuusnõmme metskonna metsaülem ja meil tuli likvideerida üle 100 000 tm tormimurdu. 2. novembril oli ju Saaremaal hirmus torm. Siis jätsime Viidumäel 4 ha puutumata. Seal oli ka terveks jäänud puid päris palju. Otsustasime vaadata, mis seal juhtub, kas algab üraskite rünnak ja missuguse intensiivsusega. Selgus, et tühjagi ei juhtunud, sest ühtegi puud sealt ära ei veetud. Veel kolm aastat tagasi käisime Mariga seda vaatamas, on tavaline looduslik puistu. Kui üraskite ja nende vaenlaste paljunemine on sünkroonis, kuigi „vaenlased” tekivad natuke hiljem, saabub mõne aja pärast poolte tasakaal. Seda katset on ka nüüd huvitav jälgida.

Aga üraskikahjustuste vähendamiseks saab pritsida ka laboris kasvatatud bakteriga, kuid seda tuleb teha kohe, kui märgatakse okaste heledamaks muutumist.”

Rein märkis, et erametsaomanikke nõustab metsaühing, aga ka Reta Puidu inimesed ei ütle kunagi nõuandest ära. „Meil on neli kõrgharidusega töötajat, me ei ütle kunagi „ei”. Kui inimene helistab kas või pühapäeva hommikul, et raiet ma teile küll ei paku, aga kas saaksite tulla ja vaadata. Ikka saab mindud ja nõu antud.

On juhtunud, et paari aasta pärast tuleb omanikul mõte metsast loobuda, siis on tal telefoninumber teada. Omakasupüüdlikkus ei vii kuhugi. Olen metsaomanikele alati öelnud, et kui tahate müüa, siis võtke võimalikult paljudelt ostjatelt pakkumine. Sellega võib kaotada küll mõne kliendi, kuna pettureid on metsafirmade hulgas päris palju. Üks metsafirma ütles oma potentsiaalsetele klientidele, et ükskõik kui palju Reta Puit pakub, pakub tema kaks eurot tihumeetri eest enam. Kui inimesele pakutakse ebareaalselt kõrget hinda, tähendab see, et ülepakutud summa loodetakse omaniku metsast välja petta. Öeldaks näiteks, et raiusin 100 tihumeetrit, aga raiuti 120.”

Metsauuendus ja selle valud

Reta Puit hakkas intensiivselt metsa uuendama 2001. aastast. Selle ajaga on oma metsades raielankisid uuendanud 230 hektarit. Rein lausus, et ega nad oma metsa väga raiuda taha, raiuvad ainult siis, kui on hädasti vaja. „Näiteks sel aastal oleme teinud oma metsades metsataastamistöid 34 ha, aga klientidele üle 40 ha. Klientidele oleme aastatega metsa taastanud umbes kaks korda rohkem kui Reta Puidule.”

Ta selgitas, et kui metsaomanik pakub neile müüa kasvava metsa raieõigust või puitu ja soovib ka metsauuendustöid, fikseeritakse see koos hinnakokkuleppega lepingus. Vastavalt omaniku soovile saab seda teha ka puidu hinnast tasaarveldusega.

Küsimuse peale, kui suur võiks olla hektarite number, kus tema sõna või teo taga on metsa uuendus, tegi ta kiire arvutuse. Seitse aastat Kuusnõmme riigimetskonnas metsaülemana – 1200 ha (sellesse aega jäi suur tormimurd). 13 aastat Kaarma kolhoosis peametsaülemana – 200–300 ha. Pluss Reta Puidu ja lepingute alusel erametsades tehtud uuendustööd, kõik kokku üle 2000 hektari.

Kui palusin teda kommenteerida ütlust, et iga inimene peaks elu jooksul istutama kas või ühe puu, sain vastuseks: „Ma olen istutanud natuke rohkem. Aga kui mulle maavalitsus teenetemärgi andis ja põhjus ette loeti, nimetati minu heameeleks esimesena just uue metsa rajamist. Aga ka Reta Puidu ülesehitamist. See oli maavalitsuse viimasel aastal. Põhitöö teeb 60 töötajaga firmas ikkagi poeg Andres.”

Mis sind metsa teemal kõige enam muretsema paneb? „Mind häirib väga, et Eesti Vabariigis ei ole vajalikul määral paika pandud jahinduse, sh ulukite kahjustuste vähendamise meetmed ja maamajanduse seosed. Metsloomade tekitatud kahjustused on üle mõistuse suured, meie seadused ei soodusta piisavat reguleerimist. See on pandud jahimeeste organisatsioonide ja maaomanike õlgadele, aga nende huvid on diametraalselt vastupidised.

Mu hea sugulane Kaido Kirst on nii põllu-, metsa- kui jahimees, oleme seda omavahel palju arutanud ja leidnud, et mõistlikku kokkulepet ei saa nende kahe osapoole vahel tekkida, selleks on vaja riiklikku kokkulepet.”

Rein meenutas ka, et nõukogude ajal oli kohustus, et põtrade arv 1000 ha põdrale sobiva asuala kohta ei oleks üle kolme isendi, praegu on see aga üle kuue. Rääkimata metskitsedest ja punahirvedest. „Metskitsed kahjustavad väikseid taimi ja mitte igal aastal, mets suudab siiski kuidagimoodi üles kasvada, kuid põdra eest pole võimalik kaitsta. Kaitsmine on tohutult kulukas, sest põder kahjustab igal aastal ja ka kuue-seitsme meetri kõrgusi puid. Mismoodi neid pritsida? See on väga tõsine probleem.

Olen jahindusnõukogus ja sõdinud sellega igal aastal. Paraku on jahimehed huvitatud ulukite suurest arvukusest, et jahtimisele ei kuluks liiga palju aega, ja tulu ilusate sarvede ja ulukiliha eest on ka mõistetav. Ulukite kahjutööd tuleks siiski samamoodi reguleerida nagu kuritegevust vaos hoitakse. Aga seda pole.”


Täna loetuimad
Leisi moodsas jalakabinetis pakutakse ka füsioteraapiat
Kaubamajas peeti jõululaata
Mesi on oodatud jõulukink
Tänak: ma ei saa ühe MM-tiitliga piirduda (2)
Saarlaste tähtpäevi 2020. aastal
Tagamõisa seltsimaja sai 90
Kui suurt kasu toovad välisüliõpilased Eestile? (2)
JUHTKIRI - Tragid saarlased ja mesised jõulud
Niits ja Tarvas murdsid tiitlikaitsja Ventspilsi
Meistrite Liiga: Tammemaa klubi kaotas Tähe omale
Kajupank ja Rapla näitasid VEFi vastu sisu
Kösterilt võidumängus 30 punkti, 22 lauda!
Nädala loetavuse top 5
Leisi moodsas jalakabinetis pakutakse ka füsioteraapiat
Kaubamajas peeti jõululaata
Mesi on oodatud jõulukink
Tänak: ma ei saa ühe MM-tiitliga piirduda (2)
Saarlaste tähtpäevi 2020. aastal
Kommentaarid
Kui suurt kasu toovad välisüliõpilased Eestile? (2)
Tänak: ma ei saa ühe MM-tiitliga piirduda (2)
Vald hakkab kevadest parkimist kontrollima (32)
Hoolekogu nõuab aru kõnnitee kohta (10)
Pakiautomaadid on jõulude eel üle koormatud (2)
Kes ei tahaks hea välja näha (6)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (74)
Thule Koja alternatiivkuusk paigaldati kooskõlastuseta (12)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (10)
Tartusse bussiga edaspidi Tallinna kaudu? (67)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud