[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 16. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Maaelu

Tootjad ja keskkond muutuste tuules (2)
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 21. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Möödunud kolmapäeval toimus konverents „Põllumajandus, kalandus ja maaelu eile, täna ja homme“ ligi 300 osalejale, kus räägiti sektori teekonnast, Euroopa Liidu mõjust ning sellest, mida me tulevikus sööme.

Rahvusvaheliste mõõtmetega konverentsi avas pikema ettekandega maaeluminister Mart Järvik. „Soovime konverentsil kokku võtta põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 koostamise. Arutame ka seda, millist mõju on 15 aastat Euroopa Liidu liikmesriigina avaldanud Eesti põllumajandusele, kalandusele, toidutööstusele ja maaelule ning milliseks võib kujuneda meie toidulaud tulevikus,” ütles minister Järvik.

Lisaks tõi minister välja keskkonnateemade ja muutuva maailmaga kaasas käimise olulisuse. „Tähelepanu tuleb pöörata keskkonnahoiule ja kliimamuutuste globaalsetele väljakutsetele, sest põllumees ei saa ilma hästi haritud mullata ja kalakasvataja puhta veeta. Samuti näeme juba praegu, kuidas tootmine automatiseerub ja inimkäe osa väheneb. Leian, et peame olema avatud uuendustele, toetama põllumehi innovatsioonis ning ehitama silda teadusmaailma ja põllumehe vahel,“ lisas Järvik.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ütles, et nii nagu täna, on oluline, et ka kümne aasta pärast oleks maal hea elada ja Eesti toit oleks hinnatud. „Selle poole me kõik uues arengukavas püüdlemegi. Meil on suurepärane näide põllumajanduse ja keskkonnakaitse koostoimimisest – meie poollooduslikud kooslused, mis säilitavad oma elurikkuse ainult siis, kui seal karjatatakse loomi,“ rääkis Marku Lamp.

Mart Undrest kalandusest

Kalandusest tegi ettekande Eesti Kalurite Liidu esimees Mart Undrest. Temaga ühendust võttes ütles ta: „Selles teemadeplokis, kuhu mind esinema kutsuti ja kus rääkisid ka Tõnu Post ja Salvesti juht, tuli rääkida oma ettevõttest ja selle arengust. Mina keskendusin mitte ainult ühele ettevõttele, vaid kilu-räime sektori ülevaatele laiemalt. Kuidas sektor on arenenud, palju me püüdsime, palju täna püüame, palju on laevu alles jäänud, mis püütud kalaga peale hakatakse. Ja milline seis on tekkinud viimase viieteist aastaga, kui oleme olnud Euroopa Liidu liige, kuidas on sektor arenenud ja kuhu on panustatud.”

Kirjelda, palun, arenguid ja valupunkte. „15-aastane areng on selline, et laevu on kordades vähemaks jäänud. 1990-ndate lõpus ja 2000-ndate alguses oli ca 200 laeva, praegu on aktiivselt püügil olevaid laevu 25. Püügikvoodid on ajas alati kõikuvad, praegu on need mõnevõrra väiksemad kui aastate keskmine. Kui palju, seda on raske öelda, sest kilu ja räim liiguvad omas graafikus. Räim on keskmisel tasemel, kilu päris palju kukkunud, eriti järgmisel aastal.

Sektor on muutunud ka struktuurselt. Kui kunagi tehti Eestis palju kalakonserve, siis konservitööstus on nüüdseks praktiliselt kokku kuivanud. Kalaga tehakse midagi muud, on uued väljakutsed ja võimalused.”

Kas võib siis öelda, et Eesti rahvuskala räimega, mis on eestlaste söögilaual üks olulisemaid, probleemi pole? „Sellest räimest, mis Eestis püütakse, süüakse siin ainult 2–3%, ülejäänu eksporditakse. Seda, et meil omapüütud kala puudus kunagi kätte tuleks, seda aega ei tule. Ka kilu jätkub, see ei ole teema. Meie kalaeksport on olnud aastati 96–97%. Me räägime ikkagi suurest tööstuspüügist ja eksporditurust.”

Mart, kas osalesid ka aruteluringil, kus oli teemaks tuleviku toit? Kalaga ilmselt liha saatust – taimede ja muu baasil tehtud „liha” – tõenäoliselt ei tule. Või? „See on hea küsimus, arvan, et tuleviku toidu teema on igas sektoris päevakorral. Sest aina rohkem vaadatakse ja arvestatakse keskkonnaga. Keskkonna jätkusuutlikkust, kust tooraine pärit on, kuidas see on valmistatud ja pakendatud. See teema on järjest rohkem igas sektoris päevakorral. Lihaproteiinide tootmine areneb juba praegu tohutu kiirusega.”

Kala „järeletegemist” siis ilmselt ei tule? „Tundub küll nii. Sest juba mitu aastat tagasi ületas kasvatatud kala kogus maailma meredest püütud loodusliku kala koguse. Aina rohkem ja rohkem jõuab tarbijateni kasvatatud kala. See trend liigub kogu maailmas ülespoole. Eesti Kalurite Liit tegeleb ainult kilu ja räime püügiga.”

Tõnu Post põllumajandusest

Kas meie põllumeeste tulevik sai selgemaks? „Tuleviku kohta ei oska tegelikult keegi midagi konkreetselt öelda. Tulevik on keeruline, praegusel hetkel pole veel midagi kindlat. Arutleti tuleviku üle mitme kandi pealt, räägiti ka tuleviku toidust. Aga ma olen vist liiga vanameelne selles suhtes, et tulevikus süüakse mida iganes. Õnneks ei pea ma nii kaugele mõtlema, elan oma elu ära täie normaalsuse juures. Kui keegi meist kujutab ette, et mingil ajahetkel tulevikus kõik kohutavalt muutub ja on sellega nõus, siis mina nii ei arva. Maainimene on alati olnud alalhoidlik, hoolinud oma ümbrusest ja püüdnud loodusega arvestada, et siis mingil hetkel kõik muutub ja läheb teistsuguseks. Ma ei saa selliselt mõelda.

Aga selles mõttes olen nõus, et kindlasti peame oma tegemisi kaasajastama, ja põllumajanduse võtmes ilmselt mõnest senisest ka loobuma või ümber mõtestama. Aga põhimõte, et ka edaspidi kasvab toit põllul ja farmis, usun, et see jääb ka edaspidi nii,” rääkis Kõljala POÜ juht ja Eesti Tootjate Liidu esimees Tõnu Post.

Kas EL-iga seoses edasise kohta mitte midagi kindlat teada ei saanud? „Kõik on veel lahtine. Arvan, et selguse saamine on järgmise aasta teema. Ilmselt on ees palju vaidlusi, aga kas keegi meie soovidega arvestab, on iseküsimus.”

Sisuliselt haakub konverentsi teemaga ka saarte piimatoojatele erisuse tegemine, mida riigiametnikud on seaduseelnõuna ette valmistanud. Ainus meede, mis tootmise erisustega arvestas, kaotati aastaid tagasi, aga tingimused tootmiseks on saartel ja kuppelaladel endiselt palju kallimad. Kas loodad, et see eelnõu jõustub?

„Ütlen selle kohta nii, et tegelikkuses teised ministeeriumid ju ei muuda kardinaalselt ühe ministeeriumi otsuseid. Aga homses Maalehes on jälle arvamusi seinast seina. Ka minu ja Ülari (Ülar Tänak – toim) arvamused on seal, nii palju saavutasime, et ka meiepoolne seisukoht sai öeldud. Selle peale tuleks kõigil mõelda ja aru saada. Tegelikult on see riigi mõtlemiskoht, sest kunagi oli ebasoodsate alade toetus majandusliku toimetuleku parandamiseks. Selle vastu tehti samuti lobi ja see võeti ära. Raha jagati kõigi peale laiali.

Olen sellest kordi rääkinud, et see toetus tuleb tagasi teha. Selle peale leidub kohe neid, kes on risti vastu, et mispärast peab saartel olema erand ja nende raha ära võetakse? Tegelikult on see riigi raha ja riik peab seda toetustega suunama, et ka keerulisemates piirkondades oleks võimalik normaalselt majandada. Praegu on ikkagi nii, kui võrdlen oma firmat mandri samas suurusjärgus oleva firmaga, et mul on tühjale lehele 200 000 euro suurune miinus ette kirjutatud. See on välja arvutatud. Ülaril on täpselt sama lugu, oleme enam-vähem samas suurusjärgus ettevõtted, tal on kulud-tulud mandril tegutseva sama keti ettevõttega täpselt näha. Selline miinus on tulnud igal aastal üle elada.”

Tõnu Post tõdes, et tegelikult tuleks taastada see äravõetud ebasoodsate alade toetusliik, aga perioodi keskel ei saa seda muuta. „Kui käisime Ülariga ministeeriumis seda lugu rääkimas, öeldi meile, et seda saaks teha ainult piimalehma toetuse kaudu. Loomulikult on ka teraviljakasvatajad ja kõik teised saartel tegutsevad firmad samasuguses olukorras. Kõigele, mis me Saaremaale sisse toome ja välja viime, maksame iga tonni pealt hoobilt 11 kuni 15 eurot juurde.

Olen alati öelnud, et meil on ka teisi tööstusi, kes kannatavad samamoodi, kuigi mina räägin ainult põllumajandusest. Riigil tuleb mõelda oma kaugematele piirkondadele, kus on palju keerulisem toota ja tuleb oma eksistentsi eest võidelda, maksuerisustega. Et ka ääremaad ja kauged piirkonnad saaksid tööd teha ja elada, on vajalik ka riigile, mistõttu tuleb teha eluolu võrdsemaks. Oleme teema tõstatanud ja räägime sellest edasi.”


Täna loetuimad
Leisi moodsas jalakabinetis pakutakse ka füsioteraapiat
Kaubamajas peeti jõululaata
Mesi on oodatud jõulukink
Tänak: ma ei saa ühe MM-tiitliga piirduda (2)
Saarlaste tähtpäevi 2020. aastal
Tagamõisa seltsimaja sai 90
Kui suurt kasu toovad välisüliõpilased Eestile? (2)
JUHTKIRI - Tragid saarlased ja mesised jõulud
Niits ja Tarvas murdsid tiitlikaitsja Ventspilsi
Meistrite Liiga: Tammemaa klubi kaotas Tähe omale
Kajupank ja Rapla näitasid VEFi vastu sisu
Kösterilt võidumängus 30 punkti, 22 lauda!
Nädala loetavuse top 5
Leisi moodsas jalakabinetis pakutakse ka füsioteraapiat
Kaubamajas peeti jõululaata
Mesi on oodatud jõulukink
Tänak: ma ei saa ühe MM-tiitliga piirduda (2)
Saarlaste tähtpäevi 2020. aastal
Kommentaarid
Kui suurt kasu toovad välisüliõpilased Eestile? (2)
Tänak: ma ei saa ühe MM-tiitliga piirduda (2)
Vald hakkab kevadest parkimist kontrollima (32)
Hoolekogu nõuab aru kõnnitee kohta (10)
Pakiautomaadid on jõulude eel üle koormatud (2)
Kes ei tahaks hea välja näha (6)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (74)
Thule Koja alternatiivkuusk paigaldati kooskõlastuseta (12)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (10)
Tartusse bussiga edaspidi Tallinna kaudu? (67)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud