[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 19. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Maaelu

Aavo: mul on põllutöödega klaar, võin jääda kas või talveunne (1)
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 31. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kuidas põllumehed end lakkamatute sadude tõttu tunnevad ja mida antud olukorras teevad, uurisin Kavandi kandi Olli-Välja talu peremehelt Aavo Aljaselt. Kogetu põhjal, et tal on väga hea mälu ilmastikuäärmusi konkreetsete faktidena meelde jätta. Seekordsele põllumajandusaastale tagasi vaadates meenutame kevadist ja suvist kuivaperioodi ja sügisel sajuotsa lahti saanud sademete uputust, millele ei näigi lõppu tulevat.

„Mis siin häda, peavari ju pea kohal. Mul on põllutöödega klaar, taliviljad on maha saadud ja ülejäänud põllud haritud,” sain Aavolt ootamatult positiivse vastuse. Seda olukorras, kus kuivi ilmu on sekka juhtunud üliharva, et tegemist vajavate töödega enne talve tulekut ühele poole saada.

Mõni eriti põuakartlikel maadel asuv tootja ponnistas hiljuti veel loomadele talvise söödavaru täiendamisega. Ilmselt on see punnitamine nüüd lakkamatute sadude tõttu lõpu saanud. Aga arvata on, et suuremad ja segatootmisega ettevõtjad (taime- ja loomakasvatus) ei saa veel öelda, et väliste töödega on selleks aastaks klaar.

„Sadanud on juba poolteist kuud – 11. septembrist alates, kui oli esimene suurem sadu, mis rikkus ka põllumeeste taliviljakülvi plaani ära. Sel ajal oleks olnud paras aeg külviga alustada, kuid vihmast tingituna lükkus külvi algus vähemalt kaks nädalat hilisemaks. Jõudsin külvi alles septembri lõpus mulda saada.

Koguseliselt tuli sademeid ka päris palju. Kõigil põllumeestel on ju mõõtekopsikud olemas, mistõttu on millimeetri täpsusega teada, kui palju sademeid mingil ajal tuli. Sel laupäeval ja pühapäeval tuli 37 mm. Kui olulisel perioodil tuli Kavandi kandis vihma kevadkülvide algusest kuni juuli alguseni 56 mm, kusjuures aprillis jäi päris nulli, siis nüüd kahe päevaga 37 on ikka päris palju. 11. septembrist alates on sademete hulk üle 200 mm. Täpselt ei ole ma näitusid enam üle lugenud, kuna see pole enam nii tähtis. Paraku kipuvad sademed tulema suure hilinemisega.”

Mis seisus on orased praegu, kas põldudele on ka järvesid tekkinud? „Oraste kohta ei saa praegu midagi halba öelda. Põlde ja nende seise käin vaatamas sportlikust huvist üsna tihti. Põllumees alustab ju iga aastat nullist ja iga aasta on ka erinev. Ilmastik dikteerib ja teeb aastad põllumeestele erinevaks, rutiini ei saa langeda.”

Küsides, kui paljude aastate jooksul on ta ilmastikutingimusi juba üles tähendanud ja et kas tulevikus on üks uus kohalik ilmaennustaja juures, naeris ta mu oletuse välja. „Ei, nii korralik ma ei ole, et oleksin need kirja pannud, mõni asi jääb lihtsalt meelde. Need põllumeest otseselt mõjutavad asjad on valdavalt ajus tallel. Ka põlluraamatus on mõned ilmastikuga seotus faktid kirjas.

Huvi ilma ennustamise vastu mul tekkinud pole, põllumehena pean tegelema reaalsusest lähtuvalt – hommikul tõustes on esimene asi vaadata, milline on ilm. Selle järgi saab aru, mida üldse teha saab. Siis mõtled, mida tegema peab ja alles siis hakkad tegutsema. Nii paraku on.”

Talveunne minek

Pärides, mida üks talunik siis teeb, kui põldudega on kõik tegemised tehtud ja asjad joonepeal, oli Aavo vastus nii humoorikas, et sai lõuatäie naerda. „Kuule, praegu panin madratsile just uue lina ja lähen talveunne. Mis sel viljakasvatajal muud enam teha on, kui minna talveunne.”

Edasi urgitsedes küsisin, kui pikalt ta talveuni kestab? „Jüripäeval peab jälle põllule minema. Aga nii hull see asi just pole, natuke rahulikumalt saab ikkagi ka praegu toimetada. Remonditööd ja kõik muud, mis veel on tegemata, tuleb ära teha.”

Ta lisas, et talvel tuleb põlluääri koristada ja ka võsaga tegeleda. Kui lund tuleb, on vaja seda lükata, sest mehel on vallaga vastav leping. „Pole enam ka esimeses nooruses, väga suuri plaane ma enam ei tee. Bussiteenust ei ole osutanud juba viisteist aastat. See hakkas mul põllutöid segama, seetõttu sellega lõpetasin.”

Millise hinnangu annad tänavusele põllumajandusaastale? „Kehva. Nagu ma ütlesin, et olulisel perioodil tuli ainult 56 mm sademeid. Kui vaja oli, pole vihma olnud. Aprill oli täiesti nullis. Algus oli paljutõotav. Taliviljad, sealhulgas raps, talvitusid hästi ja olid väga heas kasvufaasis, ilusad tugevad taimed. Talirapsi turustamiseks on mul leping Baltic Agroga. Firma müügikonsultant soovitas mul talirapsi isegi võistluspõlluna kirja panna. Ühe põllu paningi. Mandril pidid põllud kehvemad olema. Aga enne koristust võtsin ikkagi hindamiselt maha, kuna saagikus oli kehv. Peamine põhjus oli veepuudus.

Sellel võistluspõlluna üles antud põllul, nii naljakas kui see ka ei tundu, täheldasin sel aastal esimest korda luikesid. Avastasin 28. veebruaril sellel põllul umbes 200-pealise luigekarja, kes olid poole aprillini seal vahelduva aktiivsusega toitumas. Kõik need tegurid kokku tingisid äraütleva otsuse, ehkki püüdsin teha kõik endast oleneva.

Aga mis taimekasvatusaasta hinnangusse tervikuna puutub, siis tavapärasega võrreldes oli saagikus kehvem, kuid eelmisest aastast veidi parem. Aga võinuks olla palju parem. Kui kevadel lootsin, et hirve- ja kitsekahjustustega põllud toibuvad ja annavad siiski saaki, siis tegelikult ei andnud. Taimik jäi kuivuse ja loomakahjude koosmõjus hõredaks ja madalaks.

Tegelikult sõltub enda tegemistest üsna vähe, sest looduse ja muid korrigeerivaid tegureid on nii palju. Aga lootus sureb viimasena, loodame, et järgmine aasta tuleb põllumeestele parem.”


Täna loetuimad
Omanik laskis oma kasside pihta õhupüssist
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (1)
Kihelkonna osavallakogu on mures ralli teede pärast
Saaremaale tullakse romudele korraga järele (1)
JUHTKIRI - Õhukese riigi õhulisus (1)
Pihtlas õitsevad rõske ilma kiuste priimulad
Annetamistalgud kutsuvad saarlasi head tegema
Nette Peit tõi Salo naiskonnale ühe mänguga 30 punkti
Piirkondade kabe võitis Kaarma
Pinksimehed olid Pärnus edukad
Orissaare gümnaasiumi pikapäevarühma lapsed võitsid klotsilaua (1)
Annika Köster tõi EM valikmängudes Šveitsi ja Venemaa vastu seitse silma
Sügiseselt kirju ülevaatenäitus
Matthias Tass oli USA-s üleplatsimees
„Naksitrallid“ Kuressaare Teatris
Nädala loetavuse top 5
Kus lõpeb nali? (6)
Olgem kriisiks valmis (6)
Öun Drinks käis Rootsimaal Malmös mahemessil (4)
18. novembri suurpealetung Sõrves
Haiglas räägitakse naha vananemisest
Kommentaarid
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (1)
Saaremaale tullakse romudele korraga järele (1)
JUHTKIRI - Õhukese riigi õhulisus (1)
Orissaare gümnaasiumi pikapäevarühma lapsed võitsid klotsilaua (1)
Öun Drinks käis Rootsimaal Malmös mahemessil (4)
Olgem kriisiks valmis (6)
Kus lõpeb nali? (6)
Torgu tahab teenuskeskuse juhi väljavahetamist (19)
Muhus ja Ruhnus on probleeme elukoha leidmisega (19)
Kodukindlustuse juhtumite arv tõuseb kütteperioodil (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud