[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 12. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Maaelu

Meie rahvuslik aare – kihnu maalammas
Autor: Ivar Eensoo
Neljapäev, 24. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Septembri keskel kanti kihnu maalammas maaeluministri määrusega Eesti ohustatud tõugude nimekirja. Nüüd on ta seal väärikalt koos meie teiste põlistõugude – eesti maatõugu veise, eesti hobuse, tori hobuse, eesti raskeveohobuse ja eesti vutiga. Selleks on läbi käidud 18 aasta pikkune teekond.

Uudist kuulnud, helistasin Saaremaa staažikamale kihnu maalamba pidajale ja kasvatajale Liivi Ungrule. Liivi juubeldas telefonis: „Tahaks kohe kõigiga koos olla ja šampust juua!“

Mina ei ole küll kõik, kuid otsustasin Liivile külla minna, et rääkida natuke elust-olust, muidugi ka lambajuttu. Joovastus valdas meid niikuinii, seega šampust me ei joonud, nautisime hoopis kodust õuna-pirnimahla.

Liivi püüab jääda tagasihoidlikuks. Et kirjutagu ma ikka sellest sündmusest ja jätku ma nemad lihtsalt taustaks. Mind on aga alati huvitanud inimese lugu. Need on ju nii huvitavad, eriti siin, Saaremaal, kus üks inimene on kenam kui teine. Püüan seega, nii palju kui võimalik, Liivi lugu teada saada. Eriti loo seda osa, kuidas ta jõudis kihnu maalammasteni.

Linnast maale elama

Linnast maale elama asumine on tänasel päeval üsna aktuaalne teema. Alles sai teoks üle-eestiline algatus, mille eesmärk on kutsuda maale elama veelgi rohkem inimesi. Linnas sündinud tüdrukuna läks Liivi Lehtmetsa tallu ilma kutsumata ja juba pea paarkümmend aastat tagasi. Tuldi isa kodukohta, linnast ära, keskkonna pärast. Oli ääremaa, ja kaks väikest last.

„Kui me siia tulime, mõtlesime, et mida me siin küll tegema hakkame? Aga rahu oli südames ja see tähendab, et ei olnud vale otsus. Palusin – jumal, tee meile siia töökohad ka, kui sa lubasid meil siia kuuse alla tulla.“ Ei ole ju mõistlik iga päev 30 km linna tööle sõita, et koju vaid magama tulla. „Kui kohapeal tööd ei ole, ei ole ju ka sissetulekut, millest elada, ei ole võimalik autoga sõita.“

Talul olid maad, aga ei ühtki hoonet. Unustasin praegused hooned sõrmedel üles lugeda, kuid neid jagus. Liivi abikaasa on talu üksi üles ehitanud, vahel oli mõni külamees ka abiks olnud. Alguses elati nii-öelda suvilamajas, nüüdseks on ehitatud ka suur elumaja.

„Pidasime ettevõtluse arendamist tähtsamaks, lautade ja karjaaedade ehitamist.“ Esmalt ehitati laut viiele lambale, siis vaadati, kas jõuab ikka laudu osta. Esimesest laudast on nüüd saanud abikaasa tööriistakuur. Edasi tuli heinaküün, sest lahtist heina tuli ju kuskil hoida. Heina tehti siis veel käsitsi. Ikka vikatiga niites ja kokku riisudes. Ei osatud labugi õigesti teha. Nii saan ma edasi ülevaate, kuidas ajaga mõni hoone sai juurdeehitise või ehitati hoopis mõni uus hoone, sest kari ju kasvas. Aja ja eluga on koos kasvatud ja õpitud.

„Need töökohad on tulnud nii loomulikult siin elades. Kui me maale tulime, siis muidugi meid huvitas igasuguste asjadega tegelemine, mida linnainimesena teha ei saanud.“ Nii võeti kohe ka hobune, koer, kits ja arvati, et kasse võib hulgi olla. Nauditi seda vabadust, et sai lapsepõlve täitmata unistusi ellu viia. Nüüd on neil hulgi ka koeri. Hoovis on mitu vahvat hunti, nagu perenaine neid ise kutsub.

Kohe hakati hektar haaval ka karjaaeda tegema. „Rohkem ei jõudnud, füüsiliselt ei suutnud, rahaliselt ei suutnud.“ Nii iga aasta edasi ja üheksateist aastaga on tänaseks jõutud neljakümne hektarini, mida ümbritseb võrkaed, lisaks veel särtsliin. „Neid Natura maid meie pere loomad hooldavadki.“ Loomi on 110, kihnu maalambaid neist pea pooled.

„Ma olen harjunud liikuma südame järgi. Kohati ei ole see täpselt see, mis inimene mõistusega mõtleks või loogiliselt.“ Nii on Liivi harjunud asju ajama südame juhtimise järgi ja selle juhtimise all on ka elatud. „Piiblis on öeldud, et mõistus on viljatu. Jumal juhib inimest südame kaudu. See tähendab, et mõistusega saad sa kõigest aru. Jumala rahu, mis on üle sinu mõistuse, juhtigu sind, need on kirikus ju ka lõpuõnnistussõnad.“

Nii annab Liivi mulle ülevaate asjast, millest ta vanasti kohe aru ei saanud, pidades seda viimast vaid üheks religioosseks lauseks. Ajaga on ta õppinud, et kui ei tea, mida teha, siis jumala rahu, mis on üle su mõistuse, on targem, ja selle järgi on ta elama hakanud. Nii jõuamegi jutus lammasteni.

Alustuseks võeti kuulutuse peale korralik suffolki jäär ja kohaliku lambapidaja käest vanu Saaremaa lambaid. Aeg läks, karjas tuli vahetada jäära. „Mõistus ütles, et peaks vaatama korralikke lihalambaid, süda ütles aga – liigu teises suunas. Kui sa oma südant järgid, siis tagantjärele hinnates oled sa alati hästi teinud.“ Nii on Liivi väga rahul valitud teega ja õnnelik, et julges südant kuulda võtta. „Selleks on natuke julgust vaja, et mõistust kõrvale lükata. Siis ei ole kunagi vale tee.“

Kihnu maalammas, meie oma põlisloom

Esimesed põlvnemisjärgsed kihnu maalambad toodi Lehtmetsale 2008. aastal. Kes on siis see kihnu maalammas, kes 20. jaanuaril 2016 toidu- ja veterinaarameti otsusega eraldi tõuks tunnistati? Kihnu Maalamba Seltsile, mis on loodud 2007. aasta sõbrapäeval, anti õigus tegeleda kihnu maalamba tõuraamatupidamise ja jõudluskontrolliga.

See on kohalik põlistõug, kes veel möödunud sajandi alguses elas üle Eesti, kuid erinevate uute lambatõugude aretuse ja pealetungimisega meie kohaliku maalamba hävimisele määras. Lammas, kes erinevate ja põhjalike uuringute tulemusel on siinsetel aladel elanud 3000 aastat. Tänu Kihnu saare eraldatusele säilisid seal populatsiooni geneetiliselt väärtuslikud maalambad, mis saidki aluseks nüüdsele kihnu maalamba tõule.

Esimene lammas saabus Kihnust mandrile 2005. aastal. Kihnu Maalamba Seltsi üks loojatest on seltsi eestvedaja ja president Anneli Ärmpalu-Idvand. Võib julgelt öelda, et Anneli on kihnu maalamba ja tema kasvatajate „A ja O, ihu ja hing“, kes alustas kihnu maalamba uurimist aastal 2001. Meeletu töö, mida ta on teinud ja vedanud! Mulle tundub, et tihti on tulnud tal ka peaga vastu seina joosta. Näiteks oli teadlasi, kes ei olnud nõus kihnu maalammast Eesti põlistõuks tunnistama. Kuid see „peaga vastu seina jooksmine“ kandis ikkagi vilja. Vaatamata raskustele ja mõningale vastuseisule jõustus 16.09.2019 maaeluministri määrus, millega kihnu maalammas on kantud põllumajandusloomade ohustatud tõugude nimekirja.

„Vaata, igal asjal, ka jumalas, on kord. Lambakarjas on ka kord. Üks on pealik, kelle järgi teised tulevad. Tõuks tegemisel oli väga oluline, et oli keegi, kellele see oli väga südames. Juhil on alati visioon, mida teised ei näe. Juhti tuntaksegi sellest. Nii on ka seltsil juht, kes seda vedas ja teised järgnesid talle,“ toob Liivi hea võrdluse, kui arutleme Anneli suurte teenete üle. Aga kas oleks seda kõike, kui ei oleks teisi kasvatajaid? Nii jõuamegi järelduseni, et iga kasvataja on selles loos oluline ja tähtis. Lambast rääkimata.

Seltsil on väga huvitav ja informatiivne koduleht. Kellel vähegi huvi tekkis, soovitan uurida, lugeda ja vaadata. Paljud minu teadmised ja siin loos ära toodud faktid muide sealt pärinevadki.

Ohustatud tõug toob kaasa toetuse, mis nii mõnelgi teise ohustatud tõu pidajal on kirgi üles kütnud. Mida see väike toetus siis annab? „See kompenseerib näiteks fännamist!“ toob Liivi kohe lihtsa näite. Kihnu maalamba hinnad algavad kahesajast eurost. Samuti ei tule raha Liivi sõnul otsida kõrvaltegevustest, et lambaid pidada. Sest kulu on näiteks ka see, kui tõukomisjon käib lambaid hindamas, iga põlvnemistunnistus maksab.

Raha tuleb ja läheb, ja las see väike summa olgu tänuks ja abiks neile, tänu kellele on meil olemas oma lammas, meie rahvuslik aare.

Kui rahast jutt, siis meie vestluses tuli välja kena tõde. On kulud ja tulud, aga vahel on tulu ka see, kui ei ole kulu. Liivi toidab oma suure pere oma lammastest saadud lihakraamiga. Ja kuna kihnu maalammas on universaalne lammas, siis on omast käest võtta ka mõnusaid pehmeid villatooteid.

Ütle siis veel, et vanarahvas ei olnud tark! Ikka teati, keda ja milleks kodus pidada.

Lõpetuseks soovin Liivile õnne – äsja saabus tema karja uus jäär! Et neid väärt lambatallekesi ikka kevadel jaguks!


Täna loetuimad
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (6)
Margus Vaher avaldab, kuidas naisi tõeliselt õnnelikuks teha  (2)
Autod on saatanast! Tõsi või!? (24)
Kaali kraatri taristu tehakse korda (2)
Jaaniroos võitis konkursil peapreemia (2)
Õpilaste polaarviktoriin viib võitjad Arktikasse
Selgusid lauatennise karikavõitjad (3)
Ohvriabi konverents keskendub seksuaalvägivalla teemale (11)
Tänak: peame lootma legendile (3)
Muusikakooli noored esinesid festivalil
Tuleviku Kompassi fookuses on inseneeria
Risto Lillemets on 2019. aasta nominent
Mattias Tass alustas Ameerikas võidukalt
Kontrast jõuab Tartusse (1)
Nädala loetavuse top 5
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Pereansamblid pidasid festivali
Väärikate konverents tõi täismaja (9)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (18)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (6)
Kommentaarid
Tänak: peame lootma legendile (3)
Ohvriabi konverents keskendub seksuaalvägivalla teemale (11)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (18)
Autod on saatanast! Tõsi või!? (24)
Selgusid lauatennise karikavõitjad (3)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (6)
Kontrast jõuab Tartusse (1)
Jaaniroos võitis konkursil peapreemia (2)
Kaali kraatri taristu tehakse korda (2)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud