[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 14. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Maaelu

Mesiniku magus ja töörohke elu (1)
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 17. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Urmas Lember on üks neist maakonna mesinikest, kellel on valmimas nüüdisaegne mesindusmaja. Seda oli vaja kaema minna.

Urmas alustas mesindusega 2013. aastal, mil sai ajalehe kuulutuse peale osta esimesed tarud.

„Enne seda olin pikalt tööl ehitajana, alguses AS-is Tesman, hiljem omal käel FIE-na. Aga põllumees olen olnud kogu aja. Hariduselt olen masinist-traktorist ja oma talu põlde olen harinud ajast, mil talud tagastati. Algul kasvatasin teravilja, hiljem, kui mesindusega sina peale sain, hakkasin kasvatama õitsvaid kultuure,” rääkis nüüdne mesinik Urmas Lember sissejuhatuseks.

„Külvatud on keerispead, roosat ristikut ja mesikat. Väikesed lapid on ka mesiohakat, galeegat ja ussikeelt. See annab kõvasti juurde, korje on sellest ajast palju parem.”

Kuna Urmase lähedal elav vend Aivar kasvatab erilisi toidukultuure, nagu tatar, tuder, kanep ning katsetab ka väga nõudliku ja peeneseemnelise chiaga, tekkis tahtmine teha üks väike jänesehaak, et teada saada, kas neil kahel on veel õdesid-vendi, kes maid korras ja maaelu hinges hoiavad.

„Noorim vend Margus elab Haapsalus ja tegeleb palkmaju valmistava firma müügimehena prantsuskeelsetesse riikidesse. Tal on prantsuse keel suus, kuna elas 15 aastat Luxemburgis. Marguski on väikestviisi põllumees ja mesinik oli ta enne mind. Tegelikult Margus mulle selle mesinduspisiku süstiski, tal on alla kümne mesilaspere.

Vend Aarne elab Viljandis, ta on avariiliste autode üleskloppimisel kibe käsi. Meil, neljal vennal, on ka õde Hille, kes elab Kohilas ja tööl käib Tallinnas, riigiasutuses,” pani Urmas vahelepõikele punkti.

„Mu mesindus on arenenud nüüdseks saja tootmispereni. Tegin igaks juhuks kaheksa peret juurde, et korvata võimalikke talvekahjusid. Nuhtluseks on nugised ja meil ringi hulkuva karu rajadki on siiani ettearvamatud. Nugiste rünnakud on eriti aktiivsed veebruaris, mil neil on tarvis lisasööta poegade toitmiseks. Karukahjud õnneks siiani puuduvad.”

Mesinikuks loodud

Kui olin tema mesinikuks saamise loo ära kuulanud, mõistsin, et sel mehel on selle magusa ameti peale annet, teadmised ja oskused kleepusid talle külge nagu mesi.

„Loomulikult olen läbi lugenud enamiku mesindusega seotud raamatutest ja osalenud kursustel. 2014. aastal tehti linnas eurorahaga mahukas koolitus, kus ka Aimar Lauge lugemas käis. Istusime kolme kuu laupäevad koolipingis ja ammutasime suurt tarkust. Suvel olime neljal nädalavahetusel praktikal Aimari mesilas. Hingelt olengi mesinik, mul läks õppimine libedalt, haarasin kõike lennult. Suuri tagasilööke ei ole ka olnud.”

Seejuures alustas ta väikselt, kolme perega. Ise ütles ta selle kohta, et pigem oli see tema õppematerjal. Teisel aastal saanud ta Leevi Välilt osta kümme peret lisaks. Nii on aastatega jõutud saja pereni, mis on mesiniku enda sõnul optimaalne arv.

„Arvan küll, et jään saja pere juurde, see annab piisavalt suure koormuse. Ehkki arvatakse, et mesindus on lihtne ala: võtad mesilased, kes tassivad mee koju, ja sul ei ole muud teha, kui meepurke müüa. Alles rääkisin Aivar Raudmetsaga ja sain teada, et tulemas on järjekordsed kursused. Tegelikkus on siiski selline, et kõigist kursuslastest ainult väike protsent jääb mesindama. See näitab, et eelpool toodud arvamus ei pea paika.

Mu sada tublit peret võtavad kogu suvise aja, ei ole aega kinnogi minna, rääkimata mandrireisist. Seepärast ma tarude arvu suurendada ei plaani, see tapaks naudingu südamelähedasest tööst.”

Arutlesime pisut veel ka korjetaimede rikkuse üle. Vennal on tatrapõllud, aga millised liigid loodusest su mee koostist rikastavad? „Hästi palju on siin paju, valget ristikut, pärna, paakspuud... Mu pooled tarud on Pähklas ja pooled laiali erinevates kohtades, kokku on mul kaheksa mesilat.”

See tähendab, et sada peret on jagatud kaheksasse gruppi, mistõttu üsna laialdase piirkonna põllumehed ja elanikud saavad tolmeldamise läbi palju paremaid saake, olgu nendeks viljapuud või mis tahes muud kultuurid.

„Inimeste soovil on need enamasti pandud majade lähedusse, nii on ka varguse oht väiksem. Naabrivalve toimib, taimed saavad tolmeldatud ja inimesed saavad kodulähedase mee.”

Mesilasmaja sünnilugu

Mesindushoone ehitamise mõte oli Urmasel tekkinud juba 30–40 pere olemasolul. Inventari oli kogunenud nii palju, et see hakkas pereelu segama. „Aiamaja ja sauna esik olid inventari täis, vurrid toas ja kaminaruumis, selline olukord muutus juba tüütavaks. Käisin Saaremaa meetootjate ühinguga mujal Eestis mesinikke külastamas ja Eesti mesinike liiduga Leedu mesindust kaemas. Kuna mul mõlkus meeles oma mesindushoone ehitamine, olid minu huviorbiidis just kohalike meemajad, et snitti võtta.”

Kui küsisin, kui palju on tema mesilamaja valmimisel oma tööd, sain vastuseks, et suurem osa. „Ainult sõrestiku ülespanekuks ja katuse paigaldamiseks sai sõber appi kutsutud, sest üksinda läinuks väga keeruliseks. Maja ehitamisele sai keskenduda ainult siis, kui mesilaste ja meega olid kõik toimingud tehtud. Vurritamise ajaks oli asi siiski sellises staadiumis, et sain juba majas sees toimetada. Nipet-näpet on seal veel teha, aga loodan kevadeks asjaga ühele poole saada.“

Ringreis kui õppetund

Maja on ilus ja kõik ruumid sisustatud. Ühes ruumis kõrgusid korpuste virnad, mis on korjekohtadelt ulualla toodud. Teises on meeladu, kolmandas palju vajalikku aparatuuri, mis mesiniku töö lihtsamaks teeb. Neist meekobestaja on üks haruldasemaid. „Tänu sellele sain sel aastal võtta ka esimese kanarbikumee. See on selline masin, mis oma nõeltega torgib kärjekannud mitu korda läbi, tehes mee uuesti voolavaks. Kanarbikumesi muutub kiiresti sültjaks ega tule vurrimisel kärjest välja. Kellel sellist seadet ei ole, peab mee välja pressima, see on aga väga aeganõudev ja raske töö. Samas on nõudlus kanarbikumee järele küllaltki suur, mõtlesin seda tühimikku väheke täita.“

Suures ruumis oli ridamisi veel kaheksa raami mahutav täisautomaatne vurr, millele Urmas ise 270-sekundilise ajaprogrammi seadis. See olevat lihtne nuppude mäng, mis juhendis olemas. Oli ka meesump, mis filtreerib meest välja vahaosakesed ja kust mesi pumba abil neljaks-viieks päevaks selitusnõus koha leiab, kus viimased väikesed vahaosad pinnale tõusevad. Õhukese toidukilega kogutakse need meelt ära. Selitusnõust edasi on mee teekond dosaatorist purki või dosaatorist mööda suunates suurtesse ämbritesse.

„Mässimist ja tööd on palju. Kuna tarbija tahab saada vedelat mett, siis ma kogu mett korraga purkidesse ei pane. Olen teinud külmikust soojenduskapi, kus automaatika hoiab 40-kraadist temperatuuri ja kahe ööpäevaga on ämbris olev mesi pakendamiseks pehmenenud. Purki paneme mee koos perega: tütar on dosaatoril, abikaasa paneb sildid ja mina keeran kaaned peale.”

Lõpetuseks pisut veel Urmase ootustest. „Ootan ilma halvenemist või vähemalt külmenemist, et saaksin kärjesulatamise lõpetada. Nimelt lennuilmaga võivad mesilased selle töö juures ära küpseda.”

Varroatoosi kohta ütles Urmas, et kes tõrjega vaeva ei näe, sel on kevadel tühjad tarud. „Selle ärahoidmiseks tuleb kärjemajandus korras hoida. Kõik kärjed, mis on olnud talvepesas, tuleb 100% ära sulatada, seda nii varroalesta kui ameerika haudmemädaniku tõrjeks. Kasutusse võib võtta ainult puhtad meekärjed.

Mina teen oblikhappe aurutamist kolm korda pärast meevõttu nädalaste vahedega ja tilgutamist hilissügisel 3–4 ml taru kärjetänavasse. Tõrje on ülioluline, kõik mesilaste pidajad peaksid sellesse suhtuma täie tõsidusega. Kui mina ravin ja naabermesinik mitte, pole ka minu tehtaval ravil suuremat mõtet.


*  *  *

Urmas oma perest

Abikaasa Urve oli pikalt tööl Ionix Systemsis, aga elu teeb oma korrektuurid. Nüüd ta on Vanalinna kohvikus kokk. Paistab, et uus amet meeldib talle, sest õhtuti koju naastes on tal tuju ikka hea. Olen kusagilt lugenud, et inimene teeb elu jooksul seitse-kaheksa suuremat muutust oma elus.

Tütar Janeli õpib edukalt KG 9. klassis. Nad mõlemad armastavad teha käsitööd.


Täna loetuimad
Maakonna koolid parandasid oma kohta (1)
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (25)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (1)
Meil on Kuningas, halastav ja armuline (5)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid (8)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed (1)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (4)
Sõna uuristab kivi (6)
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust (2)
Tuleviku Kompassi külastas ligi 900 inimest
Saaremaa toidufestival meenutab ja tänab
JUHTKIRI - Jälle teemaks prügi
Oleme kõik tööriistad Jumala käes (1)
Sõna on eriliste kultuuride kasvatajal
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (7)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (33)
Saaremaa politseinikud pälvisid tunnustusi  (1)
Kommentaarid
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (25)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (4)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust (2)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (13)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (33)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid (8)
Sõna uuristab kivi (6)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed (1)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud