[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 14. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Maaelu

Sügistöödega tuleb veel pingutada (6)
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 25. september 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Alanud on piimakarjale „magustoidu” valmistamine – esimesed hallad on maisitaimed pruunistanud, see on märk, et aeg maisikoristuseks on käes. Mais on tänavu kasvutingimuste poolest ilmselt üks õnnestunumaid kultuure, kuna sooja ja niiskust jagus.

Aga kas viimase aja sademeterohked nädalad on lasknud viljavõtu lõpetada ja taliviljad mulda saada, küsime mõnelt toidutootjalt. „Teraviljakoristus on lõppenud ja taliviljakülv ka enamasti tehtud. 15 hektarit tahaks veel mulda saada, aga pisut tuleb veel muldade tahenemist oodata. Jõudsin teravilja koristada enne suuri sadusid. Oakoristus jäi natuke vihmasesse aega, ja oad on mingil määral ka mardika poolt kahjustatud. Siinkandis on mitmel läinud uba seetõttu söödaks, ühel ei õnnestunud seemetki saada, kuna ei andnud seemne kvaliteeti välja.
Jämedalt öeldes pean aga aastaga rahul olema, on hullemaid olnud. Heade aastate hulka see mul kindlasti ei lähe – kevadine kuivus tegi liiga, eriti suviviljadele,” rääkis tänavune Saaremaa aasta põllumees Toomas Tänav.

Vilja hind on aastaid olnud viljakasvatajate murekohti. „Üks asi on hind, teine asi transport mandrile, mis suure osa hinnast ära neelab. See on saarlaste suur probleem. Viljakoristuse hetkel on hind alati kukkunud, välja arvatud eelmisel aastal. Arvan, et koristuse ajal lastakse hind meelega alla, et saada vili väga odavalt kätte. Mingit lepingut tootjal kokkuostjaga ei ole, hind kujuneb börsil. Määrab see, mis hetkel keegi hinna börsil fikseerib, vilja äraandmisel alles näed, kas said kasu või kahju. Oma hoidmisruum ei mängi erilist rolli, sest nagunii tuleb suurem osa ära müüa kevadel võetud sisendite tasumiseks.”

Kui 15 ha nisu õnnestub veel külvata, mis veel tegemist vajab? „Taimekaitsetööd. Taliviljad tahavad umbrohutõrjet ja väetamist, sellised asjad, mis vihmade vahelt peab saama tehtud. Põllud on tegelikult küllaltki pehmed. Igal aastal olen üle poole ikkagi pannud talivilja alla. Kevadine kuivus neile nii rängalt ei mõju kui suviviljadele. Oleneb muidugi ka kasvukohast. Praeguse seisuga on talivilju mulda saanud üle saja hektari.” 

Sajud tekitasid töödele pausi

„Praegu on sügistööd pidevate sadude tõttu lohisema jäänud, paarsada hektarit talinisu tuleks veel külvata. Aga kohe on vaja hakata ka maisi koristama. Täna on meie kombain Kärlal maisi koristamas, nii et aeg on väga pingeline. Loodame maisivõtuga homme alustada, võtta on üle 80 ha. Mais on vägev, keskmine kõrgus ulatub isegi üle kolme meetri,” rääkis Kõljala ühistu juht Tõnu Post. 

Küsimusele, kas mais on väikese külmasüsti kätte saanud ja kas punahirved on metssigade asemel maisipõllu üles leidnud, vastas Tõnu, et mais on pruunistunud ja kuivainesisaldus seega suurem. „Hirved on rajad sisse tallanud ja söövad hoolega tõlvikuid. Teravilja jõudsime kuivaga ilusti kätte saada, aga töid on veel palju. Taliviljaorased vajavad hooldamist, taliraps kasvustimulaatorit, sõnnik vedamist ja maad harimist. Kuu on kindlasti veel sügistööde päralt. Aasta on meile aga mullusest parem. Sellele vaatamata, et kevadine põud tegi ka meie maadel liiga – suvivilja saak jäi viletsamaks. Taliviljad olid paremad, aasta igal juhul parem kui eelmine.”

„Maisi all oli meil tänavu 120 hektarit, kuid negatiivsem pool on selles, et 20 hektaril tegid kured pärast külvi puhta töö. See on meeletu kogus ja päris suur kahju. Maisisilo on piimakarjale väga hea sööt, eriti siis, kui selle õigel ajal kätte saab. Meil oli suht varajane külv ja koristusel kuivaine sisaldus 30% kanti, see on väga hea tulemus. Kasv oleneb ka sortidest, üks varane oli madalam, teine kõrgem, kuid rekordsaakidest me rääkida ei saa, ehkki mais oli iseenesest ilus,” rääkis Kärla ühistu juht Ülar Tänak.

„Kui mais koristatud saab, tahame veel kolmandast niitest rohusilo valmistada. Kärla kandis jäi rohukasv nii põuda, et hädasti on sööta juurde vaja. Loodame vähemalt paar tuhat tonni rohusilo juurde saada. Farmi tarve on 13 000 tonni aastas. Eelmise aasta silo pole eriti õnnestunud. Aasta oli eriti keeruline, tänavuse kvaliteet on parem, loodame ka viimase lõpu kätte saada.
Taliviljakülv on käsil, vihma tuli nii palju. Kui kevadel olime põuahädas, siis nüüd märjahädas, külvikuga põllule ei saanud. Loodan, et homme saame külviga ühele poole. Vilja saime koristatud normaalsetes tingimustes.”

„Sügistöödega on Raunis praegu sedasi, et viljad jõudsime enne sajuperioodi koristada, need on salves. Kuivatuskulud väga suured ei olnud. Saagikus oli parem kui 2018. aastal, kuid ikkagi pigem tagasihoidlik seoses pikema kuivaperioodiga. Ka Saaremaa on suur, rääkimata mandri ja siinse erinevustest. Aga me saime siiski vajaliku koguse söödavilja kätte,” pajatas Rauni ühistu juht Aive Kesküla.

„Ka taliviljade külvid on plaanitud mahus tehtud. Rukist sai maha 49, tritikut 61, taliotra 75 ja talirapsi 60 ha. Talinisu külvatud ei ole, kui ilm veel lubab, siis on võimalik maisikoristuse järel sellele põllule talinisu külvata, aga see ei ole hädavajalik.

Homme alustame maisi sileerimisega, tegija on mandrilt siia tulnud. Mais on igati kena ja lootusrikas. Eelmise aastaga võrreldes on seda paarkümmend hektarit enam ja plaanime ka järgmisel aastal maisi kasvupinda suurendada. Tänavu on ca 40 ha. Homme näeme, kas on ka kahjustusi tehtud, kuulda on, et punahirved on maisipõllud avastanud.

Ega palju teha enam olegi, natuke läga vedada ja künda. Praegune agrotehnika on läinud sinna suunda, et künda palju ei tule – teatud aastate järel teatud põllud. Sügistöödega oleme üsna hästi järjepeal.”

Aive lisas, et neil on kolmanda niite silotegu veel pooleli ja et praegused ilmad seda tööd veel soosivad. Loodetakse vajalik söödakogus kätte saada. Silo, mida praegu söödetakse, on rahuldava kvaliteediga.

„Vananaistesuvi on ju veel olemata. Veel eile istusid pääsukesed kuuri all, ei tea, mida nad ootavad. Kas nad on natuke hiljaks jäänud või saame tõepoolest veel sooja aega nautida. Tuleb elada ja energiat ammutada nendest ilusatest hetkedest, mis meile on antud. Kolm halli ja pimedat kuud tuleb üle elada, siis hakkab jälle rõõmsamaks minema.”

Täna loetuimad
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (2)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (1)
Saaremaa elas terve nädalalõpu rallirütmis
JUHTKIRI - Ausast võitlusest ja väärikast kaotamisest
Huvitegevust Saaremaal on toetatud ligi 700 000 euroga
Võrkpalliklubi toetab ratastoolis võrgufänne
Eichfuss tegi skoori, Niits pikki minuteid
Georg Grossi ülemvõim Saaremaa teedel
Ametikool kutsub OskusteÖÖ-le
Noortegarantii tugisüsteem aitab omavalitsustel noortest hoolida
Lühidalt
Patsientide nõukogu koguneb oktoobris
Hingesidemest ja selle väärikusest inimpõlvede kaitseks
Nädala loetavuse top 5
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (2)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (1)
Saaremaa elas terve nädalalõpu rallirütmis
JUHTKIRI - Ausast võitlusest ja väärikast kaotamisest
Huvitegevust Saaremaal on toetatud ligi 700 000 euroga
Kommentaarid
Projekt arvestas kaks korda väiksema veehulgaga (37)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (1)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (2)
Orissaare pood sulgeb 3. novembril uksed (9)
Kes kardab Gretat?  (22)
KG-s võeti õpetajate päeval napsu  (16)
Kikas: soojafirma müük oluliselt soojahinda ei tõsta (45)
Valsimaja müüs Puusilla tee kinnistu vallale (2)
Orissaare naine võitis helbekampaaniaga auto (1)
Sügisesi loodushetki (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud