[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 25. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Maaelu

Lubatud vihm on mitmed elupaigad ära unustanud
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 13. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Reede õhtupoolikul helises toimetuse telefon ja murelik piimatootja kutsus mu Kihelkonnale, kaema kuivuses kiratsevaid rohumaid, mis selleks ajaks oleksid pidanud võimaldama teha esimese siloniite ja karjatamisel olevad loomad lisasöödata ära toitma.

Kui Kesk-Saaremaa kandist kuuldub, et vihma on tulnud piisavalt, esimene niide on möödunud edukalt ning saagid keskmised, siis Kangru LP-s on pilt hetkel nukravõitu.

„Vihma ei ole siinmail tükk aega olnud, viimane seenevihm oli nädalaid tagasi. Kui ühistu algusaega, 1994. aastat meenutada, siis paljusid põlde ei ole me saanud harida ja niita just sel põhjusel, et kogu aeg on olnud vesi peal. Ka suvel. Viimased kaks-kolm aastat oleme saanud need põllud niita, maad on masinat kandnud juba kevadest, aprillikuust. Imelik, et tagavara ehk salvestatud vett mullas enam ei ole. Soodeski ei ole. Isegi Viki soos, kus vanasti laiusid kevaditi suured järved,” meenutas ühistu juht Rein Sepp.

„Aga nüüd saab ainult loota, et mere poolt tulevad vihmapilved ka siia jõuavad... Kuna talv oli lumevaene ja pinnas ei olnud sügavalt külmunud, siis oli ka kevadise niiskuse tase mullas väike. Kindlasti sajab Saaremaal nii mitmeski kohas piisavalt, kuid Kihelkonna on jäänud vihmata.”

Jõudsime lihakarja lauda juures olevale põllule, kus veejanus taimestik kiratseb, kohati on juba kollakaks tõmbunud. Maha asetatud telefon paistab rohust välja oma terves hiilguses. See põld oli eelmisel aastal saanud väetise ja täienduskülvi. „Eelmisel aastal saime samadelt maadelt esimese niitega ca 15–20%. Teine niide oli praktiliselt null, kolme hektari kohta saime ühe rulli ja seda väetatud põllult. Niitsime puhtalt seetõttu, et ädalakasvule võimalus anda. Kui sügisel sadama hakkas, kogusime neilt maadelt 70–80% saagikusest. Kogu vajaminevat sööta me liigse sügisese vihma tõttu kätte siiski ei saanud, 100 hektarilt jäi kolmas niide tegemata ja seega tuli juurde osta. Hea, kui on kusagilt osta.”

Seetõttu on Rein ka rohumassi purustamise lubamise otsuse vastu, sest alati on tootjaid, keda ilmataat ei soosi, ja on tootjaid, kelle majandamine rajanebki osaliselt või täielikult ostusöödal. Purustada võiks seega ainult äärmiselt nigela taimestikuga rohumaid, aga ausust võib tegijail nappida. Purustamine on lihtsaim moodus toetusraha saada, saagi koristamine toob lisakulu. Ilmselt on tegemist ühe huvigrupi tugeva lobitööga. Otsustajad peaksid aga suutma langetada riigimehelikke ja majanduslikult õigeid otsuseid.

„Praegu on söödavarumise algus, eks sügisel näeb, kui palju on võimalik osta. Kuigi piimatootmine ei peaks olema ostusöödal. Ostusööt ei ole parim valik, see võib olla ülekasvanud rohust või tehtud konservandita, mistõttu võib olla küsitava kvaliteediga. Iga rulli kohta proove teha ei saa. Lehma hoiab küll hinges aga palju sealt piima tuleb?”

Kuidas lehmad praegu elavad?

„Oleme püüdnud oma varutud ja analüüsitud söödale ostusööta väheses mahus pidevalt lisada, rohkem ikka kinnislehmadele ja mullikatele. Ka praegu ostame sööta juurde ja sõlmime juba ka eesolevaks talveks kokkuleppeid. Me pole ainukesed, kes ostusööta vajavad, ka mitmed teised ei saa selleta läbi.

Sellise söödavarumise alguspildi juures ennustamine väga keeruline ei ole. See on juba praegu selge, et sööta jääb puudu. Ja teades, et pärast sellist kevadet tuleb meie kandis tavaliselt põuane suvi, arvan, et meie teine niide tuleb veelgi hullem kui esimene. Niitmisega üritame alustada uue nädala teisipäeval. Jaanipäevaks tahame esimese niite, kust midagi saada on, lõpetada.

Söödame lüpsilehmadele ka praegu laudas juurde, kuigi kari käib karjamaal. Pealegi on lehmad palavate ilmadega päeval samuti laudas.”

Aberdiin-angused puuhiiglase all viluvanne võtmas

Kõrvetava päikese eest olid võimsa puuvõra varjus ilusate mustjalt läikivate suurte loomade kõrval ka kaks kolmepäevast veisehakatist. „Oleme lihatõugudega tegelenud juba paarkümmend aastat. Alustasime lüpsilehmade baasil, aga igal aastal on karjas olnud puhtatõuline aberdiin-anguse pull. Praegune, viies põlvkond peaks paberite järgi olema juba puhas. Kuna see talv oli meile väga raske, praakisime ristandloomad välja.”

Lihaloomi on ettevõttel nüüd ca 90, osa mullikaid on Kangru farmis kunstseemendusel. Lehmikud jäetakse karjatäienduseks ja pullvasikad müüakse ilmselt tõuloomadeks. Lihaveisekasvatus areneb ju tõusvas joones.

Veidi eemal suurte kivide vahel avanes mitteloomakasvatajale uskumatu vaatepilt – verinoor vasikas, kelle kõrvu ehtisid juba kuldkollased „kõrvarõngad”. Äsjasündinu lesis kivide vahel ja ootas oma ema.

„See vasikas sündis täna öösel, hommikul sai ta kõrvamärgid. Kui vasikas on saanud päevaseks või kahe-, äärmisel juhul kolmepäevaseks, toob ema ta tavaliselt kivide või rohupuhma tagant välja. Praeguseks on sündinud siin kokku kuus vasikat, seega kolm peab veel kusagil peidus olema. Aga neid võib olla ka juba rohkem, sest poegimisaeg kestab. Vasikas tunneb oma ema eksimatult ära, nii hääle kui lõhna järgi. Kui mõni vasikas hälbib, sest ema pole teda omaks võtnud, püüab ta teise ema alla imema minna. See võib õnnestuda, kui lehma oma vasikas samal ajal imeb, kuid enamasti saab võõras vasikas jalaga.

Hälbinud vasikaid vahel ikkagi tekib. Näiteks, kui mööduvad inimesed vasika leiavad, silitavad ja pisike sellest ehmub ning hirmunult kaugele pageb, ei pruugi ema teda leida. „Hälbinud vasikas hakkab kõva häält tegema, nutma. Siis viime ta Kangru lauta ja hakkame kunstlikult söötma.”

Tuur põldudel jätkus

Sõidumarsruut oli põhjalik. Läägi, Virita, Kehila, Tammese küla maad olid enam-vähem ühesugused haleda väljanägemisega, kus niidukitera alla pole eriti midagi jäämas, ehkki suurem osa põldudest on saanud uue seemnesegu ja väetise. Mullu osteti 2,5 tonni seemet, maha külvatud kahest tonnist pool ikaldus kuivuse tõttu. „Selle, eelmisel aastal keraheina ja lutserni seemnesegu saanud ja väetatud põllu taimestik peaks praeguseks olema üle põlve. Telefon kaob küll rohu sisse ära, kuid saagikus on niru, sest kuivas pole taimed võrsunud. Sellel põllul on mullu Olderi firmalt ostetud spetsiaalne seemnesegu (valge, roosa ja punane ristik, raihein jt), kuid praktiliselt pole siit midagi korjata. Juba eelmisel suvel sai taimestik põua tõttu tugeva sauna, tänavu samamoodi, rohukamara eluiga väheneb kindlasti. Sama seemneseguga külvatud põllud märjematel maadel on vastu pidanud ligi kümme aastat, oleme saanud ägedaid saake ja neli niidet aastas.”

Viimati öeldu käib Loona kandi põldude kohta, kus on parema boniteediga ja vähem põuakartlikud maad. Haritavat maad (karjatamine ja niitmine kokku) on ca 600 hektarit, sellest niidumaad ca 350. „Vahel rohkem, vahel vähem, oleneb sellest, kui palju maid meilt ära võetakse ja palju juurde saab,” ütles Rein lõpetuseks poolteisetunnise tuuritamise järel. Loodame, et sajupilved avavad oma kosutavad luugid ka veenäljas kiratsevatele piirkondadele.

Ehkki taoliste kirjatükkidega ei ole võimalik olukorda paremusele pöörata, on sel siiski üks eesmärk – näidata, kui erinevad on ilmastiku- ja tootmistingimused Saaremaa piires. Ja kuigi lehe trükkimineku ajaks olid kaua prognoositud vihmad imekombel ka Kihelkonnale kohale jõudnud, ei muuda see siiski enam esimesest niitest saadava rohumassi kogust.


Täna loetuimad
Kiirabiõde-brigaadijuht Rita Popova: ärge olge negatiivsed! (4)
Naise lükkamine võib viieks aastaks trellide taha viia (5)
Perekondlik
In memoriam Ants Rand (13.07.1924 – 19.08.2019)
Pika tänava lombimure leidis lahenduse  (4)
Mölkky EM 2020 tuleb Kuressaares (6)
Uus-Õunaaia elanikel on lootust uuele kaevule
Malbele Ellile passis ka Nõia-Ella roll
Keskmine vanaduspension oli teises kvartalis 484,5 eurot
Milleks meile sotsiaalmeedia? (14)
Ratsavõistlus Reinu Kapp XXIII
Abikäsi hiinlastele viis lõputööni
Elektrilevi uuendas Sõrve poolsaarel 17 km elektriliine
Saaremaal selguvad golfi löögimängumeistrid
Kristiina Pärk avab näituse
Nädala loetavuse top 5
Kiirabiõde-brigaadijuht Rita Popova: ärge olge negatiivsed! (4)
Maanteeamet tuvastas Virtsu sadamas 20 väärtegu (23)
Naise lükkamine võib viieks aastaks trellide taha viia (5)
Perekondlik
WOW! keskuse ehitustööd kulgevad plaanipäraselt (2)
Kommentaarid
Kiirabiõde-brigaadijuht Rita Popova: ärge olge negatiivsed! (4)
Naise lükkamine võib viieks aastaks trellide taha viia (5)
Ainulaadse tehase hoone Saaremaal on valmis (4)
Pika tänava lombimure leidis lahenduse  (4)
Mölkky EM 2020 tuleb Kuressaares (6)
Milleks meile sotsiaalmeedia? (14)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (59)
Aigis Audere otsingud Liivi lahel (5)
Kõrkveres pandi pihta aiapink  (5)
Maanteeamet tuvastas Virtsu sadamas 20 väärtegu (23)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud