[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 20. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Maaelu

Lepiku talu lambafarmi tegemistest
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 25. aprill 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Jälle on käes aeg, mil lambakasvatajatel peavad silmad ees ja taga olema, et uttede poegimisel vajadusel abiks olla. Aretuse tõttu on mitmikute sündimine saanud tavaliseks, mistõttu on mõne juures abi vajalik.

Meie Maa uuris juba paar nädalat tagasi, kuidas Kailuka külas tegutseval Väimela paberitega velskrist lambakasvatajal Mairel tänavu lammaste poegimise hooaeg läheb. Mõjuvatel põhjustel lükkus aga loo avaldamine edasi. Samas on lambakasvatajaid, kelle karjas võtab poegimise hooaeg alles tuure üles.

„Ega meil siin eriti uut ole, läheb vanaviisi. Uut on niipalju, et pojal on nüüd oma ettevõte, talu lambad jagunevad kahe omaniku vahel. Eesti maaülikoolis õppiv poeg on nädala esimesed pooled Tartus ja lõpud kodutalus. Toimetame endiselt lammastega. Kuna oleme nendega alustanud, siis läheme ka edasi,” rääkis Lepiku talu perenaine Maire Aavik.

„Tõuaretusliku poole pealt oleme vahetanud tõujäärasid. Praegu on meil kolm jäära. Lihaomaduste parandaja texel, uuem tõug lleyn ja kolmas „aretaja” suffolk. Kuid tahame uuesti tuua karja ka zwartblesi jäära, kes annab juurde suurust ja kelle uted on väga heade emaomadustega ning piimakad. Meil on see tõug varem olnud, tahame nüüd uuesti tuua.”

Poja lammastega koos on karjas 180 utte. Suurem osa uttedest on poeginud, ainult seitse on veel jäänud. See tähendab, et nüüdseks peaks see oluline etapp karjakasvataja elus olema selleks aastaks lõppenud. „Nihutasime poegimise tänavu veidi varasemaks, natuke oli vaja sättida, et tööd väga kokku ei jookseks.”

Enamik uttedest tõi ilmale kaksikud

„Enamik tõi kaksikud ja kümmekond kolmikud. Poolteist talle tuleb kindlasti lamba kohta, suure karja kohta on see päris hea näitaja,” ütles staažikas lambakasvataja.

Karja iseloomustamiseks veel seda, et peetakse nii tumeda- kui valgepealisi. Tumedapealisi on kolmandik põhikarjast, neil on ülekaalus suffolki-veresus. Teine osa karjast on valgepealised, texeli järglased. Lleyni jäära on karjas olnud ühe aasta.

Nahkadega läheb talul hästi. „Viime need Jõgevale parkimiseks. Juba aastaid oleme sisse ostnud õmblusteenust susside õmblemiseks. Noored emad ostavad nahku ka lapsevoodisse või -vankrisse panekuks, samuti ostetakse neid vaipadeks. Villa saame vahetada lõnga vastu. Saaremaal on üks mees, kes aeg-ajalt lehes kuulutab, et ostab kokku villa või vahetab seda lõnga vastu. Villa puhul saab veel tänagi öelda, et hea, kui lahti saab. Kui lõnga vastu villa saab, oled lausa või sees.”

Maire meenutas, et paljud kasutavad siiani villa maasikate või kasvuhoonekultuuride multšimiseks. Aga niipalju kui vähegi võimalik, tuleks lambasaadused väärindada. Ta on ise olnud nobe kuduja, kuid praegu tegelevat sellega pere tublid vanaemad. Laste peredel on soojad villasest sokid-kindad kõigil olemas.

Karjatamine on suhteliselt ohutu

„Ei tohi ära sõnuda, kuid kolm korda üle õla sülitades saab küll öelda, et meie kandis hunte ei ole. Oleme lagedamal ja mereäärsel alal. Aga kuuldavasti on Sutu lahe ääres šaakalid. Ise näinud küll ei ole, kuid need on mõnes mõttes huntidest hullemadki.”

Üks asi peaks viimasel ajal maade hooldajatele ikkagi heameelt tegema – metssigade poolt segitõngutud maid ei tule enam nii sageli siluda. „Pole tõsi. Kui aasta tagasi lehes kirjutati, et Vätta poolsaar on metssigadevaba, siis see on küll laest võetud. Alles eelmisel sügisel tehti meie karjamaast selline uudismaa, et pole sõnu. See oli mereäärne ala, ilmselt redutasid metssead roostikus. Neid on siinkandis veel piisavalt.”

Kuna talust on nüüdseks välja arenenud kaks ettevõtjat-lambakasvatajat, on ilmselt vajadus ka laienemiseks. Kas maade juurdesaamise võimalus on olemas? „Siiani oleme hakkama saanud, tänu sellele, et oleme pidevalt heina- ja karjamaid uuendanud. Oluline on olemasolevaid rohumaid efektiivselt kasutada. Ka eelmise põuase ajaga saime söödavajaduse kätte, tegime nii heina kui silo. Vabu maid aga paraku ei ole, see on probleem. Aga 200 utte on meil maksimum ka lauda poolest, poegivad nad ikkagi ju varju all, mitte õues.”

Üks küsimus ka kanakasvatusest – kuidas ökokanakasvatus edeneb? „Need kuluvad ära enamasti oma pere jaoks. Aga me ei taha kanade arvu suurendada, kuna inimesed lähevad ikkagi poodi odavat muna ostma. Nad ei tea, kui kallis on mahe jõusööt, mida tuleb kanadele osta.”

Maire abikaasa Taivo töötab täiskohaga Vetteli kalatööstuses. Kui koju tuleb, jätkub ka talle talus tööd. Pereettevõtluses pole võimalik, et töölt tulles saab jalad seinale visata.


Täna loetuimad
Taluapteek vahetab asukohta (11)
Perekondlik
Merinvest koondas 40 töötajat  (27)
Proua kui elav ajalugu
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (34)
Andres Tarvis: Tagaranna on tasakaal
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda  (8)
Kaalis matkatakse „Hõbevalge“ radadele
Kui kändudele tuleb elu sisse
Saaremaa on Viljandis esindatud
Muinsuskaitseametist toetuse taotlemise aega lühendati
Robotlaev näitab laevanduse tulevikku
Muinsuskaitsjad tutvustavad linna ajalooväärtuseid
Kiri tulevastele põlvedele
JUHTKIRI - Vabaduse võimalusest lauludes
Nädala loetavuse top 5
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (41)
Saare neiu sattus õnnetusse (5)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (21)
Värskelt pandud teekate võeti üles  (26)
Taluapteek vahetab asukohta (11)
Kommentaarid
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (34)
Mees võis naise riided süüdata (12)
Merinvest koondas 40 töötajat  (27)
Taluapteek vahetab asukohta (11)
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda  (8)
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (41)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (21)
Kuressaare turuhoone lihapoest saab alati värsket kaupa (14)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (63)
Reisija kukkus bussijuhi järsu pidurduse tõttu (17)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud