Autor:
Sirje Avingu, agronoomNeljapäev, 11. aprill 2019.
Loe kommentaare |
KommenteeriEelmisel aastal siin esinenud Shanghai ooperiteatri etendustelt saadud lummuses olen tänaseni. Põlevate küünalde valgel sumedas suveöös koju minnes sai nautida veel Classicu kohvikus pakutavat teeninduse kõrgemat pilotaaži. Vaatamata saadud kultuurivapustusele hakkas mind kesklinnas närima üks kahtluseuss. Kohe kangesti hakkas. Närib üha rohkem ja rohkem. Närib kohe nii, et otsustasin oma muret teistega jagada. Tekkis mõte, et äkki oleme selle melu ja ilu taotlemisega endale sisse toonud uue püsielaniku – aasia siku (Anoplophora glabripennis). Tegemist on Euroopas palju pahandust tekitava kahjuriga. Arvatakse, et ta on tulnud Hiinast koos kauba või puidust kaubaalustega. Isu on tal hea ja ta kahjustab just väga paljusid lehtpuid. Linna haljastuses olevatest meeldivad talle harilik hobukastan, pihlakas, pärn, vaher ja pappel. Lisaks kask, haab, paju, jalakas, lepp, hõbepuu, pooppuu, punane tamm, pöök, robiina, läätspuu, saar ja sarapuu.
Asi on läinud nii tõsiseks, et alates 1. oktoobrist 2018 kontrollib põllumajandusamet piiril siia Hiinast ja Valgevenest saabuvaid teatud kaubagruppide kaupu, enne kui maksu- ja tolliamet need ringlusse lubab. Kusjuures see kontrollimine ehk järelevalve on tasuline.
Meil siin on looduslikult olemas päris mitu siklast (Cerambycidae), kes piirduvad ühe-kahe peremeestaimega. Kogu häda ongi selles, et aasia sikule maitsevad praktiliselt kõik meil kasvavad lehtpuud. Kõige sarnasem temale on suur-haavasikk (Saperda carcharias). Kuid segi võib ta ajada ka aias maasikate vahel või peenardel ringi lippavate jooksiklastega.
Tavaliselt toimetab seal süsi- või aiajooksik. Need on väga kasulikud putukad, toituvad teistest putukatest. Kui aga maasikate vahel sibab ringi musta värvi oranžikas-punaste jalgadega putukas, siis on see seemnejooksik ehk maasika-seemnenäkk. Tema maiustab valminud maasika seemnetega. Loodus on andnud talle oranžikas-punased jalad, et maasikapeenras tehtud patt kohe päevavalgele ei tuleks. Kõik jooksiklased on sikkudest kasvult väiksemad.
Aasia sikk peenardel ja maasikate vahel ei toimeta. Tema toimetab puudel alates ca 1,5 meetri kõrgusel. Kõige iseloomulikumaks on elusas puus umbes 1 cm läbimõõduga augud. Põllumajandusamet on kutsunud inimesi loodust jälgima, soovitatakse pildistada kahtlasi aasia sikule viitavaid kahjustusi ja sikku meenutavaid mardikaid. Fotod saata aadressile taimetervis@pma.agri.ee. Elusad aasia sikud soovitatakse panna tugeva kaanega purki, kuhu on tehtud õhuavad. Viimased toimetada kohe põllumajandusameti kohalikku kontorisse. Pilte temast ja tema kahjustustest leiab põllumajandusameti kodulehelt.
Ma väga loodan, et kesklinna kapitaalremondiks Hiinast tellitud kaubaga kaasas olnud alused ja pakkimiseks kasutatud puit ei vedele kuskil laoplatsil, vaid on ära põletatud. Parem karta kui hiljem tagantjärele tark olla.
See jutt on mõeldud inimestele teadmiseks, mitte paanika tekitamiseks. Loodame, et kõik on Hiinas kontrollitud ja meie põllumajandusameti töötajate poolt piiril üle vaadatud. Lihtsalt üks kahtluseuss näris hinge.