[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 05. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Maaelu

Söödakultuuridest ja selle valdkonna ühest aretajast
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 04. aprill 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kohtusin Ants Benderiga mõne aasta eest, kui teadlaste grupp tuli külastama siinsete heinaseemnekasvatajate põlde.

See oli 2014. a juunis, kui ligemale 40 inimest mandri erinevatest seemnekasvatusega seotud asutustest ja ettevõtetest, sh Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva sordiaretuse osakonna teadlased, sel põhjusel Saaremaad külastasid. See oli suur tunnustus meie seemnekasvatajate tööle.

Toona usutlesin ka Jõgeva sordiaretuse osakonna teadurit, põllumajandusteaduste doktorit Ants Benderit, kes mainis siis: „Saarlased teevad väga tänuväärset tööd heinaseemnete paljundamisel. Perekond Saun teeb seda suurel pinnal ja kõrgel tasemel. Praegu viibime Ennu Vaheri Valjala seemnekeskuses, tema on heinaseemnekasvatusega samuti väga hästi hakkama saanud. Ja läheme veel Andres Kurgpõllu juurde.” Paraku on Andres nüüdseks kolm kuud olnud taevastel radadel ja tema elutööd jätkab poeg Hannes.

Bender lausus tookord ka seda, et põllumajandusteadust finantseeritakse viimasel ajal küllaltki tagasihoidlikult. „Meie peaksime tootja jaoks katseid tegema ja andma soovitusi, kuid nähes täna siin ettevõtlikke talunikke ja nende seemnepõlde, kuuleme, et nemad ka on teinud katseid. Nii et meil on ka neilt õppida. Nad on teinud katseid edukalt, sest põllud näevad head välja. Aga olgem ausad, see on kallis moodus, teha katseid suurtel põldudel katse-eksituse meetodil.“

Nüüd, mitu aastat hiljem sattusin juhuslikult infole, et Bender on aretanud lamba-aruheina. Tema nimi oli imekombel mulle meelde jäänud ja nii me heintaimede aretustööst nüüd veidi pajatame. Kui küsisin, milliseid sorte on Jõgevalt sel aastal tulemas ja kuidas lamba-aruhein „tekkis”, vastas reibas hääl telefonis: „Seda on raske öelda, sest meie loeme sügisel tibud üle. Aga mis lamba-aruheina aretusse puutub, siis see tuli sellest, et olen teatud määral ametis ka geenipangas. See tähendab, et me käime mööda Eestit ja kogume taimede seemneid ja uurime neid. Kui selgub, et midagi neist on muru rajamisel paljulubav, siis teeme valikuid ja mõnest valikust võib saada sort. Aga mu põhitöö on ikkagi söödakultuuride sordiaretus. Olen põhikohaga söödakultuuride sordiaretuse ja seemnekasvatuse inimene. Aga lamba-aruheina aretus on kõrvaltoodang,” rääkis Ants Bender märtsikuu viimasel nädalal.

Lamba-aruhein – sobiv muruliik

Teadlane selgitas, et lamba-aruhein sobib murusse oma tiheduse ja madalakasvulisuse tõttu. „Muruga on palju tööd niitmisel, kui aga liik on madal, annab see ökonoomikat niitmiskordade arvus. Lamba-aruhein kui liik ei ole nõudlik ka kasvukoha tingimuste suhtes, ei nõua nii palju väetist ega kastmist kui muud liigid. Pealegi on inimesi, kes ei taha väetistest ega väetamisest midagi kuulda.”

Küsimus: kas lamba-aruhein võib murus olla ka monokultuurina või oleks siiski parem liikide segu? Aga sel juhul peavad ju teised liigid olema samuti madalakasvulised?

„Üldjuhul rajatakse muru seemneseguga. Ühele meeldib ühe aasta ilmastik, teisele liigile teise aasta oma. Kasvukoha ja muuga on sama lugu. Mitu liiki on garantii, et tulemus on paremini kindlustatud.

Heintaimi on kasvatatud sada aastat ja natuke enamgi, enne seda varuti sööt looduslikelt rohumaadelt. Kui heintaimi hakati kasvatama kindla eesmärgiga, ei tuntud veel ju nende omadusi, mistõttu selleaegsed seemnesegud olid 10-liigilised ja isegi rohkematega, see andis kindluse. Mida rohkem me tunneme liike ja oma kasvukoha omadusi, seda väiksem võib seemnesegus liikide arv olla.”

Praegu on Benderil söödakultuuridest riiklikes katsetes üks lutsern. „Nimetan seda sordiks, ehkki sordiks ei saa enne pidada, kui katsetus on lõppenud. Kuna oleme Euroopa Liidus, on ühenduses kokku lepitud, et liikide katsetus on riikidevaheline. Näiteks lamba-aruhein oli katsetusel Slovakkias, aga lutserni katsetavad EL-i liikmesriikide jaoks prantslased.

Kui me katsetusmaterjali neile saatsime, järgnes kohe küsimus, et miks me ei ole midagi kirjutanud lutserni kasvukiiruse kohta talvel. Vastasin, et meil on talvel maa külmunud ja kasvukiirust ei saa määrata. See tähendab, et katsetamine toimub riigis, kus talve ei olegi, mistõttu pole uurimistulemustes loota vastust ka liigi talvekindluse kohta. EL-iga on selles osas palju segadust ja absurdi.

Vahekokkuvõte on tulnud, kuid selles ei ole tulemuste kohta veel midagi kirjutatud. On märgitud ainult, et katsed on kulgenud edukalt ja lõpparuanne tuleb 2020. aasta I kvartalis. Senimaani ma ei tea, kas mul on sort või mitte, aga olen töötanud heas usus.”

*  *  *

Tasub teada

Sordiaretaja Ants Bender:

Varasemate kogemuste põhjal tean, et kui uuest sordist kusagil juttu, siis järgnevad kohe seemneküsimised. Et inimestele mitte pettumust valmistada, kulub ära selgitus, et materjal (lamba-aruhein) tunnistati sordiks 2018. aasta lõpus. Pärast seda teadet saab hakata sorti paljundama. Esimene seemnepõld, millelt on võimalik seemet koristada 2020. aasta sügis-suvel, kavatsetakse rajada 2019. a kevadel. Väikeses koguses tarbekülvideks on seemet loota alles 2021. a kevadel.

Uue lamba-aruheina sordi nimi on 'Kihnu'. Seda sellepärast, et aretuse lähtematerjal on sealt saarelt kunagi kogutud. See fakt võib saarlastele olla huvitav teada.

Kohtan igal aastal korduvalt probleemi, kus inimesed pöörduvad minu poole saamaks konsultatsiooni ja sobivat seemet, et rajada muru oma lähedaste kalmukünkale. Olen püüdnud inimesi veenda, et see pole kõige parem plaan. Tegemist on enamasti Tallinna inimestega, kelle lähedased puhkavad hõreda männimetsaga kaetud liivaluidetel. Sinna on raske tava-muruliike soovitada – kuivus, poolvari.

Aga kusagil on luuleread: muru kasvab mulla peale (või kalmukünka peale) jne ning inimesed jäävad oma soovis enamasti kindlaks. Neis tingimustes läheks liikidest kõige paremini lamba-aruhein.


Täna loetuimad
Purjus naine sõitis autoga kraavi (1)
Saaremaa Valsi juht paneb ameti maha (9)
Ringkonnakohus mõistis Rannaaugu sadama ehitaja petmises süüdi (2)
Romukampaania laineid ei löönud (8)
Mis toimub Eesti tipus? (4)
Rein Kirst: hoogustada tuleks metsanduse arengut (15)
Dilara operatsiooniks saadi raha kokku 10 päevaga (1)
Inglipuu: 600 lapse jõulusoovid on veel täitmata
Annetamistalgutel toetati enim Saaremaa lemmikloomade turvakodu (3)
JUHTKIRI - Elu hind (1)
Muusika paneb hingekeeled helisema
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (53)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (32)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (1)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (13)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (53)
Annetamistalgutel toetati enim Saaremaa lemmikloomade turvakodu (3)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (21)
Romukampaania laineid ei löönud (8)
Kalastuskaartide taotlemine kolib üha enam internetti (1)
Rein Kirst: hoogustada tuleks metsanduse arengut (15)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (65)
Mis toimub Eesti tipus? (4)
Saaremaa Valsi juht paneb ameti maha (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud