[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 26. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Maaelu

Ebavõrdsus tootmises tekitab saartel probleeme (4)
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 14. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

See pole kellelegi saladus, et saarte paesel ja märgatavalt boniteedivaesemal pinnasel on toodangupotentsiaal kesisem Mandri-Eesti piirkondadest, rääkimata vanadest EL-i riikidest.

Tihtipeale paneb imestama, et siinsed piimakarjakasvatajad nii kõrgeid väljalüpsitulemusi on saavutanud. Euroopa Liidu riikide seas on hõivatud teine koht. Müts maha Eesti karjakasvatajate ees!

Seejuures on murettekitavalt palju ka lõpetajaid, see süvendab ebakindlust kodumaiste tootjate ja toodete allesjäämise pärast. Pisikese Eesti erinevatest looduslikest tingimustest sõltuv majandusvõimekus tekitab probleeme kõigile, nii ettevõtjatele, töölistele kui ka kaugemas perspektiivis tarbijatele. Meediakajastus, et Kärla põllumajandusühistu on müüa, tekitas töötajates hirmu ja küsimuse, kas neil edaspidi tööd ikka jätkub?

See on tõsi, ettevõte on müügis, olnud seda juba hulk aastaid. Nüüd on müük teatud olude tõttu aktiivsemalt päevakorda tulnud. Sisendite hinnad on teinud suure tõusu, kuid piimahind ei ole tootmise kallinemisele järele tulnud. Saartel on tootmine märgatavalt kallim juba kehvema mullaviljakuse ja merelise transpordi tõttu. Aga milline ettevõttejuht ei tahaks olla ka kulude poolest konkurentsis?” rääkis Kärla POÜ tegevjuht Ülar Tänak.

„Otsime võimalusi, mida saab veel paremini teha. Kuna lehmade väljalüpsid on kõrged ja söötmiskulud teraviljahindade hüppe tõttu oluliselt kasvavad, on see suur väljakutse. Aastaid tagasi, kui ebasoodsate piirkondade toetus ära jäeti, sattusime võrreldes mandri tootjatega ebavõrdsesse olukorda. Selline „konkurents” on riigisiseselt kestnud juba kaua, nüüdseks on see liialt suureks läinud.

Küsimus ei ole ju Kärla ühistus, küsimus on kogu Saaremaas – meie kallim transport ja madalam piimahind lisaks puhtlooduslikele erinevustele. Saareline asukoht annab teised tingimused ja olukorrad. Riiklikul tasandil tuleks otsustada, kas riik tahab, et saartel tootmine jätkub või mitte.

Ettevõtte müügis oleku kohta ütlen aga seda, et kui lähebki müügiks, siis töötajate jaoks ei tähenda see midagi. Firmaomanikud vahetuvad kõikjal, aga loomad vajavad ikka söötmist ja hooldamist,” selgitas Tänak.

Trigon Dairy Farming Estonia ettevõtete juht Margus Muld saarel töövisiidil

Mul ongi hea võrrelda omavahel kolme farmi – Saaremaa, Kaiu ja Väätsa tulemusi. Kõik on kõrge piimatoodanguga, aga kui võrdleme seda, kui palju oleme piima eest raha saanud, siis 2018. aastal Kärla versus Kaiu kaotasime Saaremaa madalama piimahinna tõttu 150 000 eurot. Kui lisame siia ka kõik sisendid, mida saarele veetakse, rapsikoogid, väetised ja muud, suureneb kahjum kallima transpordi tõttu veel 50 000 võrra. Iga tonn toob 10–20 eurot lisakulu,” selgitas Margus Muld.

Me näeme, et saareline elu on oluliselt kallim, kaubad ja toormed kallimad ja samas piima eest saadav hind odavam. Isegi teravilja müües on käärid. Müüsime Kärla ühistu rapsiseemet välja ja saime vähem raha kui sama koguse eest sai Kaiu. Seepärast, et transport on siit nii pikk. Lepingu järgi ostetakse vili enamasti sadamas, vedu sadamasse kärbib müügist saadut oluliselt, nii lehmi pidades kui muude põllumajandusharude või teiste äridega tegeledes.”

Muld lausus, et ta ei tea küll, kuidas teistel siinsetel põllumajandusettevõtetel läheb, kui hea või halb kellegi olukord on, kuid igatahes on murettekitav, kui nii tuleb jätkata.

Kuna tänavune aasta on suure poliitika aasta, tuleks ka poliitikutel ja riigil midagi ette võtta, et saarte põllumajandusettevõtteid enam toetada. Kui me samamoodi edasi läheme, ei ole põllumajandusel saartel väga pikka perspektiivi ja varem või hiljem põllumajanduslik tootmine saartel lõpeb. Saared võsastuvad, töökohad kaovad, sotsiaalsete toetuste vajadus mitmekordistub...

Ühelt poolt on see, kuidas me hakkama saame, põllumajanduse teema, teiselt poolt regionaalsed erinevused, ja riik peaks vaatama, mida oleks ebavõrdsuse vähendamiseks võimalik ära teha.

Kunagi oli väike erisus olemas, ebasoodsate piirkondade toetus (aastatel 2006–2011) arvestas mullaviljakuse erisusi. Toetusi jagati üle Eesti vastavalt piirkonna keskmisele mullaboniteedile, see aitas tollel hetkel veidi suuremaid sissetulekuid saada ja hinnavahe katta. Praegu sellist toetuse vormi pole ja arvan, et aeg oleks riigil uuesti mõelda ja midagi ette võtta, et saarte tootmise toetamisega midagi teha. Niimoodi edasi minna ei ole enam mõistlik.”

Üheks põhjuseks ebavõrdsuse suurenemisel tõi Muld olukorra, et palkadega jõutakse Euroopale järjest lähemale ja ka sisendihinnad ning muud kulud aastatega tõusevad, ei ole piima hind kallinemisega kaasas käinud. „Just see, et kulud aina suurenevad, kuid piima eest saadav hind ei tõuse, hakkab saarel piimatootmist kustutama. Täna toimunud (teisipäeval – toim) piimatööstuse nõukogu koosolekul arutlesimegi eeltoodud teemadel ja kõik olid ühel meelel, et riigi poolt on tuge vaja.”

Kui juba maakonna tugevuselt teine tootja näeb tootmise ebavõrdsuses ohtu piimatootmise kestmisele, siis peaks see punase tulena silma hakkama ka riigiametnikele.

Kärla piimafarmi toodang oli aasta lõpus 12 200 kilo lehma kohta, sellega ollakse vabariigis neljandal kohal.


Täna loetuimad
KIK toetas 20 Saaremaa keskkonnaprojekti
Sotsiaalosakonna juhatajaks valiti Mare Naaber
In memoriam JÜRI PINO (03.07.1970 - 23.06.2019)
200 ja peied
JUHTKIRI - Jaaniaja järelehüüe
Üheksast lõbustusasutusest üks vastas tuleohutusnõuetele
Incapi juht valiti Eesti elektroonikatööstust juhtima
Suvejooksu võitsid Liliana Torn ja Mart Andresson
Sutus põrkasid kokku ATV-d  (1)
Lugeja küsib, jurist vastab
Andre Kiil võitis Kuressaares rallikrossi etapi
Praamiga sõitis jaanide ajal rekordarv reisijaid
Sarma seeriajooksu võitis Janar Mai
Saaremaal on puugihaigusi mullusest vähem
Häirekeskus tutvustab Aurigas hädaabinumbri 112 tööd
Nädala loetavuse top 5
KIK toetas 20 Saaremaa keskkonnaprojekti
Sotsiaalosakonna juhatajaks valiti Mare Naaber
In memoriam JÜRI PINO (03.07.1970 - 23.06.2019)
200 ja peied
JUHTKIRI - Jaaniaja järelehüüe
Kommentaarid
Sutus põrkasid kokku ATV-d  (1)
Varas istutas potililled oma aeda (27)
Komisjon: öösel võiks olla kange alkoholi müügi keeld (35)
Lihaveised häirivad Sutu lahe ääres suplejaid (33)
Vald: pakendeid peaksid vastu võtma ka poed (18)
Sõmera hooldekodukompleks läheb müüki (3)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (61)
Riik on katki (10)
Tapjale kümneaastane vangistus (2)
Topeltpõleng tekitas päästjatele pingelise olukorra (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud