[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 18. veebruar 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
märts 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Maaelu

Kala- ja taimekasvataja Priit Lulla esmatootjate muredest
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 31. jaanuar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Aquamyk OÜ vikerforellikasvatuse tegevjuht Priit Lulla oli üks kolmest ettevõtjast, keda maaeluminister Saare maakonnas läinud aastal külastas. Uudseks lahenduseks oli tal ministrile ette näidata noorkalakasvatus, kus viljastatud marjast kasvatatakse maimud.

Selle sammu tulemusel varustatakse nüüd asustusmaterjaliga mandri kalakasvatajaid ja ettevõte hakkas samas toimima terviktsüklina. See annab ettevõttele suurema sõltumatuse, sisse tuleb osta vaid viljastatud kalamari, põhiliselt Taanist.

Uut on veelgi. Kui aasta tagasi olid kala realiseerimiskanaliks mõned Kuressaare restoranid ja turg, siis jaanuaris oli Coopi kauplustes müügil Kõrkvere kasvanduse forell. See näitab, et madalast müügihinnast tingitud suhteliselt kasinatele realiseerimisvõimalustele vaatamata pürgitakse ikka edasi, toimub pidev areng.

Priit tegeleb kalakasvatuse kõrval ka taimekasvatusega, tänavu algas tal sellega üheteistkümnes aasta. Efektiivsema toimetamise nimel kuulub ta Pöide Maaviljelusühistusse, mille piirkonna talunikud masinate parema kasutamise nimel on asutanud.

Toiduainetele
madalam käibemaks!

„Raske on põllumajanduses ja kalanduses, olgu need piimakarjakasvatajad, seakasvatajad, lihaveisekasvatajad või teraviljakasvatajad. Kõik, kes on orienteeritud oma toodanguga kohalikule turule, ei teeni turult raha piisavalt, et katta kulutusi. Tootjad järjest lõpetavad, see on meie põllumajanduspoliitika vili,” lausus Pöidel tegutsev Priit Lulla.

„Esimene asi, mida riik teha saaks, on toiduainete käibemaksust loobumine. Võtame näiteks piima hinna poes. Mina joon palju piima, kuid minu ostmisharjumus sellest ei suurene ega vähene, kui piim on kas 10–20 senti odavam või kallim. Tootjad on aga põlvili, kuna tootmise sisendite hinnad on pidevalt tõusnud, kuid müügitulu ei suurene piisava kiirusega. Pea igal nädalal lõpetab Eestis kaks-kolm tootjat tegevuse. Meie põllumajandussektor on kokku kukkumas. Põllumeest lohutanud lootus on kadumas.”

Priitu häirib väga, et kuigi praegu on poliitikutel aktiivne valimiskampaania periood, pööratakse sellele teemale väga vähe tähelepanu. „Miks on kasulik tuua meile Hispaaniast sisse näiteks sealiha ja punast kala? Suvisel ajal sõita palava ilmaga autodega läbi Euroopa, ja siis 1,3 miljonit inimest sööb selle rõõmsalt ära. Hispaania ja Eesti vahele jäävad suurte rahvaarvudega Saksamaa, Prantsusmaa ja mitmed teised riigid. Miks sinna seda liha ja kala ei viida, kus on tarbijaid märksa rohkem, miks see Eestisse tuuakse? See on nii igal aastal. See on käibemaksu teema.”

Priit on asja uurinud ja ütles, et Saksamaal oli/on toiduainete käibemaks 5%, Inglismaal 8%, Soomes 9%, aga Eestis 20%, Lätis 21% jne.

„Ajakirjanduses on olnud viiteid, et Eestis on toit kallim kui Saksamaal, aga välja toomata jäetakse maksuerinevus.

Lisaks ahvatleb suur käibemaksu määr tegelema ebaausa tulu teenimisega kaubanduses, mis ületab ka riigipiire ja seega on see raskesti avastatav. Riigil tuleks teha julge samm ja toiduainete käibemaksust loobuda. Sellest võidaksid kõik, sealhulgas riik. See annaks võrdsemad võimalused kohalikule tootjale oma kauba turustamiseks.

Küsitakse, et miks just toiduainetel on vaja käibemaksu alandada. Aga sellepärast, et toiduained ei ole koht, kus see töötaks tarbimise reguleerijana. Me sööme iga päev ja peame neid tooteid ostma.”

Priidul oli mõni aeg tagasi käinud külas üks Rootsi ettevõtja ja jutuks tulnud ka toiduainete eelistused. See mees on väikese perehotelliketi pidaja ja ostab kartuli, liha, kala ja kõik muu alati kohalikelt tootjatelt, kuigi kulu toitlustamisele on seetõttu märgatavalt suurem. Mees põhjendanud, et kui ta ostab saadused kohalikelt tootjatelt, liigub raha kohalikule tootjale ja jääb riiki ning tuleb ringiga ka temale tagasi. Tootjad saavad maksta paremat töötasu, töölised lähevad puhkama, peatudes ka tema hotellis. Rootsis peetakse oluliseks, et raha ei lähe riigist välja.

„Meil Eestis on vastupidi – importkaup on popp! Seda toetab tihtipeale ka ebaloomulikult madal hind, mis viitab ebaausale kaubandusele. Lisaks veel nõukaaegne harjumus, kui meil midagi saada ei olnud. Mäletan hästi seda olukorda, ehkki olin siis üsna noor, ja ütlen, et tarbija suhtumine on see, mis meid Skandinaaviast eristab. Tõsi, on ka neid, kes peavad arvestama oma võimalustega ja neid on üha enam.

Nüüd jõuame tagasi käibemaksu juurde. Importkaup on tihtipeale odavam ebaausa kaubanduse tõttu, kus käibemaks mängib suurt rolli. Eelmise aasta novembris toodi Postimehes välja viimase aja kümme suuremat maksupettust, seal oli kolmandal kohal punase kala import. See näitab, et ruumi ja vajadust on need sammud ette võtta, et võtta ära võimalus ebaausalt tulu teenida.
Tean, et käibemaksu teemat on ainult mõned erakonnad esile tõstnud, võib-olla populistlikel eesmärkidel, tahaks aga, et tootjaid puudutav valus teema võetaks valimiste ajal üles.

Räägitakse pensionidest, järjekordadest tervishoius ja alkoholiaktsiisist, aga mitte sellest, kust see raha tuleb. Lisandväärtuste loomisest ja suurematest arenguvõimalustest ei räägi keegi. Raha läheb riigist välja rohkem, kui oskame ette kujutada. On kõnekäänd, et kapitalil ei ole rahvust, kuid kapitalistil on.”

Toit on riigi julgeoleku alustala

„Riigi julgeolekust rääkides on minu murekoht see, et kui vaatan aastast aastasse põllumajanduse toiduainete sektorit, siis eksportida suudetakse 800 miljoni eest, enamasti piima ja teravilja, samas imporditakse 1,4 miljardi eest. See tähendab ju riigile igal aastal ca 600 miljonit miinust. Ma ei taha uskuda, et selle 600 miljoni eest söövad eestimaalased banaane ja tsitruselisi.”

Oma juttu ilmestas Lulla Facebookis toodud näitega, kus oli loetletud kõik riigid, kes aed- ja köögivilju kasvatavad ja kauplustes turustavad. Eestit ei olnud seal märgitud. Miks? Sest meie tootjad ei ole konkurentsis ebaausa olukorra tõttu, mis on turul tekkinud. Tarbija sellest aru ei saa, sest tema võidab hinnas, aga kaotab sellise kauba eelistamisel oma kodumaised tootjad, kes looksid lisandväärtust ja hoiaksid riiki vee peal!

Me toome kõike sisse, aga mida me välja veame? Meil on kolm asja, millega saame lisandväärtust luua; toit, puit ja põlevkivi. Esimesed kaks on taastuvad ressursid ja nendele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, et tagada siseriiklik julgeolek.”

Räägime nüüd sinu tootmistest

„Toimetame vaikselt ja otsime uusi väljundeid, kiireid muutusi ei saa olla. Põllumajanduse teebki keeruliseks see, et tootmistsüklid on pikad. Kui oleksime sussitootjad, oleks kerge ümber orienteeruda uutele toodetele või turule, aga loomakasvatuses seda ei saa.

Kalakasvataja on samasuguse seisu ees nagu piimatootja, kes ei saa lehmi lüpsmata jätta – tuleb lüpsta ja piim kombinaati saata, kas hind sobib või mitte. Need ongi need asjad, mis muudavad tootja tarneahelas kõige nõrgemaks lüliks, kuna ta ei ole võimeline hinna osas kauplema. Olen vahendajatega suhelnud, mulle on öeldud, et kergem on tootjalt 10 senti alla kaubelda kui kaupluselt sent ülespoole. Kõik hakkab pihta jaekaubandusest. Mõttetu on hindu kampaaniatega alla viia, kõik see mõjutab ainuüksi tootjaid, esmast lüli. Piimaga sarnaselt kala-, kartuli-, porgandikasvatajaid... Inimene ei hakka ju rohkem tarbima. Aga see, et ühel päeval meil ei ole enam kodumaiseid saadusi, on olukorra jätkumisel kurb reaalsus.”

Täna loetuimad
Hoidkem EKRE riigi juhtimisest eemal  (2)
Vald korrastab jäätmevaldajate registrit
Soe ilm tõi ilmsiks koeraomanike hooletuse
Vätta Külade Selts korraldas trehvunksi
Ametikooli õpetaja osaleb pagarisaates
JUHTKIRI - Palju kisa, vähe villa
Noori sõiduautotehnikuid saatis võistlusel edu
Maaküsimus ja iseseisvus
Merevägi tuli Karujärvele treenima
Tööturu näitajad on aastaga paranenud
Pühendusluules kirjad Kuressaare autorilt
Tänak võttis Rootsist maksimumi
Nädala loetavuse top 5
Hoidkem EKRE riigi juhtimisest eemal  (2)
Vald korrastab jäätmevaldajate registrit
Soe ilm tõi ilmsiks koeraomanike hooletuse
Vätta Külade Selts korraldas trehvunksi
Ametikooli õpetaja osaleb pagarisaates
Kommentaarid
Hoidkem EKRE riigi juhtimisest eemal  (2)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (882)
Tinno on riigikogulaste volikogu töös skeptiline (16)
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (476)
Laevaehitaja plaanib veel ühe tuuliku püstitamist (96)
Vald jagab soola (35)
Igaühe panus maapiirkondade arengusse (2)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (150)
Ajalookonverents pakkus objektiivset ülevaadet  (13)
Leo Filippov: mets ökosüsteemina on väga hell ja tundlik  (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud