Eesti hobust ei tohi tallis hoida!

Autor: Jaan-Aleksander Rooda
Neljapäev, 17. jaanuar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kõigepealt teeme selgeks, kes on eesti hobune. Hobuste- alases kirjanduses on kirjas, et tegemist on Põhja-Euroopa metsikust hobusest põlvneva loomaga.

Sellega seoses kuulub ta ohustatud tõugu loomade hulka, kelle säilitamise kohustus on Eesti riigil.

Tegemist on osaga meie loodusest. On sügavalt ekslik arvata, et eesti põllumehed aretasid ta ei tea millest põllumajandusloomaks. Iidsetest aegadest on inimene võtnud loodusest loomi nii toiduks kui ka transpordis kasutamiseks. Aborigeenset tõugu loomad saavad kohalikes ilmastikutingimustes suurepäraselt hakkama.

Õigem oleks öelda – said. Kliima soojenemine on tekitanud probleeme kogu elusloodusele. Poleks paha, kui hobuse tervise pärast muretsejad tutvuksid meie veterinaarteaduste doktori Gustav Grünwaldi uurimusega meie hobusest.

Doktorikraadi kaitses Grünwald 1920. aastal Berni ülikoolis. Huvitav on tema seisukoht geograafilise laiuse mõjust hobusele. Ta peab oluliseks seda, et Eesti asub põhja pool 57. laiuskraadi ja selles piirkonnas valitsevat külmafaktorit. Nüüd võiks ka veidi guugeldada ja selgitada välja, millised olid temperatuurid 1920. aastal 57. laiuskraadist põhja pool.

Et mitte toetuda vaid ühe kõrgelt haritud spetsialisti arvamusele, tutvume ka Soome põllu- ja metsamajandusteaduste doktori Markku Saastamoineni seisukohtadega. Ta rõhutab, et hobused kannatavad väga hästi külma ning Soome ega Eesti oludes ei ole nii madalaid temperatuure, et hobuseid tuleks sees hoida või jätta neid liigutamata.

Külmi pidamistingimusi ja rohket väljas veedetavat aega saab kasutada kaalu langetamiseks.

Ka rasvumist tuleb vältida – kui loom saab pidevalt oma energia kulutamise määra suhtes liiga palju süüa, ta rasvub. Kliima soojenemise

tõttu on just rasvumine meie hobuste suurim vaenlane. Ja just sellepärast on hobuste tervise huvides neid võimalikult kaua Loodenina rannas pidada, et nad oma toiduks ise väheväärtusliku sööda välja kaabiksid ja seetõttu ka palju liiguksid.

Igasugune hobuste söötmine võõraste inimeste poolt ja nende pidev häirimine ei ole lubatav. Arusaajale inimesele peaks juba sellest kirjatükist piisama. Kes ei taha aru saada, seda ei veena miski. Temale on tähtis ennast nähtavaks teha. Kahju.