[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 18. juuli 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Maaelu

Meie seakasvatuse rõõmud ja mured
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 10. jaanuar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kui põllumajanduses on tavaliseks mureallikaks ja tulemuste kärpijaks olnud ilm, siis seakasvatajatel juba mitmeid aastaid ka Aafrika seakatk.

„Põllumajanduses töötades ei ole ühtegi pingevaba aastat, pinge on kogu aeg. Kui valitsused mõtleksid rohkem oma põllumeeste peale, siis ei oleks pinge nii suur,” oli Valjala jõusöödatehase tütarettevõtte seakasvatusjuhi Margus Õunpuu vastus mu soovitud heale ja pingevabamale aastale.

Seakasvatuses on ülimalt pingelist aega olnud juba üle nelja aasta, mil esimene Aafrika seakatku puhang 8. septembril 2014. aastal Eestisse jõudis. Euroopas hakkas haare laienema Armeeniast 2007. aastal, mis tähendab selle ohuga arvestamist juba enam kui kümme aastat.

„Kuigi lahkunud aastal farmides nakkusi ei olnud, on pinge ikka alles – metsast ei ole see haigus kuhugi kadunud. Öeldakse, et nakkusoht varitseb 20 aastat, mil iga hetk võib uus katkupuhang tekkida. On ju näha, kuidas see Euroopas levib. Ütlen selle kohta nii, et kui tahame seakasvatusega tegeleda, tuleb selle ohuga õppida elama. Peame niimoodi töötama, et see haigus farmi ei pääseks. Järeleandmisi teha ei saa ega tohi. Oleme kaks rasket raksu läbi elanud, see on hävitanud meie inimestel hulga närvirakke.”

Tootmise poolest hea aasta

Troonilt lahkunud aasta oli tootmist silmas pidades olnud hea aasta, mis aga ei tähenda, et oli seda ka majanduslikult. „Tootmise poolest oli hea aasta, oleme suutnud produktiivsust tõsta, peade ja kilode arvu ja müügi suhtes oli meil kõigi eelnevatega võrreldes parim aasta. Selles mõttes hea. Aga teravilja hind oma järjekordse tõusuga, ja kuna Euroopas seakatk edasi levib, on liha hind väga madalale kukkunud. Selles mõttes ei ole midagi rõõmustavat. Tänu sellele, et oleme suutnud toota ja stabiilselt müüa, oleme rasked ajad üle elanud, kuid miinus tiksub iga päevaga,” lisas Margus.

Pärast kaht haiguse lahvandust on sigade arvukus taastatud, sigu on nüüd ettevõtte farmides enam kui kunagi varem. „Kui enne katku oli meil umbes 29 000 siga ja katkuga hukkus 3000 looma, siis eelmise aasta keskel oli juba üle 34 000 sea, seda tänu produktiivsuse tõusule. Meie firma ostis kolm aastat tagasi ära ka mandril Kehtnas asuva pankrotistunud Rey seafarmi ja väikese lihatööstuse. Toimetame mitmel rindel.”

Kas see ei mõjuta, et Rakvere lihatööstus hakkab võtma/võtab sigu ainult Soomest? „Meil on Rakvere tööstusega selle aasta keskpaigani leping koguste suhtes paigas. Realiseerime sigu veel ka Valga lihatööstusele ja oma väiketööstusele ning kohalikule, Saaremaa lihatööstusele. Igal nädalal läheb tööstustesse tuhat siga, sellest 350 Saaremaa tööstusse.

Saartel tootmine ca 10 korda kallim

See, et peate sigu Eesti erinevatesse tööstustesse vedama, on ju majanduslikult väga kulukas. „Me elame kogu aeg kallimalt. Transport, ülevedu, tooraine, mida on vaja mandrilt sisse tuua, loomulikult on see palju kallim. See on nii kõikidel siinsetel tootjatel. See on saarlaste teema, aga mida me teha saame? Tootja ei saa siin paraku dikteerida. Dikteerivad teised. Süda tilgub verd, kui vaatad jaekaubanduses sealiha hindu. Keskmine on kuus-seitse eurot (koos käibemaksuga) ja meile makstakse keskmiselt kilo eest 1,45, pluss käive. Kuidas nii olla saab? Aga saab.”

Tootmise omahinda see ju ei kata? „Muidugi ei kata. Liha tootmise omahind on 1,80–1,85. See on suur kahjum. Loomakasvatajad on aga vingumisest väsinud. Kui ettevõtja ei suuda neis tingimustes vastu pidada, tuleb lõpetada. Ja kui jääme hinge, toimetame edasi – hulk inimesi on ju selle taga. Meie ettevõttes töötab kokku ca 85 inimest, neist farmides ca 65. Me suurt ei vingu, see ei päästa ju midagi, ka ajakirjanduses kajastamine ei muuda midagi.
Suur Euroopa oma ühtse põllumajanduspoliitikaga, et kõigil on võrdsed võimalused, kogu aeg survestab meid, kuigi oleme tuhandeid kordi seletanud, et meil ei ole võrdseid võimalusi. Kui Euroopa riigid peavad seakasvatust oluliseks, teevad nad kõik selleks, et seakasvatus kestaks ja oleks konkurentsivõimeline, toetades erinevate meetmete kaudu.

Oleme saanud ka toetust, näiteks aretustoetust, aga see on peenraha. Meie häda on see, et mujal Eestis on 70% seakasvatusest ostusöödal, meil 100%. Seakasvatuse kõige suurem kuluallikas on aga sööt, 60–70%. Meie ainus võimalus on lepingupartneritega kokku leppida, et saada ostuteraviljale sõltuvalt ajast veidi paremat hinda. See on kõik.”

Marguse sõnul on Eestis sealihaga omavarustatus 60–65%, kui tahetakse, et varustatus oleks 100%, siis selleks tuleb riigil midagi teha. Näiteks Taani riik teeb selleks kõik, et seakasvatus oleks jätkusuutlik.

Mis nipiga te produktiivsust nii järsult parandada suutsite ja kas töötajatel on üliranged ohutusnõuded nüüd „sisse kasvanud”?

„Produktiivsuse paranemisel on mitu tegurit. Esiteks – meil on oma kuldibaas, kasutame produktiivsemaid kulte, et emised oleksid produktiivsemad ja pesakonnad suuremad. Pöörame suuremat tähelepanu ja hoolt põrsaste üleskasvatamisele. Meie ettevõtte kõik lülid peavad veelgi hoolsamalt töötama. Me ei anna alla, sest oleme nii palju vaeva näinud sellele tasemele jõudmiseks.
Kõik saavad kujunenud olukorrast aru ja pingutavad ettevõtte tuleviku nimel. Üritame inimesi ka koolitada. Et olla jätkusuutlik, peab tagama kõigi töötajate pideva arengu.”

*  *  *
Metssigade küttimisest seoses Aafrika seakatkuga

Paar kuud tagasi lausus Eesti Jahiseltsi president Margus Puust, et esimesel jahihooajal (1. juulist 28. veebruarini) on metssiga olnud Saaremaal ajalooliselt siiski aastaringselt kütitav, eriti ajast, kui tuvastati Aafrika katk. Esimesel aastal, 2014–2015, kütiti Eestis 24 909 metssiga, millest Saaremaal 2940. Rekordarv metssigu, üle 32 000, kütiti Eestis 2015–2016, millest Saaremaal 5200.
Sellest edasi, 2016–2017, kütiti Eestis ainult 17 000 metssiga ja viimasel hooajal, 2017–2018, 7690.

„See näitab, et oleme saavutanud selle arvu, mille julgesin kunagi välja öelda. Hindan väga meeskonda, kes on olnud minu selja taga, ning koostööd veterinaar- ja toiduametiga, tauditõrje komisjoni ja maaülikooliga. Loodan ja usun, et hea koostöö selles osas jätkub.

Seakasvatajad on olnud väga tublid, võttes kasutusele kõikvõimalikud bioohutusabinõud. Koostöö farmeritega on olnud ohutuse tagamisel märkamise osas tõhus. Kui farmi lähedal on märgatud metssea jälgi või tuhnimisi, on sellest jahimeestele teatatud. See on toonud ka tulemusi, erinevalt meie naabritest.

2018. aastal ei ole Eesti farmides olnud ühtegi katkupuhangut, samas meie naaberriikides – Lätis, Leedus, Poolas ja ka mujal – oli seakatk ka sel aastal farmidesse jõudnud. Euroopas on olukord tõsine, katk on jõudnud nüüd ka Tšehhi ja Belgiasse. Loodame, et Euroopas tegeldakse probleemiga väga aktiivselt, sellesse on palju investeeritud, ainuüksi vaktsiini väljatöötamiseks,” rääkis Puust.

Täna loetuimad
Selveri endine töötaja kolmeks aastaks vanglasse (5)
Mototoober toob Karujärvele ligi tuhat osalejat
Vahva rahvas Illiku laiul (1)
Automaattanklates erimärgistatud kütust enam ei müüda
On põhjust külastada kenasi kohti! (7)
Endine EELK vaimulik Enri Pahapill lahkus igavikku
Koplimäe on Seitsmeste lemmiktalu kandidaat
Admiral Bellingshausen asus Muhu väina regati saatel teele
Orthodox Singersi 30 aasta juubelikontserdid Muhus ja Saaremaal
Kirikuteated
JUHTKIRI - Head pärituult!
Nädala loetavuse top 5
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (60)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (19)
Selveri endine töötaja kolmeks aastaks vanglasse (5)
Osavald keelas supluskohas veiste karjatamise (17)
Nädala jooksul vajati politsei abi 60 korral (10)
Kommentaarid
On põhjust külastada kenasi kohti! (7)
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (60)
Maastik saadaks komisjonide juhid koolitusele (12)
Terviseamet uurib meedikute purjutamist muusikafestivalil (7)
Osavald keelas supluskohas veiste karjatamise (17)
Selveri endine töötaja kolmeks aastaks vanglasse (5)
Vahva rahvas Illiku laiul (1)
Nädala jooksul vajati politsei abi 60 korral (10)
Parvlaevad Hiiumaa ja Muhumaa kolisid Kanadasse (13)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (19)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud