[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 25. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728




Maaelu

Troonilt lahkunud aasta maaelu märksõnad ja ootused-lootused (1)
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 03. jaanuar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Uue aasta õnnesoovid vahetatud, said jututeemaks lahkunud aasta märksõnad ja jäetud pärandus alanud uuele aastale. Seega, millised tegemised ja mõtted on ühel tavalisel nutikal külamehel ja milliseid võimalusi näeb suurtootmise juhina töötav edukas maanaine majanduse edasiarendamisel suhteliselt keeruliseks kujunenud rahalises olukorras.

„Mul toimub igal hommikul pisike tissikatsumise stsenaarium. Viis kitse tuleb igal hommikul ära solgutada. Neilt saab head piima. Tegime ka kohupiima, nüüd enam ei tee, sest poja perel sündis üks laps juurde ja nad tarvitavad palju kitsepiima. Ei tea, kas uskuda või mitte, kuid poeg Aadu tervisele on see väga hästi mõjunud,” rääkis Mardi talu peremees Enos Rand.

„Mul pole enam mingit kiirust. Ehkki meile võib kodus hetkega sündida uus luuletus, mina luuletada ei oska ja võin meenutada ühe jõuluaegse pilalaulu stroofe: „Säraküünal särakas, laual leib ja kärakas.” Minu puhul kehtib see väikese muudatusega: „Säraküünal särakas, laual puudub kärakas.” See tähendab, et saab ka ilma kärakata. Kui mõelda, kui palju on osale inimestele jäänud alles rõõmu, ja seda peab kunstlikult tekitama, on kõige lihtsam seda pudelist ammutada. Aga nagu kunagi Puškin kirjutas „Kui on mure, kokku jooge, kergem saab siis südamel.” Seda ütlen kui paadunud karsklane.“

Enose ja ta pere tegemistesse kuulub üks märkimisväärne, ent tänamatu heategu – algatada ühe vana kalmistu korrastamine. See on väga erakordne ettevõtmine. Korrastamise käigus sündis abikaasa Üllel tema seni uusim luuletus. Aga enne värsisepale sõna andmist Enoselt selle püha koha korrastamise lugu.

„Tegeleme nüüd Karja vana surnuaiaga, andes sellele uut hingamist. Interneti abiga inimesi juurde saades saime seal paar aroppi tehtud. Surnuaeda läbib tore jõeke, panin selle põhja mõned kivid, ja kui olla sealsel sillal, kuuleb, kui hästi seal nüüd vesi vuliseb. Ümberringi on ürgne loodus. See on midagi sellist, mis ei ole mitte igapäevane asi. Meie emme on hea indikaator ja tegi selle vana kalmistu kohta lihtsa luuletuse.”

Abikaasa Ülle küsis mult esmalt, et kas olen käinud Karja vanal surnuaial, mis jääb Karja kirikust üle tee metsa sisse ja kuhu ei maeta juba enam ammu-ammu. Minu vastus oli „ei”. Aga siin tema uusim värss:

Lähen üle voolava vee,
rahupaika viib mind tee.
Saatmas oja sulin-vulin,
vaikust nautima ma tulin.
Aeg siin seisnud igaviku,
võtan küünlad, süütan tikud.
Tuled jäävad mäletama,
jõuluõhtut valgustama.

Ilus, kas pole?
Enos, millised arengud on teil toimunud talu hiiemetsas, mis oli juba paar-kolm aastat tagasi silmale väga ilus vaatepilt? „Seda ei ole enam, müüsin ära ja ma ei ole seal enam käinud. See on üks elumärkidest, mis inimestega aastate lisandudes kaasas käib. Elu teeb oma korrektiivid. Poeg ja Tartus elav tütar said endale korteri, me uue auto, nii et asi on läinud asjaks, ja elu läheb edasi. Minu asi oli need asjad ära korraldada. Ei pea kümne küünega kinni hoidma, iga asjaga tuleb õige aeg ära tabada, teatud asjad lõpetada ja uutega alustada. Nagu kunagi sai ka talupidamisega alustatud ja õigel ajal lõpetatud. Lapsed jätkavad.”

Kivikunst köidab

„Olen vaba mees ja esimest korda elus tegelen sellega, mis mulle tõeliselt meeldib, mitte sellega, mida pean tegema. Mulle meeldib hommikuti kivi „teha”, lõunaajal keevitada ja õhtuti vaadata, mida maja ümber veel vaja teha. Tegevuse puudust pole, vähemalt maal mitte. Need on need asjad, mida tööl käies kodu jaoks aja nappuse tõttu teha ei saanud. Mul ei ole suuri ambitsioone, oskan ka vähestest asjadest rõõmu tunda ja neid märgata,” rääkis Enos oma uuest harrastusest.

Millal kivikunst su ellu tuli ja kust saad need ilusad kivid? „Kivid tõi mulle mu minia oma sünnikodu lähedalt Kõpust. Sinna randa uhutakse nii imepäraseid ja ainulaadseid kive. Tihti ei olegi vaja muud teha, kui auk puurida ja paelaga ehteks kaela riputada. Vahel tuleb kivile natuke juurde anda, seda, mis selles puudub. Mõnda kivi võin vaadata kuu aega ja alles siis märkan, mida see endast kujutab. Ükskõik milline kivi maast võtta, iga kivi sees on mõte ja oma elu, ja minu suur soov on propageerida seda ka neile meestele, kellest eelpool juttu oli ja kes elu sisustamiseks vajaksid mingit tegevust või väljundit, et läbi selle valmistada rõõmu endale ja ka lastele ja lastelastele.

Küsisid, kust ma selle mõtte sain. Sain Vigala Sassi surmaga seotult, kui tema surma-aastapäeval värava taha mälestuskivi paigaldati. Just Elo oskusest kivi teemantkettaga töödelda. Sellest sai see alguse.”

Nüüdseks on Enos endale muretsenud vastavad töövahendid ja katsetab ning teeb. Ning soovitab alternatiivina ka keraamikahuvilistele, kes vajaksid alustamisel kordi suuremaid investeeringuid. „Kiviga alustada on nii lihtne ja odav, ja töötlemise tulemusest saab samamoodi rõõmu tunda. Sellest võiks saada isegi üks rahvusliku kunsti haru. Mul oleks hea meel, kui saaksin rahvale selle idee edasi anda.”

*  *  *
Maakonna aasta põllumees 2018 – Rauni põllumajandusühistu juht Aive Kesküla, kuidas lahkunud aasta ettevõtte jaoks lõppes, kui suure tagasilöögi suvitajate jaoks ilus ilm põllumajandusele tegi?

„Kui piimatoodangu numbrist rääkida, siis selles tagasilööki väga ei olnud. Oleme väikeses plussis, selles mõttes on hästi. Aasta oli ühest küljest väga ilus – kevad algas ilusti, kosutades jaanipäeva ajal ka vihmaga ja suvi oli püsivalt soe. Aga kolm nädalat kuumust, kui õhutemperatuur oli ligi 30 kraadi, tegi siiski ära. Seega ühtpidi oli aasta ilus, kuid teistpidi väga keeruline. Rohusilo teine niide jäi praktiliselt ära, kulutused tuli teha, kuid tulemust söödakoguse suurenemisel polnud. See tekitas finantsilisi raskusi. Kuigi piima hind on olnud suhteliselt stabiilne, kujunes olukord finantsiliselt äärmiselt keerukas,” meenutas Aive.

„Viljasaagi kujunemine jäi 40%-ga miinusesse, mis tähendab seda, et peame hakkama veebruarist juurde ostma. See on väga suur lisakulu. Aga kust see kulu tuleb? Olen aru saanud, et piima hind hakkab sellest kuust juba langema, kui nii juhtub, teeb see olukorra veelgi keerulisemaks.

Maalehe artiklis tõi aasta põllumees Jaan Metsamaa ka piimahinna odavnemise ohu välja ja ka meil on piimahinna võimalik langus omavahel jutuks olnud.

Piimatööstuse nõukogus tuleb see teema peagi arutelu alla, eks me seal kuuleme, kuidas juustu müük on läinud ja muuga lood. Märgid muutuseks on õhus. Tore oleks, kui need märgid osutuvad valeks ja juustumüük on ikkagi paranenud ja saaksime õiglasemat hinda.”

Ettevõtte juht lisas, et sisendite hinnad on samas märgatavalt tõusnud, sealhulgas rapsikook, milleta on keeruline lehmade söötmisratsioone teha. „Sellest vaatevinklist oli aasta, eriti aasta lõpp, väga keeruline. Kui eelmistel aastatel oleme saanud vilja ka müüa, siis nüüd seda teha ei saa, mis tähendab kulude katteallikates lisaauku.”

Mida raske ilmastikupärand loota lubab?

„Lootus sureb viimasena. Kui sul on loomad ja on inimesed, siis pole ju varianti mitte edasi minna. Kindlasti tuleb maha istuda ja täpselt vaadata, kuidas saab edasi minna. Kust on võimalik kulutusi veel vähemaks võtta, kas piimatoodangu arvelt teha kaks sammu tagasi, et siis jälle kaks sammu edasi minna. Majanduses on see normaalne, et alati on tõusude kõrval ka langused, sellega tuleb leppida ja ennast ning teisi mitte piinata. Selles olukorras tuleb teha julge otsus. Me sõltume maailmaturu hindadest ikka väga palju. Seega tahame väga loota, et piimahind ei kuku, vaid hakkaks hoopis tõusma, et tootjad saaksid head ja õiglast piimahinda.”

Ega karja vähendamine ometi ohus ole? „Ilmselt tuleb prakeerimisel tõsiselt otsa vaadata ka lehmadele, kuid see arv ei ole kuigi suur. Sealt ei saa järele anda, sest igakuised kohustused on teada, millega peab toime tulema ja mingi rahavoog peab olema kindel. Seega kulude kokkuhoidu loomade arvu arvelt teha ei saa.”

Milliseks kujuneb väljalüpsi number? „Detsembri lõpu seisuga on keskmine produktiivsus 9520 kg kanti, kuid jaanuarikuu kontrolllüps läheb veel eelmise aasta arvesse, siis saab lõpliku aastanumbri. Aasta keskmine üheksa ja poole tuhande kilo kanti ikka tuleb, plussi lehma kohta umbes 150 kg. Juba see, kui oleme plussis, on suur asi. Aga reservide ülevaatamist, mida igas ettevõttes tehakse, muidugi teeme. Loodame ikka kõige paremat, ja et asjad, mis meist ei sõltu, oleksid hästi tehtud.”

Täna loetuimad
Perekondlik
Sõmera hooldekodukompleks läheb müüki (2)
Ihaldatuim RMK maatükk asub Saaremaal
Vald: pakendeid peaksid vastu võtma ka poed (17)
Raekoja tänav peagi liikluseks lahti (8)
Topeltpõleng tekitas päästjatele pingelise olukorra (1)
Juulist saavad haiglas sündinud beebid endale Tuiud (5)
Tapjale kümneaastane vangistus (2)
Enn Meri stipendiumi sai Sander Vilter (9)
Hoovid ootavad külalisi
Sõna on mäda (4)
Lilled usinatele
Kurdlehine kibuvits Saaremaal esialgu probleemi ei tekita
Zummi käsikiri tõsteti romaanivõistlusel esile
MEIE MAA 100 - Meie Maa autohull
Nädala loetavuse top 5
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (6)
Staažikas noorsootöötaja lahkus Noortejaamast (12)
Lihaveised häirivad Sutu lahe ääres suplejaid (30)
Varas istutas potililled oma aeda (26)
Perekondlik
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (61)
Lihaveised häirivad Sutu lahe ääres suplejaid (30)
Riik on katki (10)
Vald: pakendeid peaksid vastu võtma ka poed (17)
Tapjale kümneaastane vangistus (2)
Sõmera hooldekodukompleks läheb müüki (2)
Topeltpõleng tekitas päästjatele pingelise olukorra (1)
Juulist saavad haiglas sündinud beebid endale Tuiud (5)
Varas istutas potililled oma aeda (26)
Raekoja tänav peagi liikluseks lahti (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud