[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 25. aprill 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
aprill 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Maaelu

Põllumeestel tibude lugemise aeg
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 22. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Mereranna ühistu loomakasvatusjuht Lorette Kald (paremal) ja Tahula suurfarmi brigadir Elve Vakkum lehmadele maiuspalu jagamas. FOTO: Meriliis Metsamäe

Kui Mart pissib, siis Kadri külmetab, selline on üks Eesti vanasõnu. Külmad pole seega enam mägede taga, mistõttu küsime toidutootjatelt, kas loomad saavad söödetud ja kas kohalikud juurikad on inimtoiduks üles võetud.

„Enamik töid on tehtud, aga natuke on aega veel ka tegemisteks. Mõningaid asju tuleb veel korraldada, kuid suurem osa on tehtud, sealhulgas põllutööd. Tänavu on olnud päris tõsine aasta, sest söödavarumine ja karjatamine ei ole olnud kerged. Väga pikalt oli selline periood, mis suvitajale sobis, kuid tootjale mitte.

Meil käib enamik karjast ju karjamaal, need olid kuivanud. Esimene ja teine niide olid minimaalsed, kuid sügisel me ikkagi nii palju saime, et saame talve üle elada. Aga olukord kiita ei ole. Ühe niitega pole võimalik tasa teha seda, mis pidanuks tulema kolmest,” pajatas Mereranna ühistu juht Urmas Lehtsalu.
„Ka teravilja tuli ju kolmandiku võrra vähem ja juurde osta tuleb seetõttu rohkem, see aga mõjub rahakotile, sest sel aastal on teraviljad pealegi palju kallimad. Püüame toodangu taset hoida, juurde väga ei pumpa. Inimesed püüavad ja on tublid, kuid olukorras, kui ilm ei soosi ja samal ajal lähevad sisendid kallimaks, kuid piimahind mitte, tekitab see sisemisi pingeid. Motivatsiooni on raske leida.

Me tahame edasi elada ja selleks tuleb investeerida. Et investeerida, peab olema visiooniga koos ka kindlustunne tuleviku suhtes. Paraku on mitmed aastad järjest olnud põllumeestele investeerimiseks raske aeg. Samas, millises valdkonnas pole probleeme? Kui põllumeestel ilm, siis poliitikutel ja kõigil teistel on ka omad probleemid.”

Tahula suurfarmi brigadir Elve Vakkum: „Sel aastal on tehtud väga suuri pingutusi, et loomadele talvesööt varuda. Sügisel saadi küll lisa, kuid sel pole enam seda väärtust, mis peaks, kuid kõhutäiteks ikkagi. Kesisevõitu see söötmine küll on, aga oleme püüdnud etteantavad kogused sellise arvestusega anda, et kevadeni välja tulla.”

„Praegu on söötmine normaalne. Hõisata küll ei saa, kuid kõik kõrred on kokku kogutud. Kui kevadel peaks puudu tulema, tuleb juurde osta. Piimagraafik on pigem stabiilne. Praegu on suht kiire aeg, valmistume talveks, kõik tuleb ära koristada ja ulualla panna,” rääkis Rauni pealoomakasvataja Ats Raud.

Rauni valmistab nii augu- kui pallisilo. Praegu käibki silopallide vedu lauda juurde. Loomakasvatusjuht ütles, et hirved ei ole siiani silopalle väga kahjustanud ja ta loodab, et kõik jõutakse farmi juurde kokku vedada.
„Hea ja pikk sügis muutis olukorda palju, saime kolmandast niitest suht palju sööta kätte, ehkki 60–70 hektarit jäi ka niitmata, kuna pind läks pehmeks.
Esimene ja teine niide olid olematud ja me ostame ikkagi sööta juurde, nii palju kui saame ja rahaliselt suudame.

Rohi oli suhteliselt ilus, aga jube märg. Nii märga silo ei ole me vist kunagi varem auku pannud, täitmine kestis kaheksa kuni kümme päeva. Iga päev tuli padinal vihma. Seda auku ei ole me veel lahti teinud ega tea, milline on sellistes tingimustes tehtud silo kvaliteet. Nii et ostulepingud on igaks juhuks jõus,” rääkis Kangru LP juht Rein Sepp.

Firma, kelle konservandiga sileeritakse, on Sepa sõnul ka ise huvitatud, kuidas silo ühtedes või teistes tingimustes õnnestub. Seetõttu on lähemal ajal oodata, et firma võtab ja määrab siloproovid, siis saadakse teada, milline on sügisese niite söödaväärtus ja kuidas vihmadega tehtud silo säilib.

„Kasutasime ikkagi bioloogilist konservanti, mis töötab ka märjema massiga. Mu meeste tervis (allergilised keemiale – toim) ei pea keemilist konservanti vastu. Aga vaatamata kolmandale niitele ei ole elu lihtsamaks läinud. Piimahind on sama, kuid just uurisin viljahindu... Kui eelmisel aastal sai söödavilja osta ca 130 eurot tonni kohta, siis praegu pakub Farm In 229 euroga ja eramüüjad 200 euroga. Farm In kui põllumeeste firma peaks olema odavam, on aga vastupidi.

Kui piimahind (31 senti kilo kohta – toim) ei muutu, siis miinust kahandada pole võimalik, kuna sisendid, sh kütus, on läinud palju kallimaks. Seega, ehkki me ei ole sööda pealt kokku hoidnud, miinus ikkagi kasvab. Kui toetused laekuvad, saame suure osa võlgadest ära katta, aga kas see peab igal aastal miimoodi olema?”

„Koristustööd on tehtud, novembri algul lõpetasime juurviljade koristuse. Kartulisaak oli poole väiksem. Väetamiseks kasutan kompostmulda, kartuli maitse on parem kui keemiliste väetiste kasutamisel. Ka köögiviljad andsid poole vähem, kasvuaja kuivus pani kõigile põntsu. Ei oska praegu öelda, kauaks neid jätkub, eks kevade poole paista. Kapsa saagikus on kolmandiku võrra väiksem, kuid seda oli tänavu rohkem maas. Hinnad on sel aastal terves Euroopas tõusnud, inimesed on aga väga hinnatundlikud,” rääkis maakonna suurim kartuli- ja köögiviljakasvataja Guido Lindmäe.

Töid jagub kapsa hapendamise ning köögiviljade sorteerimise ja ettevalmistamisega müügiks ning põldudel künnitööde lõpetamisel.

Täna loetuimad
Prügiteema tekitas komisjonis elava arutelu (4)
Välja tuli Meie Maa toimetaja 84 aastat vana töötõend
Kuidas kaotada elu maal? (1)
Lepiku talu lambafarmi tegemistest
Laupäeval toimub avatud kalasadamate päev
Saaregurmee ja Lahhentagge noppisid tiitlid
Mikro- ja väikeettevõtjate toetusest
Maamessil osaleb 13 Saaremaa ettevõtet
Küberpätid tegid mullu ligi veerand miljoni eest kahju
Linnuses tuleb arheoloogia teabepäev
Jumal annab alandlikele armu (1)
Iisraeli riigi madaldumine
JUHTKIRI - Ajalooline üllatus
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Purjus juht sõitis autoga teeviida puruks (4)
In memoriam ÜLO KOLLO (23.09.1937 - 18.04.2019) (1)
Saaremaa Muuseumi personal sai täiendust (3)
Leisi teenuskeskust hakkab juhtima Tuuli Pärtel  (9)
Saarlased riigikogu komisjonides  (7)
Kommentaarid
Orissaare lasteaed unistab uutest õueatraktsioonidest (4)
Valitsusvastutust kandma hakkav kolmikliit seisaks kõigi Eesti inimeste eest (7)
Volikogu eestseisus ei toetanud pikka rendivabastust (14)
Kuidas kaotada elu maal? (1)
Jumal annab alandlikele armu (1)
Prügiteema tekitas komisjonis elava arutelu (4)
GoBus võitis maakonna bussiliinide hanke (14)
Salapärane annetaja kinkis elustamislaua soetamiseks 10 000 eurot (3)
Leisi teenuskeskust hakkab juhtima Tuuli Pärtel  (9)
Kogukond ei soovi Üüdibele taastuvenergia jaama (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud