[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 14. november 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930




Maaelu

Punahirvede arvukus liiga kõrge (11)
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 18. oktoober 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja ja Saare maakonna jahindusnõukogu esimees Olav Etverk, käes jahikaaslase lastud sokusarved. FOTO: Valmar Voolaid

Nii imelik, kui see ka pole, on ka kõige hullem asi millekski hea. Just nii saab öelda Aafrika seakatku kohta, mis Saaremaa metssigadest hõredaks tegi. Selle hind oli aga seakasvatajatele üüratu. Muhulased on aga endiselt hädas kärssninade kaevetöödega, nende õuedesse pole katkutõbised jõudnud ja jahimeestel on jätkuvalt tööd küllaga.

Metssigade tekitatud kahjude pärast pole enam ammu lehetoimetusse helistatud ja muret kurdetud, küll on aga põllumehed, nii looma- ja taimekasvatajad, aga ka metsaomanikud hädas suursõraliste tekitatud kahjustustega. Eriti punahirvedega nende rohkuse tõttu.

Milline olukord on meie metsades sigade ja teiste ulukite osas täpsemalt, seda küsisime keskkonnaameti metsaosakonna juhatajalt ja Saare maakonna jahindusnõukogu esimehelt Olav Etverkilt.

„Olen kõikidele helistajatele andnud ühesuguse vastuse, et jahindusnõukogu esimehena on minu kohustus hoolitseda ennekõike selle eest, et jahimeeste ja maaomanike vahel sünniks kokkulepe ulukite arvukuse piiramiseks, mis võimaldaks suurulukitele jahti pidada. Lisaks jahihooaja lõpus küttimisandmete analüüs ning vajadusel jahiseltsidelt täpsustuste küsimine, kui mõni jahiselts on minimaalse küttimiskohustuse väga väikeses ulatuses täitnud. Üldine hinnang jahihooajale on siiski maakonnapõhine, kuna ulukid liiguvad ega ole kinnistatud kindlasse jahipiirkonda.

Käesolevaks jahihooajaks on kokkulepe tehtud. See ei tulnud kergelt, nii nagu ka eelmine kord, sest punahirve osas olid lahkarvamused. Tänaseks on kokkulepe siiski saavutatud ja loodetavasti on kevadeks 1700 punahirve kütitud,” ütles keskkonnaameti metsaosakonna juhtaja Olav Etverk Meie Maale.

Tema sõnum inimestele on selline, et pöörduge kohaliku jahiseltsi poole ja andke neile teada, kus loomad liiguvad ja kahjustusi tekitavad. „Ei keskkonnaameti kontorist ega kodust ole minul võimalik jahimehi suunata, maaomanikel on see võimalus aga olemas. Kärla jahiseltsi liikmena ja kohaliku maapiirkonnas elava inimesena tean ma suurepäraselt, kuidas see suunamine käib – jahiseltsi esimehele on helistanud nii kohalikud vanemad prouad oma kartulipõllu pärast kui ka suurpõllumehed. Ja jahiseltsi esimees suunab kõige lähemal elavaid jahimehi kahjustuskohtadesse.

Punahirve probleem on tõepoolest olemas ja seda üle maakonna, arvukus on liiga kõrge. See kohustus, mille jahimehed alanud hooajaks võtsid, on ca 400 looma suurem kui eelmisel aastal kütitud (eelmisel jahihooajal kütiti Saare maakonnas 1300 punahirve). Muud lahendust ei ole, kui küttimise mahtude kokkuleppimine maakonnas ja maaomanike ning jahimeeste omavaheline suhtlemine edukaks küttimiseks.”

Taliraps kui magnet

Etverk lisas, et augusti lõpus toimunud jahindusnõukogu koosolekul lepiti kokku, et põllumajanduse osaühingud ja ühistud saadavad Saarte Jahimeeste Seltsile oma talirapsipõldude andmed, et viimane saaks need operatiivselt jahimeestele edastada. Septembri esimeses pooles oli jõudnud andmed edastada ainult Kõljala põllumajandusühistu. „Saarte Jahimeeste Selts korraldas ettevõtte andmete kaardikihile paneku ja saatis piirkonna kolmele jahiseltsile selle visuaalse pildina ära, et jahimehed teaksid võimalikke kahjustuskohti ja saaksid püssitorud rapsipõldude suunda seada. Tänaseks (18. sept) ei ole minu teada teistelt põllumeestelt andmeid jõudnud, ilmselt külvamine veel käib. Kahjustuste aeg on ennekõike jaanuar – märts,” sõnas ta.

„Jahid praegu toimuvad, 10. oktoobriks saame andmed septembri küttimiste kohta. Siinjuures pean märkima vastuseks maa- ja metsaomanike levinud arvamusele, et jahimehed on huvitatud ulukite rohkusest just ja ainult jahiturismi tõttu, ei pea päris paika. Kindlasti peetakse ka turismijahti, kuid viimasel viiel aastal, kui jahiseaduse kohaselt kehtestatakse jahiseltsidele minimaalne küttimise kohustus ning kohustus küttida mitte ainult jahituristile atraktiivseid punahirve pulle, vaid ka punahirve lehmi ja vasikaid, siis julgen väita, et selle kohustuse täitmiseks saab pidada nii turismijahti kui pingutada tuleb ka kohalikel jahimeestel. Ehk siis jahiturism ei ole keelatud. Kuidas jahiseltsile pandud kohustust täidetakse, on jahiseltsi enda korraldada. Kuid küttimise ülesanne tuleb igal juhul täita.”

Metssead

„Kui varem oli metssigade küttimise kohustus maakonnas üle 4000 metssea – 2015. kütiti Saare maakonnas 5250 ja 2016. 4471 metssiga, 2017. vaid 2110 – , siis sel hooajal (2018–2019) 900. Metssigu on väga vähe. Neid on põhiliselt ainult Muhu saarel, kuhu katk ei ole jõudnud. Saaremaal metssea teema põllumeestele enam probleem ei ole. Praegu on ikkagi kõige problemaatilisem punahirv.”

Mis kokkuleppe sünni nii raskeks teeb? Olav Etverk: „Ennekõike harjumatult suur küttimise kohustuse number, sellist arvu ei ole mitte kunagi punahirve osas kütitud, eks see teeb jahimehed ettevaatlikuks.”

Millistes piirkondades on koostöö jahimeeste ja maaomanike vahel parem? „Ei tea jahiseltside kaupa, aga üldine põhimõte on ikkagi see, et koostöö on parem sellistes piirkondades, kus jahiseltsi kuuluvad kohapeal elavad jahimehed ning üksteist teatakse-tuntakse ning n-ö mure kurtmine on operatiivne.”

Kui palju esimese kuuga kütiti? „Septembrikuuga kütiti 511 punahirve, mis on 125 enam kui eelmise aasta septembrikuus.”

Täna loetuimad
Hooldekodu juhiks soovib kolm inimest
Peksmises süüdistatav nõustus kaheaastase vangistusega
Hoonetest vastas vaid üks täielikult tuleohutusnõuetele
Aste kooli lapsed õppisid basseinis mereohutust
Pilt Rahaallikast tõi koolipoisile preemia
Pliidile ununenud toit käivitas suitsuanduri
Süvendustööde laev sattus masinarikke tõttu hätta
Noortevaldkonna tunnustuskonkursil kaks Saaremaa kandidaati
Mõeldes hingedeajal inimese lahkumisele
JUHTKIRI - Vabandus, mis maksaks
Orissaare mänguväljak ei saa ka sel aastal valmis
Lugeja küsib, jurist vastab
Saarlastest käsitöötootjate kogemusi Eiffeli torni jalamilt
Jäätmevedu Vättal algab veebruaris
Valjala kalmistul võetakse maha ohtlikke puid
Nädala loetavuse top 5
Auto soditi värviga  (6)
Mart Maastik kandideerib Isamaa nimekirjas riigikokku (20)
Komandandi tänaval käib läbipääsu pärast vaidlus (4)
Arengustrateegia arutelu läks tühjale saalile (17)
Uue tänava 75 elanikku soovivad ühesuunalist tänavat (23)
Kommentaarid
Arengustrateegia arutelu läks tühjale saalile (17)
Uue tänava 75 elanikku soovivad ühesuunalist tänavat (23)
Mart Maastik kandideerib Isamaa nimekirjas riigikokku (20)
TS Laevade reisijate arv ületas kahe miljoni piiri (4)
Auto soditi värviga  (6)
Merevalvekeskus kolib radarseirepunktid Tallinna  (6)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (101)
Ruhnu vabatahtlikud päästjad said aasta tulijateks (1)
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (234)
Komandandi tänaval käib läbipääsu pärast vaidlus (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud