[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 15. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Maaelu

Punahirvede arvukus liiga kõrge (11)
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 18. oktoober 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja ja Saare maakonna jahindusnõukogu esimees Olav Etverk, käes jahikaaslase lastud sokusarved. FOTO: Valmar Voolaid

Nii imelik, kui see ka pole, on ka kõige hullem asi millekski hea. Just nii saab öelda Aafrika seakatku kohta, mis Saaremaa metssigadest hõredaks tegi. Selle hind oli aga seakasvatajatele üüratu. Muhulased on aga endiselt hädas kärssninade kaevetöödega, nende õuedesse pole katkutõbised jõudnud ja jahimeestel on jätkuvalt tööd küllaga.

Metssigade tekitatud kahjude pärast pole enam ammu lehetoimetusse helistatud ja muret kurdetud, küll on aga põllumehed, nii looma- ja taimekasvatajad, aga ka metsaomanikud hädas suursõraliste tekitatud kahjustustega. Eriti punahirvedega nende rohkuse tõttu.

Milline olukord on meie metsades sigade ja teiste ulukite osas täpsemalt, seda küsisime keskkonnaameti metsaosakonna juhatajalt ja Saare maakonna jahindusnõukogu esimehelt Olav Etverkilt.

„Olen kõikidele helistajatele andnud ühesuguse vastuse, et jahindusnõukogu esimehena on minu kohustus hoolitseda ennekõike selle eest, et jahimeeste ja maaomanike vahel sünniks kokkulepe ulukite arvukuse piiramiseks, mis võimaldaks suurulukitele jahti pidada. Lisaks jahihooaja lõpus küttimisandmete analüüs ning vajadusel jahiseltsidelt täpsustuste küsimine, kui mõni jahiselts on minimaalse küttimiskohustuse väga väikeses ulatuses täitnud. Üldine hinnang jahihooajale on siiski maakonnapõhine, kuna ulukid liiguvad ega ole kinnistatud kindlasse jahipiirkonda.

Käesolevaks jahihooajaks on kokkulepe tehtud. See ei tulnud kergelt, nii nagu ka eelmine kord, sest punahirve osas olid lahkarvamused. Tänaseks on kokkulepe siiski saavutatud ja loodetavasti on kevadeks 1700 punahirve kütitud,” ütles keskkonnaameti metsaosakonna juhtaja Olav Etverk Meie Maale.

Tema sõnum inimestele on selline, et pöörduge kohaliku jahiseltsi poole ja andke neile teada, kus loomad liiguvad ja kahjustusi tekitavad. „Ei keskkonnaameti kontorist ega kodust ole minul võimalik jahimehi suunata, maaomanikel on see võimalus aga olemas. Kärla jahiseltsi liikmena ja kohaliku maapiirkonnas elava inimesena tean ma suurepäraselt, kuidas see suunamine käib – jahiseltsi esimehele on helistanud nii kohalikud vanemad prouad oma kartulipõllu pärast kui ka suurpõllumehed. Ja jahiseltsi esimees suunab kõige lähemal elavaid jahimehi kahjustuskohtadesse.

Punahirve probleem on tõepoolest olemas ja seda üle maakonna, arvukus on liiga kõrge. See kohustus, mille jahimehed alanud hooajaks võtsid, on ca 400 looma suurem kui eelmisel aastal kütitud (eelmisel jahihooajal kütiti Saare maakonnas 1300 punahirve). Muud lahendust ei ole, kui küttimise mahtude kokkuleppimine maakonnas ja maaomanike ning jahimeeste omavaheline suhtlemine edukaks küttimiseks.”

Taliraps kui magnet

Etverk lisas, et augusti lõpus toimunud jahindusnõukogu koosolekul lepiti kokku, et põllumajanduse osaühingud ja ühistud saadavad Saarte Jahimeeste Seltsile oma talirapsipõldude andmed, et viimane saaks need operatiivselt jahimeestele edastada. Septembri esimeses pooles oli jõudnud andmed edastada ainult Kõljala põllumajandusühistu. „Saarte Jahimeeste Selts korraldas ettevõtte andmete kaardikihile paneku ja saatis piirkonna kolmele jahiseltsile selle visuaalse pildina ära, et jahimehed teaksid võimalikke kahjustuskohti ja saaksid püssitorud rapsipõldude suunda seada. Tänaseks (18. sept) ei ole minu teada teistelt põllumeestelt andmeid jõudnud, ilmselt külvamine veel käib. Kahjustuste aeg on ennekõike jaanuar – märts,” sõnas ta.

„Jahid praegu toimuvad, 10. oktoobriks saame andmed septembri küttimiste kohta. Siinjuures pean märkima vastuseks maa- ja metsaomanike levinud arvamusele, et jahimehed on huvitatud ulukite rohkusest just ja ainult jahiturismi tõttu, ei pea päris paika. Kindlasti peetakse ka turismijahti, kuid viimasel viiel aastal, kui jahiseaduse kohaselt kehtestatakse jahiseltsidele minimaalne küttimise kohustus ning kohustus küttida mitte ainult jahituristile atraktiivseid punahirve pulle, vaid ka punahirve lehmi ja vasikaid, siis julgen väita, et selle kohustuse täitmiseks saab pidada nii turismijahti kui pingutada tuleb ka kohalikel jahimeestel. Ehk siis jahiturism ei ole keelatud. Kuidas jahiseltsile pandud kohustust täidetakse, on jahiseltsi enda korraldada. Kuid küttimise ülesanne tuleb igal juhul täita.”

Metssead

„Kui varem oli metssigade küttimise kohustus maakonnas üle 4000 metssea – 2015. kütiti Saare maakonnas 5250 ja 2016. 4471 metssiga, 2017. vaid 2110 – , siis sel hooajal (2018–2019) 900. Metssigu on väga vähe. Neid on põhiliselt ainult Muhu saarel, kuhu katk ei ole jõudnud. Saaremaal metssea teema põllumeestele enam probleem ei ole. Praegu on ikkagi kõige problemaatilisem punahirv.”

Mis kokkuleppe sünni nii raskeks teeb? Olav Etverk: „Ennekõike harjumatult suur küttimise kohustuse number, sellist arvu ei ole mitte kunagi punahirve osas kütitud, eks see teeb jahimehed ettevaatlikuks.”

Millistes piirkondades on koostöö jahimeeste ja maaomanike vahel parem? „Ei tea jahiseltside kaupa, aga üldine põhimõte on ikkagi see, et koostöö on parem sellistes piirkondades, kus jahiseltsi kuuluvad kohapeal elavad jahimehed ning üksteist teatakse-tuntakse ning n-ö mure kurtmine on operatiivne.”

Kui palju esimese kuuga kütiti? „Septembrikuuga kütiti 511 punahirve, mis on 125 enam kui eelmise aasta septembrikuus.”

Täna loetuimad
Perekondlik
Saaremaa Valsi ostu hädad löövad välja (1)
Maanteeamet avastas linnatänavatel puudusi (6)
Vähihaige mehe abikaasa palub abi
Kaheksa noortalunikku küsivad toetust
Inspektsioon algatas Saaremaal neli väärteomenetlust
Rudolf Sepp aitab lahkunuid väärikalt ära saata
Vald ei toeta lossi hoovi merepoolse tee remonti
Orissaare koolilapsed võitsid tuletõrjespordis esikoha (1)
JUHTKIRI - Liiga suur tükk?
Kohalikku toitu au sees pidaval üritusel jagati palju teadmisi (2.)
Hilissuviseid atraktiivseid taimeliike
Torgu Kuningriik kogub hümni salvestamiseks raha
Kuressaares tuleb diabeedikonverents
Mongol Trumpile: helista Putinile!
Nädala loetavuse top 5
MÕTE - Kas neil piinlik ei ole? (14)
Muhus põrkasid kokku kaks autot (7)
Vabandus (19)
Proviisor: hinges on pettumus
Perekondlik
Kommentaarid
Vald tellib Kuressaare Soojuse turuväärtuse hindamise (24)
Maanteeamet avastas linnatänavatel puudusi (6)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (57)
Muhus põrkasid kokku kaks autot (7)
MÕTE - Kas neil piinlik ei ole? (14)
Linnaarhitekt Lilian Hansari karma ja arm (11)
Vabandus (19)
Tagasi normaalsesse ühiskonda (15)
Vald hakkas kesklinna jõulupuud otsima (8)
Koit Voojärv lahkub nõukogu esimehe kohalt (19)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud