[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 16. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Maaelu

Piimafoorumist ja loomade söödavarumise seisust (7)
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 10. oktoober 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Foto on illustreeriv, see näitab ka praegust pilvist taevalaotust ja saduderohkusest tingitud head kolmandat niitemassi. FOTO: Vilma Rauniste

Eelmise nädala lõpus toimus Rakveres järjekordne Piimafoorum. Mida seal kuuldi, küsime Saaremaa piimaühistu inimestelt, varumisjuht Indrek Haamerilt ja ühistu juhilt Mihkel Jürissonilt.

„Piimafoorumil räägiti maailma piimanduse seisust ja oli ka erialaseid ettekandeid, nii antibiootikumide teemal kui muus. Üks talunik, kellest on saanud suurem ettevõtja, rääkis söödavarumise raskustest, kuidas kuivus on seda mõjutanud. Eks raskused olid igal pool, kellel rohkem, kellel vähem. Kellel on maid rohkem, kui oma loomade jaoks vaja, neil on muidugi lihtsam,” alustas Indrek Haamer.

„Esimesest niitest ei saanud keegi vajadust kätte ja teine niide oli paikkonniti väga erinev. Reeglina oli see kehv. Kolmas niide on kõikjal päris vägev, mõni saab hädasolijatele sööta pakkuda, Tõnu Post Saaremaal ja paar mandri farmerit.”

Küsimusele, milline on meie tootjate olukord sööda osas nüüd, mil kolmandat niidet on tugevalt seganud sajud, vastas Haamer, et sadusid on küll olnud, kuid liigset vett, nagu mullu, õnneks veel pole. „Kui nädalavahetusel kodutalus kündsime, siis künni jaoks on praegu ideaalsed tingimused. Kindlasti on põldudel ka lidrisemaid ja savikaid kohti, aga üldiselt on põldude seis väga hea, muld ei ole liiga märg ega liiga kuiv. Ka Saikla raba turvasmaadelt kolmandat niidet tehes kandis pinnas tehnikat hästi. Seda ilmselt kuiva suve tõttu.

Niipalju, kui olen tootjatega suhelnud, siis enne kolmanda niite algust oli paljudel söödapuudus. Arvan, et suurem osa on kolmandast niitest oma söödavajaduse kätte saanud. Tean aga, et sööda nappus on Kangru farmil. Praegu ei ole keegi otseselt kurtnud, kuid keerulisem olukord võib olla ka Hellamaa ja Rauni piimafarmis, mida hea maisisaak võib päästa. Erakordselt õnnestunud mais aitab paljud hädast välja. Meie talul nappis ka sööta. Jõudsin Tõnuga ostukaupa teha, kuid kolmas niide oli päris hea ja tuleme omadega välja. Kuidas kvaliteediga on, seda ei oska praegu öelda.”
Milline on praegune seis piima laekumisel eelmise aastaga võrreldes? „Viimasel kuul on piima varumismaht olnud suhteliselt stabiilne. Suvise põuaga küll kukkus, eriti neil, kelle loomad käisid karjamaal, kust midagi võtta polnud ja nad pidid minema varutud talvesööda kallale. Praegu on olukord päris rahuldav, ei kurda.”

„Üldiselt arvatakse globaalsete trendide osas seda, et kaubavahetus on pigem tõusutrendis ja hinnad stabiliseeruvad. Aga murekohad on kliima osas, need muudavad olukorra ettearvamatuks ka tulevikus. Eesti on heas asukohas, siin on piisavalt põllumajandusmaad, veeressursse ja pikaajalisi kogemusi, mistõttu peetakse seda piirkonda üheks kasvavaks piimanduspiirkonnaks. Aga samas öeldakse, et on vaja väärindatud piimatoodete osakaalu suurendamist ekspordis ja uusi stabiilseid turge.

Selle nimel tuleb Eestis palju vaeva näha, nii väärindatud piima osa suurendamisel kui uute stabiilsete turgude kompamisel ja leidmisel,” rääkis Saaremaa piimaühistu juht ja tööstuse ekspordijuht Mihkel Jürisson.

„Uued turud Hiina ja Jaapanisse on küll avatud, selle üle on Eestil põhjust uhkust tunda, kuid samas ei saa öelda, et see on tõsine kaubavahetus. Samas peetakse oluliseks ka seda, et oleks regulaarne tarbimine kohalike elanike poolt. Oluliseks peetakse ka mahetoodangu kasvu. Mure on noorte vähene piimatoodete tarbimine ja selle langus.

Aga kui vaadata, kes on praegu suuremad piimatoodete vajajad, siis üheks on Hiina, kelle nõudluse suurenemine on 23% aastas, juustu osas üle 200 000 tonni aastas. Hiina vajab aasta pärast juba 30% rohkem piima ja piimatooteid. USA-s jätkub ka nõudluse suurenemine, 20% aastas, ja Euroopa Liidus 15%. Siiani on piima kui tooraine fookuses olnud proteiin, kuid rohkem peaks mõtlema ka piimarasvale. Põhjamaad on selleks samme astunud ja võtnud tasustamisel rohkem arvesse rasva olulisust.

Eestis tõsist kokkulepet rasva väärtustamisel veel ei ole, on ainult läbimängitud skeemid, selle kohta on vaja piimatootjatelt veel tagasisidet, kas selles osas edasi liikuda. Rasva väärtus on kindlasti ka edaspidi lisandväärtus, aga juba praegu peaks mõtlema mitu sammu ette. Igal tootel on oma tsükkel ja me peaksime otsima juba praegu kolmandaid väärtusi, et püsida konkurentsis.”

Milliseid lisandväärtusi silmas peate? „Lisandväärtusi on kindlasti erinevaid, kuid üks olulisemaid on innovatsioon, aga selleks võivad olla ka uued tooted. Ka piimatootja tahab stabiilsust, kaasa mängimine globaalsete trendidega on suhteliselt keeruline. Selleks on EL-ilt vaja rohkem toetusabi, et tulla toime kõikuvusega. Loodetakse, et piima hind enam nii suuri langusi ei tee, see sõltub ka EL-i lõssilaovarudest.

Kahe aasta pärast nähakse globaalset toodangu kasvu vähenemas miljoni tonni võrra, põhjuseks on ilmastikunähtused. Aga mitte üksnes ilmastiku tõttu, vaid põhjuseks tuuakse ka n-ö teadlikku valikut, mida inimesed ise teevad. Näiteks roheline mõtlemine, mis Hollandis keelab juba praegu fosfaatide kasutamise. Arvatakse, et selline mõtlemine laieneb. Samas ei nähta mahu vähenemises ka midagi halba, olulisem on toodangule anda lisandväärtust, suurtele mahtudele lisandväärtuse loomist peetakse liialt kulukaks.

Nagu piimafoorumil esineja ütles (tõlgituna), et „vähem on rohkem” ja et Eesti võiks olla selles eeskujuks. Seega toodangu vähenemist ei peaks ülearu kartma. Praegu on Eesti piimakari seatud eesmärgist – sada tuhat lehma – palju väiksem, 87 000. Aga produktiivsus on Taani järel teisel kohal. Kui me nüüd saavutaksime piimale parema lisandväärtuse ja leiaksime stabiilsemad turukanalid, oleks sellest abi.”

Kas praegused ilmad on võimaldanud Kangru lehmade söödanappust oluliselt vähendada? Küsisin seda ettevõtte juhilt Rein Sepalt. „Olen saanud kolmandat niidet küll teha, kuid üsna palju on seganud vihmad. Ja ega kvaliteet enam ka kuigi hea ole. Arvan, et kui saaks mõne päeva veel niita, saaks kõik lapid niidetud. Praeguse seisuga me söödakogusega välja siiski ei tule, kolm neljandikku on eelmise aasta kogusest käes. Annaks nüüd veel nädalakese aega teha ja kui masinad vastu peaksid, saaks niiduootel olevad ca 120 ha rohumaid niidetud.

Kui kõik kätte saaksime, siis söödaprobleemi ei oleks. Meil on ostuks kokkulepped tehtud, need kogused ostame muidugi ära, sest väike varu on hea. Aga selleaastane silo on suure niiskusesisaldusega ja murekoht on see, kuidas bioloogilise konservandiga tehtud silo säilib. Bioloogiline konservant on saiapärmi moodi asi ja liigmärja massi puhul ei pruugi silo õnnestuda. Keemiline konservant on kindlam, tekitades keskkonna, kus bakterid ei hakka arenema. Me ei ole keemilist konservanti kasutanud, sest traktoristid seda ei talu, see avaldab mõju tervisele ja masinatele,” rääkis Rein Sepp.

„Teen praegu tööd, pikalt rääkida ei saa. Üldiselt on seis selline, et sööta on vähe ja seda osta on kallis. Kui igal aastal on tulnud osta pool vajaminevast kogusest, siis sel aastal rohkem. Kõik maad on üle käidud, kõik on käes, mis on kasvanud, midagi enam juurde ei kasva. Sööta osta saab, asi on aga rahas. Kuni kolmandik tuleb loomade arva vähendada,” ütles lihaveisekasvataja Kairo Pilviste.

Täna loetuimad
Maaomanik sulges Vareseranna tee (20)
Perekondlik
Treener Marit Berendson: mu töö on mu hobi!
Nasva jõge ei saa üleujutuse vältimiseks puhastada (5)
JUHTKIRI: Suletud teedest (9)
Endine Eesti koondise mängija juhendab laste korvpallilaagrit
Saaremaa ettevõtlust analüüsitakse 14 655 euro eest (3)
Varjupagari väikeettevõtja Helina on piparkoogilainel
Koidulauliku konkursilt Saaremaale kaks auhinda
Algas maakonna parimate sportlaste valimine
Vägivald ja selle hukkamõist
Päevakeskuse saun saab lõpuks korda (1)
Vald laseb uusaastaööl linnas õhku 2500 eurot (1)
Kuressaare jõulukuusk aitab peremeheta loomadele kodu leida
Talvise pööripäeva paiku
Nädala loetavuse top 5
Roolijoodik sõitis vastu posti  (3)
Parvlaeval hangus pardakaamera
Maaomanik sulges Vareseranna tee (20)
Tänasest uus bussiliin
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele
Kommentaarid
Valmis Marianne Leiburi esimene muusikavideo (1)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (782)
Kokaiinismugeldaja taandus Kuressaare hamburgeriärist (58)
Lugupeetud lugeja! Kui sul on probleeme digileviga, anna sellest meile teada.  (245)
Saaremaa ettevõtlust analüüsitakse 14 655 euro eest (3)
JUHTKIRI: Suletud teedest (9)
Maaomanik sulges Vareseranna tee (20)
Nasva jõge ei saa üleujutuse vältimiseks puhastada (5)
Harilaiu poolsaarele tõkkepuud ei panda (7)
Roolijoodik sõitis vastu posti  (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud