[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 03. detsember 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Maaelu

Jätkutahke LEADER-i koostöökogu arutelust  (1)
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 03. oktoober 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Koostöökogu juhatuse esimees Koit Kelder ohjas seda maaelu arengu teemalist mitmetunnist arutelu. FOTO: Meriliis Metsamäe

Eelmisel esmaspäeval Aste klubis toimunud Saarte Koostöökogu kokku kutsutud maaelu tuleviku teemalisel arutelul „Multifond – kas kena möte?“ oli mõttevahetusi nii palju, et kõigi mõtteid ja arvamusi pole paraku ka parima tahtmise korral võimalik kajastada.

Ave Bremse Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonnast: „Meenub aeg, kui alustasime LEADER-iga. Küsimusi oli palju, ka selliseid, et mida vald siis teeb, miks on meil vaja paralleeli? Käisime Moldovas nõustamas, seal sama – miks LEADER, miks altpoolt? Annan omalt poolt au Aado Keskpaigale, kes ütles välja, et kui oleme viimase kaheksa hulgas, kas tahame siis olla ka viimase kolme hulgas?!

Lisan LEADER-i võimalused rahvusvaheliseks koostööks, kui räägime suurtest projektidest. Aga peaks hindama ka väikesemahulist kohalikku rahvusvahelist koostööd, mida on sel perioodil tehtud ja mida teeb ka kalandus.

Veel üks mõte. Kümneaastasest koostööst LEADER-i tegevusgruppidega näeme, et ilmselgelt on suurte asjade taga olnud väga väikesed struktuurid. Usun, et ka teil on palju inimesi, kes teevad oma tööd suure pühendumisega, seetõttu peaks pigem tõusma adminpool, laskma rohkem teha teistel. Ma näen, et potentsiaal on täiesti olemas.”

Olavi Petron, maaeluministeeriumi maaelu poliitika ja analüüsi osakonna juhataja: „Nagu ma ettekandes ütlesin, on LEADER meetod millegi saavutamiseks. Selles mõttes on meie kogemus olnud küll selline, et raha jagamata ei jää, meil on PRIA ja teised institutsioonid. Aga nagu Reetki ütles, tuleb ära näha tühjad kohad, kus on arenguvõimalusi. Kust saada teada see vajadus, see on küsimus arenduskeskusele. Te saate ju kaasa rääkida meetmete kujundamisel, inimesed tulevad teie juurde – kes tahab võrku osta, kes patju teha... Keegi seda Tallinnas ei tea. LEADER-i lähenemine ongi see, et vajadused tulevad altpoolt ja teemegi siis vastavad meetmed.

Aga LEADER teistega koos? Saan aru, et sa ei mõtle seda päris nii. Me peame lähtuma teenustest, seetõttu on oluline teada, kust need tulevad ja kes on need kaheksa? Võin pea pakule panna, et need on väikesed riigid, nagu Eesti, Euroopa mastaabis nagu pool Saksa liidumaad, seepärast olla esimesed või viimased ei peaks meid morjendama.

Selle küsimuse otsustamisel peame mõtlema, mis on sotsiaalfondis selline teenus, mida suudaksime paremini teha. No ei hakka me ju arsti tööle võtma ega regionaalhaiglat parandama. Võib-olla on mingid teenused, mida saaksime paremini teha, seega tuleb enne otsuse tegemist selgitada, kas me suudame nende kahe fondi võimalustest siin midagi paremini teha. Näitame neid võimalusi ka Tallinna otsustajatele, kuidas meie elu hakkab paremaks minema.”

Krista Habakukk liikumisest Kodukant tõstatas probleemi täiskasvanute gümnaasiumi ja kutsekoolide teemal. „See ei pruugi olla küll külaliikumise põhifunktsioon, aga teame, et kogukond saab olla aktiivne siis, kui seal elavatel inimestel on haridus nende jaoks väärtus. Aegade jooksul on välja tulnud, et omavalitsustel ja töötukassal on küll n-ö statistiline ülevaade, kus katkenud haridusega inimesed asuvad, aga seda teavad kõige paremini siiski kogukonnad ise.

Küsimuse kaugem eesmärk on seotud tööjõuga, kuna tööandjatel on juba praegu puudus töövõimelistest inimestest. Kui me räägime kutsekoolidest, siis nendel on ette antud riiklikud mahud, keda õpetada, need aga ei pruugi kattuda ettevõtjate vajadustega. See tähendab, et riikliku teenusega ei saa küsimust lahendada, küll aga saaks sotsiaalfondi osaga läbi LEADER-meetme tuua õppeasutusse just sellise eriala või spetsiifika, mida antud piirkonna ettevõtjad vajavad.

Hea näide on Soomes, kus LEADER-meetme ja tegevusgrupi kaudu on sotsiaalfondi osaga välja arendatud puidutöö-kompetents, kuna seal on palju väikesi puidufirmasid. Väike protsent sotsiaalfondi vahendeid aitab luua nii koolituse kui töökoha potentsiaali. See on näide, kuidas saab LEADER-i kaudu panustada täiskasvanute õppesse.”

Järgmisele küsimusele vastas Valdek Haugas, Eesti LEADER Liidu juhatuse esimees: „Strateegia väljatöötamise protsess on kõigile avatud, seega tegelikult on küsimus ka inimeste aktiivsuses. See on väga avatud protsess ja kõikidel kogukonnainimestel on strateegia väljatöötamisel võimalus kaasa rääkida.”

Olavi Petron lisas, et kogukonna aktiivsel osalusel saabki teha täpse meetme, kus on piirkonna probleemidega arvestatud.
Maire Forsel, SA Saare Arenduskeskuse nõukogu liige, ettevõtja: „Tegelikult ei saa valla ega riigi tasandi asju edendada ainult kogukonnaga. Esiteks ei pruugi väikesel kogukonnal olla vajalikku kompetentsi, et otsustada näiteks hariduselu küsimuste üle. Nii või teisiti on alati ka mingi riigistrateegia, millest tuleb lähtuda, kus otsustajateks on poliitikud. Kuigi poliitikud on selle nimel palju pingutanud, et neisse kõige paremini ei suhtuta, ei peaks me neid demoniseerima.

Sama kehtib kohalike omavalitsuste töötajate kohta. Kui me kogu aeg räägime, et kogukonda ei kuulata, ah, need on poliitikud. Aga me ise oleme nad valinud ja oleme soovinud, et nemad meie huvide eest seisaksid. Ja kui nad on valituks osutunud, siis tõmbame äkki eesriide vahele ja hakkame nendest rääkima kui „nemad seal”. Arvan, et juba selline rääkimine teeb halba. Võiksime olla rohkem „meie”, meil kõigil on ju ühine eesmärk.”

Ave Reimaa-Lepik töötukassa Saaremaa esindusest: „Keda me kogukondade all mõistame, kas indiviidi, ühendust või kohalikku omavalitsust? Kes on see, kellele delegeerida? Kui see pole selge, siis loome küll eeldusi, aga sisuliselt need toimima ei hakka. Üks termin, mis on Eestis käibel, on sotsiaalne ettevõtlus. Tabasin olukorra, kus sotsiaalse ettevõtluse teema arutelu ja arendamine on siseministeeriumi kodanikuühiskonna üks võtmeküsimusi, aga ei ole majanduse ega ettevõtluse osa. Tekib küsimus, kuidas me siis nende terminitega toimetame? Kui need on erinevates kohtades, siis nii me kaugele ei jõua.

Kui täna mõtleme sellele, kas me tahame multifonde Eestis rakendada, siis tuleb ühise eesmärgi nimel välja minna ja välja öelda, et nende argumentidega on see mõistlik. Jah, on hirmud, aga kui me sammu ei tee, siis midagi ei juhtu.”

Ilmi Aksli, hiidlaste koostöökogu nõustaja, Hiiumaa kalanduse tegevusgrupi juhatuse liige, maakondliku arenduskeskuse konsultant: „Meil on need asutused ühes majas, see tekitab sünergia ja koostöö, aga sellegipoolest tekib küsimus, kelle jaoks me oleme? On need maapiirkondade ettevõtjad või külaseltside tegelased? Sellest lähtudes tuleks asja vaadata. Seetõttu meeldis mulle väga Kodukandi seisukoht, et maaeluorganisatsioonidel ja ettevõtetel tuleks elu teha natuke lihtsamaks.

Praegu on nii, et edukus oleneb sellest, kui palju saan informatsiooni, missugused fondid millalgi avanevad. Ja ikkagi on siis risk, et kui tahan suurt asja teha ja luua töökohti – võtaksin tüki KIK-ist, tüki LEADER-ist, tüki kalandusfondist, aga ma saan ainult ühe tüki, siis jääb asi ju pooleli.
Kõik need organisatsioonid, kes me siin oleme, on tegelikult ju kogukonna inimeste jaoks, seega ei tohiks olla sellist mõtteviisi, et oleme nii harjunud, see on töötav süsteem ja seda ei ole vaja muuta, sest muudatusi on raske ellu viia. Ja jätkame täpselt samamoodi.

Teine mõte on selline, et juba selle perioodi alguses käisid allpool läbirääkimised. Kui jõudsime küsimusega niikaugele, et kas hakatakse multifonde rakendama, selgus, et Eesti riik on juba otsustanud, et me ei hakka multifonde rakendama. Kes on see Eesti riik, kes seda otsustas?
Muidugi on vaja, et räägime sellest piirkondlikul tasandil, kas oleme valmis LEADER-i meetodil rakendama mitut fondi jne. Kui nüüd kordub sama stsenaarium, et me ei hakka ikkagi multifonde rakendama, siis ei ole rohujuure tasandi initsiatiivil ju mingit mõtet. See arutelu peab riigi tasandil toimuma samal ajal, kui me sellest räägime. On ju olemas riigid, kes seda rakendavad, me saame ju kasutada nende kogemusi, kuidas seda on kõige mõistlikum teha.”

Jan Ignahhin, Hiiumaa ettevõtja, oli viimased kuus aastat Hiiumaa Koostöökogu juhatuses: „Olen LEADER-i usku. Ümarlaudade puhul on mul selgeks saanud, et LEADER-it peetakse keskpunktiks, kes tahab kõikide teiste raha ära võtta. Need dogmad peaksime saama maha. Tean, kui meie põllumehed rääkisid, et LEADER-it ei ole vaja, aga nüüd on meil hulk põllumehi, kes ütlevad, et jumal tänatud, sain sealt saadud rahaga kitsaskohast üle, PRIA-lt poleks ma toetust saanud. Täpselt samamoodi saab rakendada ka kõiki teisi fonde, vahendeid saab suunata fokusseeritult.”

Koit Kelder, MTÜ Saarte Koostöökogu juhatuse esimees, päeva juht: „Saaremaa puhul võin väita, et kõikvõimalikel arendus- ja katusorganisatsioonidel on võtmeküsimuseks see, kuidas targad ja aktiivsed inimesed kaasata strateegia väljatöötamisse ja tegevustesse.

Sotsiaalfondi kohta niipalju, et me puutume iga päev kokku sotsiaalse taustaga ja meie strateegiad katavad kõiki teemasid, mida saame haakida sotsiaalfondi eesmärkide teostamisele. Pigem sõltub edukus sellest, kas sotsiaal- ja regionaalfondid tulevad kaasa.

Kui räägime mahtudest, siis põhiküsimus ei ole see, kas kalandus on kaasatud, minu hinnangul on raskuspunkt mujal. Tuletan meelde, et selle algatuse ja kokkutuleku mõte oli see, et multifondide üks meede ongi LEADER-meetod. Seega on otsustusprotsessis LEADER meetodi rakendamisel väga olulised kolm osapoolt – omavalitsus, ettevõtjad ja mittetulundussektor. Analoogset otsustusprotsessi kõrvale panna ei ole.

Erinevad organisatsioonid koostavad ja kaasavad oma arengustrateegiate tegemisel erinevaid osapooli. LEADER on selle poolest ainulaadne, et siin on vabatahtlik liikmeskond, igaüks võib liituda ja öelda oma sõna sekka, kuidas luua reeglistik ja kuidas hakata seatud eesmärke ellu viima.”

Täna loetuimad
Andres Tinno soovib reklaamimaksu kogumise lõpetamist (8)
Riigikogu eraldab Saare maakonnale katuseraha (16)
Pildikesi Mustjala kihelkonnast
Thule Kino pääses Europa Cinemas võrgustikku (7)
JUHTKIRI - Kus põrsas, kus pörsas (2)
Keskerakondlased soovivad looduskaitseseaduse muutmist (1)
Lugeja küsib, jurist vastab (7)
Poliitika avakäikude aeg
Aasta parim mahejook on Õun Drinksi rabarberi-kuuse jook (14)
Ouman loob eeldusi konkurentsis püsimiseks ja valgustab noori (3)
Nädala loetavuse top 5
Kuus saarlast Eesti mõjukate edetabelis (10)
Kraavile esitatud kahtlustus on seotud Saaremaa Laevakompaniiga (15)
Lisandus üks nakatunu (8)
Maailma popkultuuri pärl Kuressaares müügil (7)
Viis roolijoodikut ja kuus metsaloomale otsasõitu (2)
Kommentaarid
Aasta parim mahejook on Õun Drinksi rabarberi-kuuse jook (14)
Riigikogu eraldab Saare maakonnale katuseraha (16)
Ouman loob eeldusi konkurentsis püsimiseks ja valgustab noori (3)
Lugeja küsib, jurist vastab (7)
Keskerakondlased soovivad looduskaitseseaduse muutmist (1)
Thule Kino pääses Europa Cinemas võrgustikku (7)
Imre Sooäär pääses asendusliikmena Riigikokku (21)
Maakonna bussiliiklus viiakse üle suvisele sõiduplaanile (7)
Andres Tinno soovib reklaamimaksu kogumise lõpetamist (8)
Kraavile esitatud kahtlustus on seotud Saaremaa Laevakompaniiga (15)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud